Täna Tartus toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil anti välja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad kuues kategoorias ja mitmed eripreemiad innustavalt teadusest kõnelejatele.
Auhinnafond suurusega 35 500 eurot jagunes kuue kategooria võitjate vahel. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest sai Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor Toivo Maimets, kes on silmapaistev ja laiapõhjaliselt teadusteemadel kõneleja.
Ta on osalenud lugematutes avalikes aruteludes, mis puudutavad erinevate teadusalade suundumusi, probleeme, aga ka teaduse eetilisi küsimusi. Professor Maimets on andnud hindamatu panuse ühiskonna teaduspõhisuse kasvatamisse, et inimesed oleksid teadlikud arengutest tänapäevases meditsiinis ja biotehnoloogias ning on samal ajal pööranud rõhku ka eesti teaduskeele säilitamisele ja arendamisele.
„Toivo Maimets on teaduse populariseerija selle mõiste kõige paremas tähenduses,“ ütles konkursikomisjoni esinaine ja Eesti teaduste akadeemia akadeemik Ene Ergma. „Lisaks sellele, et ta on vaieldamatult väga hea teadlane ja andnud hiiglama suure panuse Eesti teadusesse, on tal ka imeline oskus rääkida teadusest tavainimesele arusaadavas vormis. Ja meie õnneks on ta aidanud Eesti teadust arendada ja arusaadavaks teha kõikjal, kus tal selleks võimalus on avanenud.“
Lisaks jagati välja tunnustused järgmistes kategooriates:
Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil”
- Peapreemia pälvis Eesti geenivaramu „MinuGeenivaramu“ teadusportaal, mille kaudu saavad geenidoonorid tutvuda personaalsete teadusuuringute tulemustega oma geneetiliste eelsoodumuste ja päritolu kohta. Loodud portaali kaudu jõuab kasu teadusesse panustamise eest geenidoonoriteni ringiga tagasi ning aitab tõsta inimeste huvi ja teadlikkust geeniteaduse ja ka laiemalt terviseteemade vastu. Projekti eestvedajad on Natalia Pervjakova, Kristjan Metsalu, Lili Milani ja Mait Metspalu.
- II preemia pälvis Eesti Keele Instituudi podcast „Keelehääling“, kus astuvad üles keeleteadlased ja teiste valdkondade esindajad, kes aitavad mõtestada keele(teaduse) rolli nii ühiskonnas kui ka meie identiteedi osana ning näidata milliseid päriselulisi rakendusi võib keeleteadusel olla. Saatemeeskonda kuuluvad Sandra Saar, Kairi Janson ja Merily Remma.
Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”
- Peapreemia sai Jaan Aru populaarteaduslik raamat „Loovusest ja logelemisest“, mille eesmärk on ergutada inimesi mõtlema sellest, mis on tegelikult loovus, miks meil seda vaja on ja kuidas seda toetada nii lastes kui ka iseendas.
- II preemia said kultuuriajaloolase ja folkloristi Marju Kõivupuu populaarteaduslikud publikatsioonid, mis on inspireerinud inimesi mõtlema looduskeskkonna ja kultuuripärandi koostoime üle ning toonud olulisi vaatenurki kaasaegsetesse looduskaitse ja kultuurilise identiteedi aruteludesse.
Kategooria „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“
- Peapreemia sai Barlova teadusõhtute sari, projektijuht Karin Pai ja Tartu observatooriumi majabänd. Kord kuus toimuv aruteluõhtute sari toob kokku teadlased ja uudishimuliku publiku, aidates suurendada üldsuse arusaamist teadusest ning tõsta huvi elukestva õppimise vastu. Mitmekesine teemade valik, teadlaste ja avalikkuse vahetu suhtlus ning selle integreerimine muusikaga on teinud Barlova teadusõhtutest elava ja kaasahaarava platvormi teaduse tutvustamiseks ja teadlaste kaasamiseks.
- II preemia sai Enerhack energeetika suvelaager, eestvedajad Igor Krupenski ja Alesja Nehhožina. 7-18aastastele noortele suunatud laager pakkus mitmekülgset hariduslikku kogemust energeetika ja tehnoloogia valdkonnas, et aidata kaasa teaduse ja tehnoloogia valdkondade populariseerimisele Eesti noorte seas.
- Tänukirjaga tõsteti esile Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskampaaniat „Aasta lind – 30 aastat loodusharidust ja harrastusteadust“ ja selle eestvedajat Kaarel Võhandut ning kõiki teisi, kes nende aastate jooksul on ühingu tegevusse oma panuse andnud ja aidanud seeläbi kaasa loodushariduse ja harrastusteaduse edendamisele.
Kategooria „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“ (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)
- Peapreemia sai ajakirjanik ja teadlane Marju Himma, kes on enam kui kümne aasta vältel kajastanud teadusajakirjanikuna Eesti teaduse teemasid ning samal ajal rakendanud meediauurijana oma teadmisi ja kogemusi ka uue põlvkonna professionaalsete teaduskommunikaatorite õpetamisel.
- II preemia sai teadlane, õppejõud ja tehisaru mõtestaja Andres Karjus oma tegevuste eest tehisintellekti tasakaalustatud ja teaduspõhise lähenemise propageerimisel haridusmaastikul. Muuhulgas on Andres Karjus pidanud populaarteaduslikke loenguid õpilastele ning koolitanud õpetajaid tehisaru-tehnoloogiaid sihipäraselt ise kasutama ja ka oma õpilasi juhendama.
- Lisaks pälvis II preemia ka päikeseenergiatehnoloogiate eestkõneleja Maarja Grossberg-Kuusk, kes on aktiivselt avaldanud populariseerivaid artikleid päikeseenergeetika väljakutsetest ja arengutest, andnud intervjuusid nii televisioonis, raadios, taskuhäälingutes kui kirjutavas meedias. Samuti on ta päikeseenergiatehnoloogiate teemal teinud avalikkusele koolitusi, sh gümnaasiumiõpilastele töötubasid ja loenguid kui koolitusampse ka täiskasvanud õppuritele.
Kategooria „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“
- Peapreemia sai koolinoortele mõeldud kosmosekonkurss „Eesti otsib Estronauti“, mille meeskonda kuulusid Karl-Kristjan Neufeld ja Rasmus Rohtla. Eesti suurim kosmosekonkurss aitas tuua teaduse ja tehnoloogia valdkonda noortele lähemale, näidata innustavalt selle rakendusvaldkondi ning kasvatada noorte huvi kosmoseteaduste vastu.
Riiklikud preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, kes tänas oma kõnes teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ning tõdes, et see tööpõld ei saa iialgi otsa. „Tänaseid laureaate ühendab üks kindel joon – nad on kirglikud oma tegemistes ja tänu sellele teevad oma tööd hästi. Neid kannustab missioonitunne, et juurutada Eestis teaduspõhist mõtteviisi ning teha selged ja kõnekad teadussõnumid kuuldavaks ja nähtavaks. Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine on parim viis võitlemaks ebateaduse ja desinformatsiooniga.“
„Oleme teinud ettepaneku järgmisel aastal lisada konkursile veel üks uus kategooria, millega tunnustada eraldi noortele suunatud teadust populariseerivaid tegevusi,“ lisas konkursikomisjoni esinaine ja Eesti teaduste akadeemia akadeemik Ene Ergma.
Tartu observatooriumi ja ESERO Eesti tunnustuse Linnutee Täht loodus- ja täppisteaduse edendamise eest pälvis Aire Siinvert, kes on Kuressaare kooli pühendunud õppejuht, kelle initsiatiivil viidi Saaremaal läbi mitmeid tegevusi, mis aitasid kosmoseteadust Saaremaa lastele koju kätte tuua. Preemia andsid üle Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm ja ESERO Eesti juht Heli Lätt. „Kui noortes püsib huvi teaduse vastu, püsib elu helge. Kosmose valdkond paneb ikka inimestel silma särama,“ kinnitas Tamm.
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul sai folklorist ja akadeemik Mare Kõiva. „Tänavu läheb preemia teadlasele, kes erilisel viisil suudab oma tarkusi ajakirjandusele edasi anda,“ kinnitas Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet auhinda üle andes.
Vaata siit fotogaleriid auhindade üleandmisest.
Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti teaduste akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Kõigil sel konkursil auhinna või tunnustuse pälvinutel on õigus kasutada „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” logomärki.
Tänavu juba 17. korda toimunud teaduskommunikatsiooni konverents kandis sel korral pealkirja “Teaduskommunikatsiooni järelkasv: kust tulevad ja kuhu kaovad teaduskommunikaatorid?” ning keskendus sellele, kuidas tagada teaduskommunikatsiooni valdkonna järjepidev areng. Konverentsi korraldab Eesti Teadusagentuur.
Vaata konverentsi järele ETAGi YouTube’i kanalist.
Vaata siit konverentsi fotogaleriid.
Fotod: Mailis Vahenurm
