Balti teaduskoostöö programm

Vastutav täitja: Ülo Valk
Koordinaator: Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut
Partnerid: University of Oslo, University of Latvia, Institute of Lithuanian Literature and Folklore
Projekti koduleht: https://restoriedsites.ut.ee/

Foto: allikas https://www.restoriedsites.ut.ee/

Projekt keskendub usundilise ja mütoloogilise tähendusega paikadele ja teekondadele, nende kasvavale tähtsusele tänapäeva ühiskonnas ja sellega seotud protsessidele nagu jutu- ja pärandiloome, ning kaasava ruumi kujundamine, mis hõlmab erinevaid sotsiaalseid rühmi ja inimesi. Tähelepanu keskmes on Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondadele iseloomulikud algatused, kus äratatakse ellu ununevaid, kuid olulisi paiku, ja kujundatakse uusi sihtpunkte, mille tõmbejõud ületab sotsiaalseid, etnilisi ja kultuurilisi piire.

Kõigis nimetatud maades taaselustatakse palverännaku-traditsioone ning kristlikke ja ristiusueelseid pühakohti, mis lisaks varasemale sakraalsele tähendusele omandavad uue mõtte kultuuripärandina, millega kaasneb looduse ja maastiku vaimne väärtustamine.

Selles interdistsiplinaarses uurimisprojektis osaleb juhtivaid teadlasi rahvausundi, folkloori ja jututeooria valdkonnast, samuti pärandi ja kultuuriloo eksperte, kes otsivad vastuseid järgmistele probleemidele. Kuidas paigad omandavad tähenduse ja kuidas kujutatakse neid erinevates meediates? Milline on pärimuslike paikade majanduslik tähtsus? Miks mõned neist on erakordselt kaasavad, hõlmates erinevaid sotsiaalseid rühmi, samas kui teiste tähendusväli kahaneb ajas või tekitab polarisatsiooni ja ühiskondlikke pingeid? Kuidas on paigad seotud kuuluvuse ning rühmaidentiteediga - gruppide vahele piiride tõmbamisega?

Üks kavandatud uurimistöö uuenduslikumaid aspekte puudutab paikade tähenduslikku potentsiaali kodutunde loomisel ning kohanemisel kultuurilise maastikuga – ja seda mitte ainult kohalike elanike ja põliskultuuri kandjate puhul, vaid veel enam uustulnukatega seoses, kelle jaoks uue ruumi kodustamine ning tähenduslikuks muutmine võib olla vaevarikas ja aeganõudev katsumus. Projektis uuritakse, kuidas toimub selline tähendusloome ja kuidas oleks võimalik pakkuda inimestele selles protsessis tuge.

Vastutav täitja: Anneli Uusküla
Koordinaator: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Partnerid: Cancer Registry of Norway, Lithuanian University of Health Sciences, Rīga Stradiņš University
Projekti koduleht: https://sisu.ut.ee/ennetus-on-tervis

Foto: allikas https://www.facebook.com/photo?fbid=676907663611262&set=pb.100038761039975.-2207520000 (EEA Baltic Cervical cancer screening project, FB)

Emakakaelavähi ennetustöös ja ravivõimaluste edendamises on tehtud olulisi edusamme, kuid Euroopa riikide ja piirkondade emakakaelavähiga seotud haiguskoormuse ja ennetamise meetmete rakendamises esineb märkimisväärseid erisusi. Uuringu üldeesmärk on kasutada registrite- ja terviseandmeid ning tehisintellekti (TI), et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Individuaalse riski hindamiseks töötatakse TI abil välja algoritmid.

Uuringus lõimitakse andmed riiklikest rahvastikupõhistest terviseregistritest, biopankadest ja teadusuuringutest, et kavandada individuaalsetele vajadustele kohandatud tegevusi ohutult, efektiivselt ja kiirelt. Kõiki andmeallikaid töödeldakse nõuetekohaselt, võttes arvesse andmekaitset, privaatsust ja isiku väärikust. Oluline on rõhutada, et projekt käsitleb mitte ainult individuaalsest riskiprofiilist lähtuva emakakaelavähi-sõeluuringu tehnilisi küsimusi, vaid ka sekkumiste rahvastikupõhise rakendamise kulutõhusust ning analüüsitakse TI kasutatavust meditsiinis, kaasa arvatud TI algoritmide valideerimist tavapraktikas.

Projekt on multidistsiplinaarne ja ühendab innovatsiooniks vajalikud valdkonnad: meditsiini, k.a kliinilise meditsiini ja rahvatervise, ning informaatika ja majandusteaduse. Sel moel saab teaduslike avastuste põhjal luua tervishoiuvaldkonna innovatiivseid lahendusi, mille puhul on kahju ja kasu mõistlikus tasakaalu, ning saavutada teadusliku tipp-pädevuse. Uurimistöö tulemusi on võimalik rakendada tavapraktikas kasutajasõbralike tehnoloogiliste lahedustena, et muuta optimaalsed sekkumised, mis põhinevad individuaalsetel vajadustel, arstile ja patsiendile kättesaadavaks ja arusaadavaks. Projekti edukas elluviimine mõjutab oluliselt emakakaelavähi ennetust ja täppismeditsiini.

Vastutav täitja: Lauri Vares
Koordinaator: Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
Partnerid: Norwegian University of Science and Technology, Vilnius University
Koduleht: https://www.tuit.ut.ee/et/greenpolymers

Foto: Lauri Varese ettekandest

Projektis töötatakse Eesti, Leedu ja Norra partnerite ühistööna välja uued biotoormel põhinevad polümeerid kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks (nt plastid autotööstuses, pinnakatted, pakendid jt). Plastide lähteainena kasutatakse sidrunhapet, mis on biomassist toodetav platvormkemikaal. Paralleelset uuritakse ka sidrunhappe tootmise võimalusi puidusuhkrutest, mis on kättesaadavad tänu Graanul Investi arendustööle ja saadud madala kvaliteediga kohalikest puidujääkidest. Projekti vältel analüüsitakse uudse tehnoloogilise platvormi keskkonnamõju ja võrreldakse seda olemasolevate fossiilse päritolu plastide keskkonnamõjuga.

Vastutav täitja: Leho Tedersoo
Koordinaator: Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Partnerid: UiT the Arctic University of Norway, SILAVA, Lithuanian Research Centre for Agriculture and Forestry
Projekti koduleht: https://sisu.ut.ee/emp422succ/avaleht

Projekti eesmärk on töötada välja kiired ja efektiivsed meetodid mullamikroobide määramiseks ja neid rakendada, et tuvastada maakasutuse ja kliimamuutuste mõju mulla mikrobioomile, mulla süsinikule ja kasvuhoonegaaside emissioonile. Projekti eesmärk on ka hinnata tundra-alade ja põllumajandusmaa metsastumise mõju kasvuhoonegaasidele ning töötada välja nii kliima kui ka produktsiooni seisukohalt optimaalsed metsakasvatuse viisid. Projekt annab hea ülevaate kasvuhoonegaaside emissioonidest kliimamuutuste ajal ning pakub välja keskkonnasõbralikke lahendusi maakasutuse muutumisel, mis on vältimatu seoses linnastumise ja tundra-alade metsastumisega.

Vastutav täitja: Andrei Blinov
Koordinaator: Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
Partnerid: Norwegian University of Science and Technology, Kaunas University of Technology, Riga Technical University
Projekti koduleht: https://taltech.ee/en/orbes

Taastuvenergia tootmis- ja salvestussüsteemide üha kasvav rakendusala tingib intensiivsema energiahaldusmeetodite uurimise. Need meetodid sisaldavad tõhusamat energiajaotust, salvestust ning ressursikasutuse optimeerimist. Projekt on fokusseeritud kodumajapidamistes kasutatavate väikesevõimsuseliste akupõhiste energiasalvestite arendamisele. Antud seadmetel puuduvad siiani energiahalduse süsteemid, mis võimaldaks nende potentsiaali täielikku ärakasutamist. Projekti käigus lähenetakse antud probleemi lahendamisele eri suundadest: elektroonikakomponendid, jõuelektroonilised liidesmuundurid ja energiahalduse algoritmid.

Läänemere regiooni energiatootmise ja tarbimise täpsed mudelid võimaldavad luua ja uurida täpseid energiahalduse profiile energiasalvestitele. Nende profiilide põhjal optimeeritakse salvestite jõupooljuhtmuundureid, pidades silmas nende maksumust ja kasutegurit. Saadud tulemuste põhjal arendatakse tulevikus edasi energiahalduse algoritme energiasalvestitele.

Töö eeldab pidevat projektipartnerite vahelist andmevahetust, tagamaks uuringu kõrgetasemelised tulemused. Uurimistöö tulemused tõstavad teadlikkust kodumajapidamiste energiasalvestussüsteemide kasutatavusest Läänemere regioonis. Projekt loob vundamendi uutele energiatootjate/tarbijate põhistele ärimudelitele, keskendudes uudse tehnoloogia elutsükli maksumuse vähendamisele ning sellest saadava kasu maksimeerimisele.

Vastutav täitja: Djuddah Arthur Joost Leijen
Koordinaator: Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž
Partnerid: University of Bergen, Liepaja University, Vilnius University
Koduleht: https://www.bwrite.ut.ee/

Akadeemiline väljendusoskus on üha olulisema tähtsusega oskus nii õppijate kui ka teadlaste jaoks. Kirjalikud tööd on kõrghariduses üks enim kasutatud hindamisvorm ning viimastel aastakümnetel on kirjaliku eneseväljenduse oskus saanud aina olulisemaks ka teadlastele, kelle tööd hinnatakse peamiselt teaduspublikatsioonide alusel.

Kuigi tänapäeval kirjutavad teadlased enamasti inglise keeles, mis on kaasaegse teaduse lingua franca, on mõnel pool, sealhulgas Balti riikides, uurijatel võimalus (ja mõnikord kohustus) avaldada teadustööd ka kohalikus keeles. Eesti, läti ja leedu keeled on (senini) kõrghariduse madalamatel astmetel peamisteks õppekeelteks.

See projekt lähtub eeldusest, et akadeemiliste tekstide kirjutamisel esinevad kultuurilised erinevused. Nii ei erine eri keeltes kirjutatud tekstid mitte ainult grammatika ja sõnavara poolest, vaid näiteks ka infostruktuuri, teksti ülesehituse ja retooriliste võtete poolest. Neid teksti aspekte on üsna palju uuritud suurema kõnelejaskonnaga keeltes, nagu näiteks inglise, saksa, hispaania, kuid vähem on teada väiksema kõnelejaskonnaga keelte, sh Balti riikide keelte kohta.

Projekti eesmärk on kaardistada eesti-, läti- ja leedukeelsete akadeemiliste tekstide kirjutamistraditsioon, keskendudes humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna tekstidele. Projektis uuritakse erinevaid akadeemilisi žanre nii mikro- kui ka makrotasandil, vaadeldakse näiteks teksti sidusust, struktuuri, retoorilisi võtteid, metateksti jms.

Projekti tulemusel saame parema ülevaate eesti-, läti- ja leedukeelsete akadeemiliste tekstide kirjutamistraditsioonist. Projekti tulemusi saab rakendada akadeemiliste tekstide kirjutamise õpetamisel ja õppematerjalide väljaarendamisel. See aitab hoida meie kohalikke kirjutamistraditsioone ning tagada eesti, läti ja leedu keele kasutamise kõikides valdkondades, sh teaduses ja kõrghariduses.

Vastutav täitja: Tarmo Soomere
Koordinaator: Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituut
Partnerid: Norwegian University of Science and Technology, Klaipėda University, Latvian Institute of Aquatic Ecology
Koduleht: https://wavelab.ioc.ee/?page_id=1190

Rannikualad on mereriikide üks võtmeväärtusi; sageli alahinnatud potentsiaaliga; samas värav maalt merele, kus õitseb kaubandus ja tootmine ning kus ristuvad paljude kasutajate huvid. Sealne habras ja viljakas ökosüsteem toetab meie heaolu; mereelustiku taastootmisest kuni meile toidu ja puhkuse pakkumiseni. Rannik on ka puhver, mis sageli erosiooni hinnaga ning inimtegevusest nõrgestatuna kaitseb merelt lähtuvate ohtude eest, vajades ise kaitset räpaka inimtegevuse eest ja hoolt oma kaitsevõime säilitamiseks.

Läänemere idaranniku toimimise parema mõistmise, ranniku ressursside efektiivsema, kuid keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku kasutamisega seonduvate praeguste ja tärkavate murede leevendamiseks panustavad projekti Tallinna tehnikaülikooli, Läti veeökoloogia instituudi, Klaipeda ülikooli ja Norra tehnikaülikooli teadlased. Iga rühm kannab unikaalset kompetentsi.

Rannikule toimetavad energia peamiselt tuulelained. Lõviosa ranniku probleemidest (erosioonist kuni sadamate täiskandumiseni) on seotud settematerjali (klibu, kruus, liiv, muda) liikumisega lainete mõjul. Vastav teadmine on põhiosas loodud avaookeani randade jaoks. Seda ei saa niisama lihtsalt Läänemerele üle kanda. Projekti eesmärk on välja töötada sellised keskkonnasõbralikud lahendused ja tehnoloogiad rannikuala jaoks, mis sobivad Läänemere lainetuse, veetaseme muutlikkuse ja rannasetete omadustega ning mis on ülekantavad teiste analoogiliste veekogude jaoks.

Selle saavutamiseks i) arvutame rannalähedase lainetuse omadused Läti, Leedu ja Eesti rannikute jaoks senitehtust kordades detailsemalt (TalTech), ii) mõõdame uut tüüpi anduritega väga täpselt Läänemere lainete (tipp)koormused merepõhjale (TalTech), iii) rakendame saadud teadmise lainete ja ranniku vastasmõju ja settetranspordi arvutamiseks, rannikute evolutsiooni ja ehitiste disainimise ning stabiilsuse hindamiseks (Läti, Norra), iv) koostame igaühe “tööriistakasti” ranna seisukorra ja rannikuehitiste riskide adekvaatseks hindamiseks (Läti, Leedu).