Eile, 12. detsembril toimus Tartu Lydia hotelli sündmuskeskuses Eesti Teadusagentuuri korraldatud teadusfoorum “TeadusEST 2024: teadustaristu – kellele ja miks?”. Tänavune foorum keskendus teadustaristute arendamise hetkeseisule, investeeringute tulemuslikkusele ja tulevikusuundadele. Arutelude käigus otsiti vastuseid, kuidas tagada taristute jätkusuutlikkus ning nende maksimaalne kasu nii teadusele kui ühiskonnale.
Foorumi avasõnad pidas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. Ta tõi esile, et Eesti teadustaristute teekaart on tähtis töövahend nende arendamiseks. „Eestis alustasime seda protsessi 15 aastat tagasi ja tänaseks on valminud Teekaart 2024,“ sõnas Noorma. Ta rõhutas, et uue teekaardi koostamisel on arvestatud varasemate soovitustega: suurendada taristute nähtavust, parandada kommunikatsiooni, edendada koostööd ettevõtetega ning valmistuda tehnoloogiliseks arenguhüppeks. Noorma lisas: „Need sammud vastavad ka Mario Draghi raportis kõlanud veendumusele, et teadmised ja tõenduspõhised poliitikad on Euroopa konkurentsivõime nurgakivi, kuid nende rakendamiseks peab Euroopa radikaalselt muutuma.“
Rahvusvaheline kogemus ja poliitikakujundamine
Leedu Teadusagentuuri juhatuse esimees dr Gintaras Valinčius jagas avakõnes Leedu teadustaristu arendamise kogemusi. Ta rõhutas, et teekaardi koostamine peab olema läbipaistev ja kaasama väliseid eksperte. Valinčius toonitas: „Oluline on, et plaanides kirjapandu ka ellu viidaks ja rahastus oleks igale tegevusele tagatud.“ Samas märkas ta kriitilist aspekti poliitikakujundamises: „See, mis on paberile kirjutatud, ei tähenda veel, et see ka ellu viiakse.“
Teadustaristute roll ja tippteadus
Eesti Teadusagentuuri teadustaristu komisjoni esimees, akadeemik Tarmo Soomere kõneles taristu asendamatust rollist tippteaduse toetamisel. Ta rõhutas, et eesmärk on kasvatada tulevikutalente ja luua uut väärtust kogu ühiskonnale. Soomere sõnul: „Uue väärtuse loomine on teadusinfrastruktuuri ja teaduse olemuslik eesmärk.“
Teadustaristu arengu ajaloolist perspektiivi tutvustas Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli vanemteadur Erki Tammiksaar, kes keskendus Tartu Ülikooli taristu arengule aastatel 1919–2020.
Taristute tulevik ja rahastuse jätkusuutlikkus
Foorumil tegid erinevate valdkondade teadustaristute juhid ettekandeid taristute olukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Kõnedes käsitleti vajadust järjepideva rahastuse järele, kuna ressursside puudumine võib viia teaduse konkurentsivõime kaotamiseni. Samuti arutati taristute ligipääsetavust ja andmete struktureerituse ning tasuta kättesaadavuse olulisust.
Teemadel rääkisid Tartu Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juht Lili Milani, Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor ja akadeemik Marco Kirm, Tallinna Tehnikaülikooli professor ning akadeemik Jarek Kurnitski, Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor ja akadeemik Tiit Tammaru ning Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Paneelarutelu teadustaristute tulevikust
Foorumi lõpetas paneelarutelu „Teadussüssteemi osapoolte ootused teadustaristutele“, kus osalesid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Eesti Meretööstuse Liidu arendusnõunik Anni Hartikainen, EISi rakendusuuringute arendusjuht Mart Toots ja Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal. Arutelu juhtis ETAGi strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo.
Paneelarutelus tõstatusid olulised küsimused teadustaristute juhtimisest ja arendamisest. Renno Veinthal rõhutas, et teadustaristute jätkusuutlikkus on riigi ja valitsemisalade vastutus. Taristud peaksid olema kas puhtalt teaduspõhised või suunatud innovatsiooni rakendamisele, sõltuvalt nende eesmärgist.
Üks suur väljakutse on tuleviku vajaduste ennustamine – teadustaristute välja arendamine võtab aastaid, mistõttu on keeruline prognoosida, millised vajadused või sektorid eksisteerivad 10 aasta pärast. Samuti on küsimus selles, kas Eesti on seadnud õiged prioriteedid ja oskab teha tulevikku suunatud otsuseid.
Arutati ka teadustaristute rahvusvahelise koostöö ja ekspordi võimalusi. Eesti ettevõtted eelistavad sageli välismaiseid taristuid, sest need on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad. Taristu pakutavate teenuste müügiks on vaja osata mõista nii teaduse kui ettevõtluse vajadusi ning pakkuda lahendusi, mis oleksid globaalselt atraktiivsed.
Paneeli lõpetuseks tõstatas paneeli moderaator Marko Piirsoo küsimuse, kas riiklikult tähtsate teadustaristute rahastamine peaks toimuma senises konkurentsipõhises süsteemis või vajaks see teistsugust lähenemist.
Vaata foorumi salvestust ja loe lisaks
Teadusfoorumi salvestust saab järele vaadata ETAGi YouTube’i kanalilt: https://youtube.com/live/0sAFIo2aPUo?feature=share
Sündmuse pildigalerii: https://photos.app.goo.gl/xkEj3nyjMXrYE3Hw8
Äsja ilmunud Eesti teadustaristu teekaardi kogumikuga saab tutvuda SIIN.
Konverentsil kõlanud Euroopa võimsama superarvuti LUMI kohta saab lugeda äsja ilmunud Postimehe artiklist „Eesti IT teadlased hoiavad töös Euroopa superarvuti LUMI vereringet“, millest kõneleb Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri teadustaristu juht Ivar Koppel. Lisaks käis Koppel rääkimas superarvutist ka Kuku raadiosaates „Kukkuv õun“. Sama saate teises pooles saab sõna Infotehnoloogilise mobiilsusobservatooriumi teadustaristu juht Tiit Tammaru.
Lisainfo:
Priit Tamm
teadustaristu valdkonna juht
Tel: 501 6624
priit.tamm@etag.ee