Sooline võrdõiguslikkus (gender equality) tähendab Eesti Vabariigi soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohtustusi, võimalusi ja vastutust tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.1
Meeste ja naiste võrdsus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, mis on selgesti sõnastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja eesmärgina artikli 3 lõikes 3.2 Soolise võrdsuse edendamine on ka Euroopa Liidu üks majanduskasvu turgutamise viise.3 Viimast on välja toonud ka OECD- rahvastiku vananedes ja väheneva sündimusega tuleb talente sõltumata soost paremini realiseerida.4
Soolõime (gender mainstreaming) – soolise aspekti regulaarne arvestamine poliitikate planeerimisel ja rakendamisel soolise võrdsuse edendamise eesmärgil. See tähendab, et arvestatakse soopõhiste vajaduste, huvide ja kogemustega, hinnates eelnevalt poliitiliste otsuste võimalikke tagajärgi soolisele võrdsusele ja tehes kindlaks, et vastu võetud otsused ei asetaks kedagi nende soo tõttu ebasoodsamasse olukorda.
Soolõime teaduses on oluline, kuna võttes läbivalt arvesse soospetsiifilisi vajadusi ja eripärasid, on võimalik ühiskonnale paremaid lahendusi luua (näiteks toodete ja teenuste innovatsioonis, poliitikate loomisel jne). Samuti on naiste panus teadusesse oluline ressurss, mis on siiani paljuski alakasutatud olnud. Doktorikraadini jõudnutest oli Euroopa Liidus 2018. aastal naisi 48%. Sellest hoolimata ei leia kõrge kvalifikatsiooniga naissoost spetsialistid võrdselt meestega kohta akadeemilises maailmas ning naiste osakaal kõrgeimatel akadeemilistel positsioonidel on väga väike. Aastal 2018 oli naiste osakaal Euroopa Liidus töötavate professorite (R4) hulgas vaid 26,2%5 (Eesti näitaja aastal 2023 29,8%). Kõrgharidussektori TA asutuste juhtidest oli naisi 2019. aasta seisuga 23,7% (Eestis 20%), ülikoolide juhtidest moodustasid naised aga vaid 18% (Eestis 0%).6
Euroopa Teadusruumi (European Reserach Area, ERA) neljas prioriteet näeb ette riiklike soolist võrdsust tagavate seaduste efektiivset rakendamist eesmärgiga vähendada soolist ebatasakaalu TA asutustes ja nende otsustuskogudes ning sooaspektiga senisest enam arvestamist TA poliitikates, programmides ja projektides. ERA-s hinnatakse arenguid soolõimes kolme indikaatoriga: naiste osakaal doktorikraadi saanute ja professorite hulgas ning sooaspekti arvestavate teadustööde osakaal. Naiste potentsiaali paremaks ära kasutamiseks teaduses seati Horisont 2020-s eesmärgiks sooline tasakaal teadusgruppides, naiste osakaalu suurendamine teadusalastes otsustuskogudes ja paneelides vastavalt 40-50%-ni ning soodimensiooni suurem arvestamine teadustöödes.7 „Euroopa Horisondis“ on täiendavalt muudetud kohustuslikuks kõikidele taotlusvoorudes osalevatele avaliku sektori asutustele (sh kasumit taotlevatel, public-for-profit organisatsioonidele) ning nii avalik-õiguslikele kui ka erasektori kõrgharidus- ja teadusasutustel omada ning rakendada soolise võrdõiguslikkuse kava.⁸
Soolise võrdõiguslikkuse kaardistamiseks Eesti teadusmaastikul tellis Eesti Teadusagentuur uuringu Sooline võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses (RAKE, 2021). Andmeid teadlaste soolisest jaotusest ja naiste ja meeste palgavahest leiab ka iga-aastaselt uuendatavast Rektorite Nõukogu portaalist. ETAG-i kodulehel on kättesaadav info soolise tasakaalu ja palgalõhe kohta kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas laiemalt, täiendavalt esitatakse uurimistoetuste statistika iga-aastaselt ka soo lõikes. Oma tegevustes lähtub ETAG soolise võrdõiguslikkuse kavas sätestatud põhimõtetest.
Viidatud allikad:
1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. § 3. Riigi Teataja.
2 Consolidated version of the treaty on European Union. Official Journal of the European Union.
3 Economic benefits of gender equality in the European Union (2017). EIGE.
4 Joining Forces for Gender Equality (2023). OECD.
5 SheFigures (2021). Euroopa Komisjon.
6 Eesti ülikoolide töötajad. Rektorite Nõukogu.
7 Promoting Gender Equality in Research and Innovation. Euroopa Komisjon.
8 Gender Equality in Research and Innovation. Euroopa Komisjon.
Statistika ja lisamaterjalid:
Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses (ETAG)
Gender statistics (Eurostat)
Gender Data Portal (OECD)
European Institute for Gender Equality & Gender Equality Index Estonia (EIGE)
Gender Equality in Academia and Research – GEAR tool (EIGE)
Juhendmaterjal Improving Gender Equality in Research Organisations
Juhendmaterjal How to put Gender Equality into practice
Juhendmaterjal Horizon Europe guidance on gender equality plans
Juhendmaterjal Inclusive communication. Gender-Sensitive, Inclusive and Accessible Language
Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Loone Vilumaa
Teaduseetika koordinaator
Loone.Vilumaa@etag.ee