Laste internetisõltuvus: levimus- ja sekkumisuuring (DIGILAPS)
Projekti kogumaksumus: 93 103 €, sellest toetus 88 448 €
Projekti kestus: 01.05.2013-30.06.2015 (26 kuud)
Juhtpartner: Tervise Arengu Instituut
Koostööpartner: Tartu Ülikool
Vastutav täitja: Tervise Arengu Instituudi krooniliste haiguste osakonna teadur Kenn Konstabel
Projekti heaks töötasid erineva töökoormusega kokku 12 Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli töötajat. Peale selle osales projektis Tartu Ülikooli magistrant, kes alates 2015. aastast jätkab digisõltuvuse teema uurimist doktoriõppes.
Eesmärk
Selgitada välja internetisõltuvuse eri liikide levimus ning seda mõjutavad taustategurid (lapse sotsiaalmajanduslik taust, akadeemiline edukus, vanemlik toetus ja rahulolu peresuhetega, suhted eakaaslastega, vaimne ja füüsiline tervis) Eesti kooliõpilaste seas kahes vanusegrupis – teises ja kaheksandas klassis. Kujundada välja laste vanusele ja probleemi tõsidusele vastavad sekkumismeetmed, mis hõlmaks laste enesekontrolli ning reflektsioonioskuste arendamist, laste ja vanemate vaheliste suhete parandamist ning tervislike eluviiside tutvustamist. Suurendada lastega tegelevate spetsialistide (koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, klassiõpetajad, inimeseõpetuse jt õpetajad) informeeritust internetisõltuvusest ja sellega toimetuleku võimalustest.
Mida tehti?
Varasematele uuringutele toetudes eeldati, et laste internetisõltuvuse kujunemisel on kõige kriitilisemaks eaks 9. kuni 16. eluaasta ning 8-aastastel (2. klassi õpilased) internetisõltuvust veel välja kujunenud ei ole. Seetõttu otsustati uuringus valida võrreldavateks vanuserühmadeks 2. ja 8. klassi õpilased. Kõige rohkem probleeme seoses liigse arvuti taga ja internetis viibimisega arvati 8-aastastel olevat arvutimängudega, vanemal vanusegrupil sotsiaalvõrgustike ja muu veebipõhise suhtlusega. Sekkumise tõhususe hindamiseks kavandati korraldada kaks küsitlusvooru – enne ja pärast sekkumismeetmete rakendamist. Küsitlust ettevalmistavate tegevuste (nt internetisõltuvuse küsimustike koostamine) järel võeti ühendust koolidega. Sealsetele kontaktisikutele selgitati uuringu eesmärke ning uuringus osalemisega nõustunud koolidega sõlmiti küsitluse korraldamiseks vajalikud kokkulepped. Projekti tegevuskava kohaselt planeeriti nii 2. kui ka 8. klassi õpilastele ja lapsevanematele saata 1000 küsimustikku. Kui ligikaudu pooltes koolides oli küsitlus tehtud, selgus ootamatult, et trükikoda oli küsimustikke trükkides teinud suuremat sorti vea, mistõttu suurendati piisava hulga usaldusväärsete andmete saamiseks valimit pooleteisekordseks. See pikendas küsitluse läbiviimise perioodi, mistõttu järgnevate tegevuste algusajad lükkusid edasi.
Kokkuvõttes saadeti küsimustikud 48-sse kooli üle Eesti: 1662-le 2. klassi õpilasele ja lapsevanemale ning 1439-le 8. klassi õpilasele ja lapsevanemale. Täidetud küsimustikud saadi tagasi 46 koolilt – 2. klassi õpilased ja lapsevanemad täitsid 1100 ning 8. klassi õpilased ja lapsevanemad 801 küsimustikku. Peale selle küsiti koolidest andmeid laste keskmise hinde ja käitumishinde kohta. Kõigile osalenud lastele ja lapsevanematele, kes seda soovisid, anti tagasisidet nende digisõltuvuse ja isiksuseomadustega seotud tulemuste kohta. Koolid said tagasiside, kui suur probleem on arvuti liigkasutus nende koolides, võrrelduna osalenud koolidega keskmiselt, samuti anti tagasisidet uuringus osalenud õpilaste põhiliste tervisenäitajate kohta.
Sekkumistegevuse raames koolitati 40 spetsialisti. Kõigi soovi avaldanud peredega viidi läbi perenõustamine. Üllataval kombel oli perede huvi niisuguse nõustamise vastu aga väike, eriti just probleemse internetikasutusega perede korral. Seetõttu nõustati esialgu planeeritud 60 pere asemel vaid 19 peret, kes said algselt kavandatud nelja seansi asemel kuus perenõustamise seanssi. Küsitluse tulemuste põhjal koostati uuringus osalenud perede ja koolide jaoks infomaterjalid, mis edastati neile e-postiga. Asjakohast teavet pandi üles ka Terviseinfo portaali (http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest/digisoltuvus). Kuna koolid ei olnud kahjuks huvitatud õpetajatele mõeldud internetisõltuvuskoolitustest, jäid ära ka õpilaste grupitööd sel teemal.
Projekti tegevuskava nihkumise tõttu alustati kordusuuringuga 2015. aasta märtsis. Kuna uuringu esimeses etapis koolides sekkumisi ei kasutatud, ei saanud nende mõjule hinnangut anda ning kordusuuringu eesmärgiks oli hinnata internetisõltuvuse probleemi püsivust. Kordusuuring õnnestus teha 42 koolis. Samaaegselt kordusuuringu tegemisega alustati andmete sisestamist. Maikuus 2015 korrastati andmed ja tehti esmased analüüsid, millele tagasiside saamiseks korraldati haridus- ja tervishoiuspetsialistidele uuringutulemusi tutvustavad teabepäevad Tartus, Tallinnas, Valgas, Pärnus ja Rakveres. 8. juunil 2015 korraldati pereterapeutidele ja psühholoogidele koolitus digisõltuvuse teemal. Koolitajaks oli doktor Richard Graham, kelle eestvedamisel loodi 2010. aastal esimesena Suurbritannias Nightingale’I kliinikus eraldi programm laste internetisõltuvusega tegelemiseks. Koolituspäeval osales 70 isikut. Inglismaale naastes tutvustas Richard Graham projekti raames tehtud uuringu tulemusi ajalehe The Huffington Post veebiväljaandes 17.06.2015 ilmunud artiklis “Perfect Machines, Perfect People: Messages from Estonia”. Päev hiljem, 9. juunil 2015 toimus Tallinnas Nordic Hotel Forumis uuringu tulemusi tutvustav konverents «Laps interneti võrgus», kus arutati selle üle, kas infotehnoloogia laialdane kasutamine laste seas võib kaasa tuua probleeme ja kuidas saaks neid vältida. Üritus leidis laialdast kajastamist eri meediakanalites, ajakirjanduses ja televisioonis, mis näitas ilmekalt, et digisõltuvuse ja nutiseadmete kasutamise teema on Eesti ühiskonnas ülimalt aktuaalne ning sellega tuleks rohkem tegeleda.
Uuringu käigus kogutud andmete lõplik analüüs ja tulemuste väljatoomine jäi projekti lõpukuusse ehk juunisse ning kordusuuringu tagasisidet anti uuringus osalenutele veel ka pärast projekti lõppu.
Tulemus
Uuringu olulisemad tulemused laste internetisõltuvuse levimuse ja selle taustategurite kohta on alljärgnevad.
• Internetisõltuvus või väga tõsine probleem ilmnes 0,3%-l teise klassi lastest ja 4–5%-l kaheksanda klassi lastest. Sõltuvusele iseloomulikke tunnuseid esines vahetevahel või rohkem 6%-l teise klassi lastest ja 22%-l kaheksanda klassi lastest.
• Laste elukoht ja pere majanduslik toimetulek ei olnud seotud internetisõltuvuse tunnuste esinemisega.
• Mõlemas vanusegrupis oli internetisõltuvusele viitavaid tunnuseid rohkem neil lastel, kel nii nende endi kui ka nende vanemate hinnangul esines probleeme peresuhetega (üldine hinnang peresuhetele oli halb, tunti puudust avatud ja toetavast suhtlemisest, vanemate kasvatusstiil oli liigselt piirav või vastupidi, liigselt lubav ja järeleandlik, vanemad ei osanud toime tulla lapse negatiivsete emotsioonidega).
• Lastel, kel oli rohkem probleeme liiase internetikasutusega, oli koolis madalam keskmine hinne (see seos kehtis ka siis, kui väljakujunenud sõltuvust ei olnud).
• Internetisõltuvusele viitavaid tunnuseid oli mõlemas vanusegrupis ka nendel lastel, kelle hinnangud oma suhetele eakaaslastega, tervisele ja koolis hakkamasaamisele olid kehvemad.
• Isiksuseomadustest oli liiane internetikasutus seotud impulsiivsusega, kaheksanda klassi lastel ka probleemse käitumisega teistes terviseriskide valdkondades (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kaitsmata seksuaalvahekorrad).
• Kordusuuringu tulemused poolteist aastat hiljem näitasid, et internetisõltuvuse probleem pigem süvenes ning see oli vahepealse aja jooksul tekkinud ka osal sellistel lastel, kellel seda esimese küsitluse läbiviimise ajal veel ei olnud.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Uuringust selgus, et internetisõltuvuse diagnostilistele kriteeriumidele vastavat internetikasutust on Eesti laste seas vähe. Sõltuvuse üksikuid tunnuseid, nagu näiteks muude vajaduste ja huvide taandumine, unustamine, ärrituvus interneti piiramisel ja hea meeleolu saavutamine uuesti võrku pääsedes, sotsiaalsete suhete kannatamine liigse internetikasutuse pärast, valetamine, esineb ajuti aga palju rohkematel lastel.
Projekti tulemuste abil saab hinnata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamisega seotud võimalikke probleeme ning aidata seeläbi kaasa infoühiskonna teadlikumale kujundamisele, võttes paremini arvesse inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Silmas pidades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite pidevat uuenemist ja nende kasutuselevõttu üha nooremas eas, on vaja regulaarselt jätkata eri vanuses laste internetikasutuse ja sellega seonduvate tegurite uuringutega, millele tuginedes teha ühiskonnas teaduslikult põhjendatud teavitustööd parema digihügieeni saavutamiseks ja internetisõltuvuse vähendamiseks. Koolides tuleb soodustada digiseadmete kasutamise selgelt sõnastatud reeglite väljatöötamist ning vastava kommunikatsiooni parandamist kooli ja kodu vahel. Seejuures tuleb sekkumismeetmeid välja töötades senisest enam arvestada vanuserühma, sõltuvuse liigi ja probleemi tõsidusega.
Vajalik on luua digitaalse heaolu, digisõltuvuse, vanemlusoskuste ja laste arenguliste vajaduste teemasid ühtselt ja teaduspõhiselt kajastav portaal ja kaasata ühiskond aktiivselt selle teemaga tegelema.