SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetus

SekMo - sektorite vahelise mobiilsuse toetus
Kaasrahastanud EL kaksiklogod EST hor color RGB

SekMo III taotlusvoor on eelarve ammendumise tõttu suletud.

Järgmised sündmused:
Teadus ja äri kohtuvad: Energia koostööpäev teadlastele ja ettevõtetele
29. september, 13:00 – 18:00, Tallinnas Telliskivi F-hoone Mustas saalis

Toetuse eesmärk

Edendada teadmiste ja uuenduste levikut, soodustades töötajate liikuvust ja koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel. 

Meetme eesmärk on luua aastaks 2029 vähemalt 50 uut teadusuuringute valdkonna töökohta. 

Mida toetatakse?

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse järgmisi mobiilsusskeeme: 

image 8

Sektoritevahelise mobiilsuse toetust annab välja Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuste kogueelarve aastani 2029 on 23,1 miljonit.

Seni toetatud projektide nimekiri on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt.

Toetatavad tegevused

Tegevus 1

Töö: rakendusuuring, eksperimentaalarendus või innovatsioonitegevuste projekt

Teadlane – doktori- või magistrikraadiga isik, kes käesolevas tegevuses osalemiseks peab omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse alast töökogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega;

rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;

eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus tootearendusprotsessi käigus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid;

innovatsioonitegevus – toetab innovatsiooni, mis on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu.

projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse;

 

tegevus2

Töö: õpe, teadusarendus, innovatsioonitegevus või tehnoloogiasiire 

Tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

  • vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus;
  • ta juhib vähemalt 3 aasta vanust ettevõtet, kelle kahe viimase majandusaasta aruandes kajastub kaupade või teenuste müük; ta on juriidilise isiku osanik ja/või kuulub juhtimis- ja kontrollorganisse vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9;
  • ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.

Seega käsitletakse tippspetsialistidena juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on nn ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel. Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. 

Ülikoolide loetelu leiad haridussüsteemi puudutavaid andmeid koondavast Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused leiad siit
Institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid leiad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

tegevus3

Töö: Doktoritöö, mis lähtub ettevõtte/asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest ja seda kavandatakse koostöös ettevõtte/asutuse ja ülikooliga.

Teadmussiirdedoktorant – era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töölepingu alusel töötav või teenistussuhtes olev isik, kes õpib samaaegselt ülikooli doktoriõppes ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega ning on kooskõlas doktorandi individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga.

teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töö- või teenistussuhe, mille põhisisu on doktorandi doktoritöö tegemine kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga.

Lisainfot teadmussiirdedoktorantuuri kohta leiad õppeasutuste veebilehtedelt:

Kõik SekMo taotletavad projektid peavad olema seotud vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise (NS) kasvuvaldkonnaga. Tegemist on valdkondadega, mis annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada ettevõtluse ja teaduse tugevusi. NS kasvuvaldkonnad on järgmised:

SekMo lehele

Igale kasvuvaldkonnale on kinnitatud suunanäitaja ehk teekaart: 

 

Kuidas leida teadlast? 

ETIS logo positive 1
Eesti Teadusinfosüsteem – koondab teavet teadlaste, teadusasutuste ja teadusvaldkondade kohta.
Adapter logo full primary positive screen
Adapter.ee on koostöövõrgustik ettevõtetele ja teadusasutustele. Strateegiline värav ettevõtetele partnerite leidmiseks.

Kes saavad toetust taotleda?

  • Erasektor: Eesti äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik
  • Avalik sektor: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus

Toetust ei saa taotleda positiivselt evalveeritud TA asutused ning tehnoloogia arenduskeskused.

  • Ülikool
  • Positiivselt evalveeritud avalik-õiguslik teadusasutus
  • Positiivselt evalveeritud riigi teadus- ja arendusasutus
  • Institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool
  • Erasektor: Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik (sh positiivselt evalveeritud eraõiguslik TA asutus ning tehnoloogia arenduskeskus)
  • Avalik sektor: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus

Toetust ei saa taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik TA asutus ega ülikool. 

Toetust ei anta projektile juhul kui:

  • Tegevuse 1, 2 ja 3 projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse; 
  • Tegevus 1 elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või isik, kes omab nendes osalust või on toetust taotleva asutuse rahastaja; 
  • Tegevuse 1 ja 2 elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusele tööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu. 
  • Tegevuse 3 elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. aastat. c

Kui suur on toetus?

Projekti abikõlbulike kulude arvutamise aluseks võetakse tööjõukulude kuupõhine ühikuhind.

Täiskoormusel töötava teadlase tööjõukulude kuupõhine ühikuhind on 4760 eurot, millele lisandub 40% (1904 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks.

Teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega. Osalise koormusega töötades väheneb toetus proportsionaalselt töökoormusega. 

Toetusmäär on sõltuvalt asutuse suurusest ja läbiviidava uuringu tüübist 25-70% ulatuses uurimisprojekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtte suurus Väikeettevõte


50 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot

 Keskmise suurusega ettevõte

50-250 töötajat ning aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot

 Suurettevõte


Rohkem kui 250 töötajat ning aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot
Rakendusuuringute toetuse piirmäär
 70% 60% 50%
Tootearenduse toetuse piirmäär
 45% 35% 25%
Innovatsioonitegevuste piirmäär
 50% 50% –

Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tehtavate tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.

Täiskoormusel töötava tippspetsialisti tööjõukulude kuupõhine ühikuhind on 4760 eurot, millele lisandub 40% (1904 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks.

Tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise koormusega töötades väheneb toetus proportsionaalselt töökoormusega. 

Taotletava toetuse piirmäär on kuni 85% abikõlblikest kuludest (taotleja omafinantseering vähemalt 15%).

Täiskoormusel töötava teadmussiirdedoktorandi tööjõukulude kuupõhine ühikuhind on 3154 eurot, millele lisandub 40% (1261,60 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks.

Teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega. Osalise koormusega töötades väheneb toetus proportsionaalselt töökoormusega. 

Taotletava toetuse piirmäär on kuni 70% abikõlblikest kuludest (taotleja omafinantseering vähemalt 30%

Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud on kulud tegevuste 1, 2 ja 3 tegevuste elluviimiseks järgmiselt:

  1. ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud
  2. muud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40% ühikuhinnast (st tööjõukuludest)

Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

Reguleeritud Grupierandi määrusega (artikkel 25 punkt 3):

  • personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;
  • vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;
  • ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;
  • turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
  • täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

Kui pikk on toetuse kasutamise periood?

Tegevus 1. – minimaalselt  3 kuud ja maksimaalselt 2 aastat 
Tegevus 2. – minimaalselt  3 kuud ja maksimaalselt 2 aastat
Tegevus 3.  – maksimaalselt 48 kuud

NB! kõik projektid peavad lõppema hiljemalt 31.08.2029.

Mille alusel taotlusi hinnatakse?

Nõuetele vastavat taotlust hindab RTK, kaasates vajadusel sõltumatuid eksperte. Taotluse läbi vaatamiseks, hindamiseks ja otsuse langetamiseks võib kuluda kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Hindamisjuhend on leitav SIIT.

Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumitest: 

  • projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele ja seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga; 
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 
  • projekti teaduslik-tehniline tase, sealhulgas selle kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava vastavus projekti eesmärkide täitmisele;
  • projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus ning projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel; 
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele ning seose olemasolu nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga hinnatakse skaalal jah/ei. Punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Hindamiskomisjonil on õigus anda 5. kriteeriumile täiendavalt 0,5 punkti, kui taotleja on Äriregistri andmetel registreeritud väljapoole Harju või Tartu maakonda.  

Kõigi valikukriteeriumite hinnetele on kehtestatud lävendid. Kriteeriumite kaalud ja lävendid on kirjas hindamisjuhendis. Rahastamisele kuulvad taotlused peavad ületama kõigile valikukriteeriumitele kehtestatud lävendid. Taotlused, mis ei ületa vähemalt ühe valikukriteeriumi lävendit, jäävad rahastamata. 

Tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised: 

  • projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga ja lisandväärtus teadus- ja arendus- ja/või innovatsioonitegevusele; 
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 
  • palgatava tippspetsialisti varasem töökogemus ja tema suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas tegevuste ajakava; 
  • projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel; 
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni. 

Tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised:

  •  projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga;
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  •  toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega, tegevuste ajakava, andmed doktoriõppesse immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga;
  • projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel;
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni. 

  • Esita sisukas taotlus!
  • Taotluse esitamisel tee koostööd palgatava teadlase, tippspetsialisti või teadmussiirdedoktorandiga.
  • Taotluses kirjelda võimalikult täpselt oma projekti, võimalusel lisa uuringuplaan.
  • Pea meeles, et projekti hindav ekspert saab tugineda vaid taotluses kirja pandule ja taotleja esitatud tõenditele – lisa kõik vajalikud dokumendid! Kui kaasad eksperte väljast, lisa nende ekspertiis ja nõusolek.
  • Kui kasutad osaliselt TA asutuse laboreid või teed muud koostööd, lisa TA asutuse nõusolek ja kasutustingimused.
  • Jälgi, et taotlusest nähtuks selgelt, kuidas projekti raames toimub teadmussiire.
  • Jälgi, et projekti ajakava oleks realistlik.
  • Arvesta, et üks teadlane ei saa lahendada kõiki maailma probleeme.
  • Igasugune teadlase läbi viidav tegevus ei ole automaatselt teadusarendustegevus!
  • Kirjelda muu hulgas ka projekti edasist väljundit (kuidas teadlane/tippspetsialist või teadmussiirdedoktorant) ettevõtet edasi aitab – kas ja millised on potentsiaalsed projektijärgsed tegevused.

Viited

Koostööpäevad

Eesti Teadusagentuur, EAS ja Startup Estonia on korraldanud kümme ettevõtjate ja teadlaste vahelist koostööpäeva. Koostööpäeval viiakse läbi lühivestlused ehk nö “kiirkohtingud”, mille jooksul saavad nii ettevõtja kui ka teadlane tutvustada teineteisele enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi koostööks.

SA Eesti Teadusagentuuri roll meetmes on teha teavitustööd (sh tutvustada sektoritevahelise mobiilsuse toetuse taotlemise võimalusi sihtrühmadele), nõustada ja vajadusel vahendada läbirääkimisi ning viia kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning teha muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele ning teadmussiirdele. Neid tegevusi viime ellu koos EISiga (Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA).

SekMo skeem e1707218783848

SekMo kogemuslood

SekMo GScan'i projekt
SekMo Arvo Pärdi Keskus
Sekmo koostöö: Marko Uibu ja Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
SekMo Click&Grow projekt
SekMo koostöö: Mihkel Pajusalu ja Crystalspace
SekMo koostöö: Jürgen Tuvikene ja DXLabs

Liitu uudistelistiga

Jätke siia oma kontakt, kui soovite liituda SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetuse uudistelistiga.

    Kontakt ja lisainfo

    liisa

    Liisa Edur

    vanemkonsultant

    +372 524 7649

    liisa.edur@etag.ee

    teadusest 2026