Ettevõtete ja teadlaste kiirkohting jättis osalejad näljaseks koostöö järele

Tervituskõnet peab Linnar Viik

Teisipäeval kostus Estonia teatrist suuremat suminat – sektoritevahelise mobiilsuse ehk SekMo koostööpäev tõi kokku rohkem kui 60 teadlast ja ettevõtjat. Osalejad arutasid EASi ja Eesti Teadusagentuuri ühisüritusel kiirkohtingute vormis koostöövõimalusi ja vajadusi tehisintellekti, robootika ja IKT valdkondades.

EASi ja Kredexi ühendasutuse arenduskoostöö eksperdi Relika Alliksaar Williamsi sõnul on koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel meie majanduse võtmeküsimus, sest just innovaatilised ning teadus- ja arendustegevusse panustavad ettevõtted suudavad konkureerida ka laias maailmas. „Koostööpäev on üks viis, kuidas julgustada ettevõtteid teadusmahukaid arendustegevusi ette võtma, kaasates selleks näiteks teadlast,“ selgitas Alliksaar Williams. „Kolm toimunud koostööüritust on kokku toonud ligi 150 osalejat ning andnud ettevõtetele võimaluse harjutada start-up maailmas tuntud nn liftikõnet ja teadlastele platvormi oma uurimisteemade valideerimiseks praktikute ning rakendajatega.“

Sellel nädalal toimunud kolmas koostööpäev kulges lennukalt. Teadlased ja ettevõtjad jagati paarideks või väikesteks gruppideks ning iga viie minuti möödudes utsitas päevajuht, Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonnajuht Vaido Mikheim osalejaid laudu vahetama. „On linnalegend, et teadlane ja ettevõtja ei leia ühist keelt. Leiavad küll ning juttu jätkub pikemakski!“ kommenteeris Mikheim. „Meie soov aga ongi, et nii teadlased kui ettevõtjad jääksid suhtluses natukene näljaseks. Nii on neil põhjust ka pärast tutvumist teineteisega juttu vesta ja juba reaalset koostööd arutada.“

Kokku osalesid seekordsel üritusel 29 ettevõtte esindajad ning nende seas leidus nii start-up’e kui juba pikemat aega tegutsenud ettevõtteid. Nii mõnedki osalejad tulid enda sõnul lihtsalt kuulama, mida teadlastel pakkuda on, kuid olid väga positiivselt üllatunud. „Kõik pakutud võimalused meie ettevõtte vajadustega muidugi kokku ei lähe, aga sain paari teadlase kontaktid, kelle mõtted mulle väga meeldisid ja kellega kindlasti kaalume koostööd,“ kommenteeris Eramets AS juhatuse liige Lauri Püssa.

Läänemere regiooni ühe suurimaid tööstuskontserne BLRT Grupi juhatuse nõuniku Roman Vinartšuki sõnul pakkus koostööpäev mitmeid asjalikke kohtumisi. „BLRT Grupp on läbi aegade edendanud uuendusi tööstuses. Meie jaoks alati olnud kesksel kohal keskkonnamõjude vähendamine ning säästva arengu edendamine. Peame väga lugu jätkusuutlikust haridusest ja paneme suurt rõhku uute spetsialistide ettevalmistamisele, tehes selleks koostööd nii Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Leedu Mereülikooli, Klaipėda Ülikooli kui ka paljude ametikoolidega,“ märkis Vinartšuk.

Ka üle 14 aasta tegutsenud Juuste Akadeemia OÜ juhatuse liige Ott Mägar oli koostööpäevale tulnud eesmärgiga kontakte leida. Juba mõnda aega tegutsenud ettevõte on võtnud sihiks laienemise, millega kaasneb hulk eriilmelisi väljakutseid, alates tehnoloogia- ja AI-arendamisest kuni teadusuuringute ja õigusalaste küsimusteni välja. Erinevate teadmiste, kogemuste ja taustaga teadlastega kohtumine aitas Mägari sõnul ettevõtte kontaktivõrgustikku kasulikul moel täiendada.

Teadlaste puhul olid esindatud kõik suuremad Eesti kõrgkoolid. Kohaletulnute seast leidis nii õigus-, tehnika-, keskkonna- kui ka näiteks virtuaalreaalsuse eksperte. Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde eksperdi Friedrich Kaasiku sõnul oli tore suhelda nõnda paljude ettevõtjatega, kes tunnevad huvi teadlastega koostöö vastu. “Kuigi tehisintellekti, robootika ja IKT teemad on väga populaarsed, siis oli vastastikust koostööst huvitunud osalejate arv muljetavaldav. Kahtlemata said nii ettevõtted kui teadlased ürituselt omale väärt kontakte ja nii mõnestki kohtumisest võib edasi areneda pikem koostöö,” ütles Kaasik.

„Sellised koostööpäevad annavad teadlastele ülevaate, milliste väljakutsetega ettevõtted reaalselt silmitsi seisavad ning kuidas nende teaduslik tegevus nende väljakutsetega haakub,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri nutika spetsialiseerumise valdkonna juht Viktor Muuli. „Ühelt poolt annab see teadlastele infot, kuidas oma uurimused võimalikult rakendatavaks muuta, teisalt saavad nad ennast ettevõtjatele tuttavaks teha ning pakkuda oma ekspertsust sinna, kuhu see muidu jõuda ei pruugiks.“

SekMo ehk sektoritevaheline mobiilsus on toetusmeede, mille abil era- või avaliku sektori asutused saavad tööle võtta vähemalt magistrikraadiga teadlase rakendusuuringu või tootearendusprojekti kavandamiseks ja läbiviimiseks. SekMo katab 25%-70% teadlase tööjõukuludest, olenevalt ettevõtte suurusest ning muudest faktoritest. Toetus aitab avardada teadlase töö- ja arenemisvõimalusi vahetus koostöös teiste valdkondade asutustega, teisalt soodustab see teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris, suurendades ettevõtte konkurentsivõimet ja efektiivistades selle tegevust. SekMo toetusmeedet saab taotleda 30. juunini.

Täpsem info meetme ja taotlemise kohta:
https://www.rtk.ee/sekmo
https://www.etag.ee/sekmo