Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu Eesti maapõueressursside innovaatiliste ja keskkonnasõbralikemate kasutusvõimaluste uuringu alustamiseks. Kolmeaastast uuringut asub ellu viima konsortsium, kuhu kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Uuringu tulemusi kasutavad valdkonna poliitika kujundamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium.
Maapõueressursina käsitletakse maavarade kõrval ka maa sees asuvat ehituskeskkonda. Samuti on teadlaste vaatluse all teisene toore ehk tootmisjäägid, sealhulgas mäe- ja energeetikatööstuse jäätmete teaduspõhised kasutusalad.
Uuringu eesmärk on tuvastada Eesti maapõueressursside võimalikult otstarbekad ja innovaatilised rakendamise võimalused. Seda nii praegu kasutatavate kui seni veel kasutamata, kuid potentsiaalselt majanduslikku huvi pakkuvate ressursside puhul.
Puudulik info maapõuerikkustest
“Kõrvuti põlevkivi ja peamiselt kohaliku tähtsusega lubjakivi, kruusa-liiva, turba ja põhjaveega on Eesti maapõues mitmeid potentsiaalseid ressursse nagu fosforiit ja graptoliitargilliit, mille geoloogiline, mäenduslik-geotehniline ja tehnoloogiline uuritus on täna ebapiisav, et teha otsuseid nende võimaliku kasutuselevõtu kohta ning tagada nende ratsionaalset ja keskkonnasäästlikku kasutamist. Samuti on Eesti maapõues varasid mille osas puudub kaasaegne ja usaldusväärne info, nagu Eesti aluskorra metallogeneetiline potentsiaal,“ selgitas uuringukonsortsiumi esindaja, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe
Samuti on Kirsimäe sõnul riigil puudulik ülevaade ka kavandatavateks taristuobjektideks nagu Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks kriitiliselt vajalike maapõuekivimite geotehnilistest omadustest. „Kõigi uurimisküsimuste üleselt on tähtis uuringu aspekt maapõuevarade kasutamine säästlikult, võimalikult minimiseeritud keskkonnamõju ning maksimaalse jäätmete taaskasutusega,“ lisas Kirsimäe
Teaduspõhine alus olulisteks otsusteks
„Uuringuga soovime saada teaduspõhiseid andmeid riigile kuuluvate maavarade töötlemise kaasaegsete tehnoloogiate kohta, maavarade kasutamise keskkonnamõjude ning sotsiaal-majanduslike (nt riigi tulud, tööhõive, demograafia jne) mõjude kohta. Soovime leida uudseid lahendusi teisese toorme kasutamiseks. Saadavad tulemused võimaldavad teha otsuseid investeeringuteks ja töökohtade loomiseks selles valdkonnas,“ ütles Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets.
Tegemist on RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames teostatava uuringuga „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“. Uuringu maksumus on 1 257 000 eurot. Selle kulud katab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi vahendistest.
„Selle uuringuteema pakkusid välja Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühiselt, ühendades oma ministeeriumite huvid ning keskendudes maapõue ressursside kasutamise uuringute kõige põletavamatele küsimustele. Selline ministeeriumite koostöö ja ühiste eesmärkide seadmine on Eestis pigem erandlik. Uuringu ettepanek sai rahvusvahelistelt retsensentidelt väga kiitva hinnangu, sest Eesti parimad maapõueeksperdid on oma jõud ühendanud ning töötavad riigile oluliste probleemide lahendamiseks koos ,“ selgitas RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist.
RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.
- Ülevaade strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamisest RITA programmis
Lisainfo:
Liina Eek, RITA programmi juht, Eesti Teadusagentuur, telefon 731 7383, 5300 1912, liina.eek@etag.ee
Leho Ainsaar, konsortsiumi juht, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor, telefon 509 8624, leho.ainsaar@ut.ee
Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor, telefon 5344 3145, kalle.kirsimae@ut.ee