Kas igal ettevõttel peab olema teadlane? Millised on võimalused teaduskoostööks praeguses julgeolekukriisis? Kas neile saab üheselt vastata? Laupäeval võeti need küsimused Eesti Teadusagentuuri juhtimisel julgelt ette Paide Arvamusfestivalil.
Arutelus „Teaduskoostöö võimalikkusest julgeolekukriisis“ tõdeti, et pärast 24. veebruarit 2022 on koostööst Venemaaga igasugused varjundid kadunud. Varasemad agressioonid ei olnud selliseid tagajärgi toonud, kuid nüüd on raske ette kujutada, et nendega oleks võimalik eetiliselt koostööd teha, tõi välja julgeolekuekspert Rainer Saks.
– Idanaabrit puudutavate projektide puhul on mõistlik igasugune koostöö peatada ja panna pausile. Selleks on tarvis on strateegilist kannatust.
– Koostöös üksikisikutega on keeruline kindlaks teha, kas inimene on agressiivse režiimi vastu või ta soovib lihtsalt leida võimalusi väljaspool sanktsioonide mõjuvälja, ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Julia Rosend.
– Lisaks arutleti ka teiste riikidega seotud ohtude üle (näiteks Hiina ja araabia maad), sealhulgas avatud teaduse ning spionaaži roll.
Arutelu juhtis: Marten Juurik
Osalesid: Julia Rosend (Haridus- ja Teadusministeerium), prof Art Leete (Tartu Ülikool), Rainer Saks (CybExer Technologies), Märt Volmer (diplomaat).
Teaduskoostöö võimalikkust, dilemmasid, eetikat sõja korral avas paneeli juhtinud Marten Postimehe veergudel.
Pärastlõunasel arutelul „Kas igal ettevõttel peaks olema oma teadlane?“ sai tõdeda positiivset kasvutrendi: 2021. aastal tegid ettevõtted teadusarenduse tegevuste kõigi aegade rekordi – 370 ettevõtet investeeris teadusarengusse.
– Meil on elav iduettevõtlusmaailm, kus süvatehnoloogia on pead tõstmas. Järjest enam vaadatakse teaduse- ja innovatsioonipõhise ettevõtluse poole. Sealjuures alles viimase kümne aasta jooksul on tekkinud ettevõtted, kus on teadlaste oskusteavet vaja.
– Paneelis tõstatus küsimus teadlase definitsiooni üle. Kui inimesel on doktorikraad, siis kas see teeb temast automaatselt teadlase?
– Ülikoolides puuduvad institutsioonid, mis pakuksid ettevõtetele teadusteenust. Ettevõtetel on vaja teadlast, kes tegeleks neile olulise teemaga 24/7, mitte kümne muu projekti kõrvalt. Ühe lahendusena pakuti kaasata ettevõtete projektidesse rohkem madalama kraadiga teadusala inimesi. Sealhulgas tõi Mary-Liis Kütt (ÄIO) välja, et kutseharidusse võiks kaaluda biotehnoloogia valdkonna õppe loomist.
– Mõttena jooksis läbi ka ettevõtetele maksusoodustuse tekitamine teadusarenduse töötajate värbamisel (taoline meede on MKMi sahtlis juba olemas).
– Lisaks puudutati valdkondades teadlaste puuduse probleemi ning seda, et võiks soosida rakendusliku suunaga tööstusdoktorantuuri.
– Üldiselt võib öelda, et ettevõtted on mõistnud teadusse panustamise tähtsust. Lumepall on veerema läinud, nüüd on vaid küsimus, kui kiiresti see tööle hakkab.
Arutelu juhtis: Marju Himma-Kadakas
Osalesid: Peep Pitk (Fibenol) Karin Jaanson (ETAG), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Mary-Liis Kütt (ÄIO)
Põhjalikuma kokkuvõtte arutelu kohta tegi ERR-i Novaator.
Kui tekkis huvi värvata teadlane ka enda ettevõttesse, millest riik toetab teadlase kulude katmist kuni 70% ulatuses, siis uuri lisa SekMo meetme kohta.