KOHANEMISTOETUSE TAOTLUSVOOR ON AVATUD! Taotlemise tähtajad Eesti Teadusinfosüsteemis 2026. aastal on järgmised:
– 22.05.2026
– 25.09.2026
– 18.12.2026
TÄHELEPANU: Kohanemistoetuse viimane taotlusvoor sulgub 18.12.2026 ning sellest rahastatakse kaks uut toetust. 2027. aastal enam uusi kohanemistoetuse taotlusi ei rahastata.
2026. aastal toimuvad taotlusvoorud haridus- ja teadusministri määruse alusel – “Kohanemistoetuse andmise tingimused ja kord” (Riigi Teataja link).
| Hindamisjuhend | Näidisvorm | |
|---|---|---|
| Kohanemistoetus (KOHTO) | KOHTO hindamine | KOHTO näidisvorm |
Toetuse eesmärk
Toetuse eesmärk on kaasata välisriigist Eesti teadus- ja arendusasutustesse teadlasi, kes tooksid Eesti teadusesse uusi teadmisi, täiendades selle läbi Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning tõstes selle kvaliteeti. Kohanemistoetus võimaldab nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, hõlbustades Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi integreerumist.
Kellele on toetus suunatud?
Toetus on suunatud Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele (vastuvõttev asutus) Eestisse saabuva teadlase palkamiseks. Toetust saab taotleda teadlasele, kes:
- Ei ole Eestis püsivalt elanud ega töötanud viimase 12 kuu jooksul. Nimetatud tingimus ei kehti teadusagentuuri poolt välja antud järeldoktori grandi (PUTJD) saajatele;
- On pärast doktorikraadi saamist omandanud täiendava uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorina, teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana vms).
Toetuse saamisel on vastuvõttev asutus kohustatud sõlmima teadlasega töölepingu kestvusega vähemalt 24 kuud.
Kuidas käib taotlemine?
- Taotluste esitamine toimub välja toodud tähtaegadel. Esmalt tuleb vastuvõtval asutusel saata ETAGile e-kirja teel sooviavaldus aadressile etag@etag.ee vastava toetuse taotlemiseks
- Seejärel avatakse teadlasele personaalne taotlusvorm Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).
- Taotluses tuleb ETIS-s märkida:
- teadlase nimi
- vastuvõttev asutus
- teadus- ja arendustegevuse valdkond
- lisada tuleb teadlase CV koos selgitustega, kus on märgitud tema viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus ning töö- ja elukoht taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul
- projekti kirjeldus koos tegevus- ja ajakavaga, mida viiakse toetuse perioodil ellu vastuvõtvas asutuses ning kus on märgitud teadus- ja arendustegevus, mida on kavas Eestis teha
- vastuvõtva asutuse kirjeldus koostööst värvatava teadlasega, kuidas integreeritakse teadlane asutusse, kuidas suhestub teadlase töö vastuvõtva asutuse strateegiliste eesmärkidega jne
- vastuvõtva asutuse kinnitus, et sõlmitakse tööleping teadlasega tähtajatu töölepingu või kestvusega vähemalt 24 kuud., sh märgitakse selgelt ära ametikoht, millel teadlane töötama hakkab.
Kui suur on toetatav summa?
Kohanemistoetuse maht on 76 000 eurot aastas, millest ETAG katab 50% ning vastuvõtva asutuse omafinantseering on 50%. Toetuse periood on 24 kuud. Toetus sisaldab teadlase töötasu palgafondi, teadustöö kulu ning üldkulu vastuvõtvale asutusele.
Kuidas käib taotluste hindamine?
ETAG korraldab taotluste hindamise. Taotlemise tähtajad on märgitud eespool. Tähtajaks laekunud taotlused menetletakse kohe pärast tähtaega ning eeldatav menetlemise ja hindamise aeg on hinnanguliselt 1-2 kuud. Taotlusi hindavad valdkondkonna sõltumatud eksperdid. Igat taotlust hindab vähemalt kaks sõltumatut eksperti järgnevate kriteeriumite alusel:
- Projekti teaduslik põhjendatus, teostatavus ja teaduslik tase.
- Teadlase pädevus ja potentsiaal, sh tema viimase viie aasta tegevus.
- Vastuvõtva asutuse poolne nägemus teadlase integreerimisest oma asutusse ja selle läbimõeldus.
Igat kriteeriumi hinnatakse skaalal 1-5 ning taotlusi rahastatakse paremusjärjestuse alusel, kuni selleks eraldatud vahendite lõppemiseni. Kui toetuseks eraldatud vahendid lõppevad poole aasta pealt, siis viimased taotlusvoore välja ei kuulutata. Kõik taotlused, mille lõpphinne moodustab vähemalt 80% maksimaalset hindest (s.o. 12 punkti) kvalifitseeruvad rahastamisele. Rahastatakse paremusjärjestuse alusel kuni eraldatud rahaliste vahendite lõppemiseni.
Korduma kippuvad küsimused
Eestis püsivalt elamist loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva viimase 12 kuu jooksul. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul Eestis viibinud alla 183 päeva ega ole omanud töölepingulist suhet Eesti asutusega, on asutusel õigus taotleda teadlasele kohanemistoetust.
Teadlane ei tohi olla omanud viimase 12 kuu jooksul mingit töölepingulist töösuhet Eestis registreeritud tööandjaga. Seejuures ei ole oluline töötamise reaalne asukoht. See tähendab, et teadlane ei kvalifitseeru kohanemistoetusele ka siis kui ta töötab küll Eesti asutuses, kuid töötamise reaalne asukoht on välisriigis. Käsunduslepinguga töötamine ei välista taotlemist.
Ei, ETAG-i järeldoktorigrandi (PUTJD) saajatele töötamise ja elamisega seotud tingimused ei kehti. Küll aga tuleb tähele panna, et tingimused ei kehti vaid neile, kes saavad taotlemise ajal järeldoktorigranti. Kui pärast järeldoktorigrandi lõppemist on teadlane elanud püsivalt Eestis või töötanud Eestis, siis sel juhul ta toetusele ei kvalifitseeru.
Kohanemistoetus on mõeldud eelkõige neile, kes on pärast doktorikraadi saamist omandanud täiendava uurimistöö kogemuse. Selleks võib olla nt järeldoktori periood, töötamine teadustöötajana mõnes teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes vms. Töötamise aega ei ole defineeritud, vaid oluline, et teadlane omaks täiendavat teadustöö tegemise kogemust pärast doktorikraadi kaitsmist. Doktorikraadi järgne teadustöö kogemus on ka hinnatav aspekt (vt lähemalt hindamisjuhendist).
Vastuvõttev asutus peab ETIS-s taotlusele lisama kaasa omapoolse läbimõeldud nägemuse miks soovitakse teadlast oma asutusse kaasata, millist lisandväärtust ta pakub, milliseid asutuse strateegilisi eesmärke teadlase lisamine täidab jne. Tegemist on eraldi hinnatava aspektiga, mille tõttu on oluline, et nägemus oleks selgelt esitatud ja hästi põhjendatud (vt täpsemalt hindamisjuhendist).
Projekti tulemuste publitseerimisel tuleb märkida, millise grandi vahenditest on projekti täitmist finantseeritud (soovituslik viitamise sõnastus: “Uurimistööd on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (KOHTO number)”). Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud grandile, lõpparuandesse lisada ei tohi. Viidata tuleks ka nt esitluse slaididel.
Toetuse saajad ja varasemad juhendid
Taotlusvooru tingimused ja hindamisjuhend kuni 31.12.2025
Taotlusvooru tingimused ja hindamisjuhend kuni 31.12.2024
Taotlusvooru tingimused ja hindamisjuhend kuni 30.08.2024
| Vastutav täitja | Projekti pealkiri | Asutus |
| Daria Podmetina | Sihtides vastutustundlikku innovatsiooni ja jätkusuutlikkust: uudsed teadmised avatud innovatsioonist, ringdisainist ja disainmõtlemisest, keskendudes Eesti kontekstile | Tallinna Tehnikaülikool |
| Shomaila Sikandar | TFTAKi teadusliku taseme tõstmine filamentsete seente kultiveerimise valdkonnas | Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus |
| Jan Harima | Säilenõtke ettevõtlusökosüsteemi üles ehitamine: ressursside ringlussevõtu mehhanismide lahtimõtestamine | Tallinna Tehnikaülikool |
| Xia Hao | Kemoteraapiast põhjustatud munasarja kahjustuste ja viljakuse säilimise biomarkerite ja mehhanismide uuring | Celvia AS |
| Marek Mooste | Siirdemetallide ja heteroaatomitega dopeeritud nanosüsinikmaterjalide valmistamine ja rakendusuuringute teostamine kütuseelemendi ja Zn-õhk aku elektroodide jaoks | Tartu Ülikool |
| Martin Kolnes | Neurobioloogilised mehhanismid kognitiivses regulatsioonis: tVNS-il põhinev lähenemine | Tartu Ülikool |
| Martina Aubrechtová | Tsefalopoodide koosluste dünaamika kliimamuutuste perioodil Baltica varajases Hilis-Ordoviitsiumis | Tartu Ülikool |
| Kristjan Kalam | Aatomkihtsadestatud uudsed kiled mikrobolomeetrite ja valgussensorite jaoks | Tartu Ülikool |
| Keiu Telve | Hargmaine kodanikuks olemine: Digitaalne sotsiaalne kuuluvustunne ja elatud kodakondsus piirideüleste eestlaste seas | Tartu Ülikool |
| Ülo Väli | Inimtegevuse ja kliimamuutuste mõju elustikule: indikaatorliikide efektiivsuse hindamisest ohustatud liikide kaitseni | Eesti Maaülikool |
| Slavko Rakic | Hübriidne taibukas hindamissüsteem generatiivse tehisintellekti kaasava ja eetilise kasutamise toetamiseks kõrghariduses | Tallinna Tehnikaülikool |
| Teet Kuutma | Linnutee analoogide otsingud J-PAS vaatlusprojekti andmetest | Tartu Ülikool |
| Andres Reiljan | Demokraatia vastupidavuse ja sotsiaalse sidususe säilitamine afektiivse polariseerituse ajastul: Eesti elanikkonna paneeluuring | Tartu Ülikool |
| Andre Ostrak | Lipschitzi-vabade ruumide eelruumid ja aproksimatsiooniomadused | Tartu Ülikool |
| Mikk Vikerpuu | Efektiivsed numbrilised meetodid konstantse või muutuva järguga murruliste diferentsiaalvõrrandite lahendamiseks | Tartu Ülikool |
| Gabriele Perna | Varajase universumi uurimine skalaarindutseeritud gravitatsioonilainete abil | Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut |
| Indrek Teino | mRNA N6-metüüladenosiini regulatsioon ja roll neuronites | Tartu Ülikool |
| Priit Karis | Piima ekstratsellulaarsed vesiikulid kui piimalehmade sagedaste haiguste biomarkerid | Eesti Maaülikool |
| Ajai Kumar Pathak | Sugupuu põhine seoseanalüüs Eesti Biopangas: esivanemate rekombinatsioonigraafide rakendamine haruldaste ja üliharuldaste variantide avastamiseks | Tartu Ülikool |
Vaata järele kohanemistoetuse infopäeva
Kohanemistoetuse infopäev toimus 18.02.2025. Vaata infopäeva järele Eesti Teadusagentuuri Youtube kanalilt.
Kontakt
Allan Padar
teadlasmobiilsuse valdkonna juht, Mobilitas 3.0 programmi juht
