Täna, 11. novembril anti pidulikul auhinnagalal üle selleaastased Eesti teaduse populariseerimise auhinnad, et tunnustada silmapaistvaid teaduse eestkõnelejaid ning innustada teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor ja Eesti geenivaramu looja Andres Metspalu. Tema nimega on vahetult seotud Eesti elanikkonnapõhise geenivaramu ideestiku sünd ning selle realiseerimine. Samuti on Metspalu teeneks geenitehnoloogia eriala ja õppesuuna rajamine Eestis. Tema pikaajaline panus geenitehnoloogia arengusse Eestis ja teaduse populariseerimisse on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest. Eeskätt tuleb Metspalu teaduse populariseerimise tegevust seostada teadustulemuste olulisuse selgitamisel poliitikutele aga ka laiemale avalikkusele geenide ja DNA tutvustamisel.
Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis keskkonna- ja hariduspsühholoog Grete Arro, keda tunnustati selgete meediasõnumite eest, mis on arusaadavad, kuid mitte liialt lihtsustatud. Neis on nähtav teaduspõhine lähenemine probleemidele ning nende lahendustele. Teise preemiaga tunnustati Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi arendusjuhti ja pikaaegset füüsikaõpetajat Tanel Liirat, kes on suutnud panna noori nägema reaalainete võlu ja aidanud kaasa observatooriumi arengule.
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade seas pälvis peapreemia tegevuste sari „Jõgeva Kollane 80“ (projektijuhid Kai Aet Salvan ja Evelyn Vanamb). Peale Eestis aretatud kartulisordi juubeli tähistamise oli sarja eesmärk pöörata tähelepanu köögiviljade ise kasvatamisele ja kodumaisele toidule, mis on oluline rohepöörde ja toidujulgeoleku aspektist. Teise preemia sai Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja -julgeoleku keskuses Birgy Lorenzi poolt juhitud Küberolümpia projekt, mis on juba üle viie aasta aidanud jõudsalt kaasa noorte küberteadlikkuse kasvule, huvile IT ja sellekohase teaduse vastu.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil pälvis peapreemia viikingiaegsetest laevmatustest kõnelev dokumentaalsari „Salme viikingid“ (režissöör Liis Lindmaa). Seriaalis põimub arheoloogiline uurimislugu meelelahutusliku ja tempoka, kuid teaduslikel faktidel ja argumenteeritud oletustel põhineva lavastusega, viies vaataja pea 1300 aastat ajas tagasi. II preemia pälvis Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Katrin Tiidenbergi koostatud vaktsineerimise teaduslikku tausta selgitavad lühivideod, mille eesmärk oli toetada inimeste otsuseid, turvatunnet ja arusaamu seoses vaktsineerimisega.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil pälvis peapreemia Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus (peatoimetaja Heiki Valk). Ajakiri vahendab kõige värskemaid mineviku tõlgendusi ja näitab, kuidas on võimalik tänapäevaste meetoditega saada uut ja huvitavat teavet kunagi elanud inimeste eluviiside, toidu, välimuse, haiguste, oskuste, elukeskkonna ja palju muu kohta. II preemiaga tunnustati Sulev Kuuse koordineeritud teaduskollektiivi poolt välja antud populaarteaduslike artiklite sarja ajakirjas Eesti Loodus, mis tutvustab lihtsas ja arusaadavas keeles mitteteadlastele keerulisena tunduvaid teadus- ja tehnoloogiasaavutusi ning võimalusi.
Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel hinnati peapreemia vääriliseks „Rakett 69“ õpihuvilaagrid (eestvedajad Andres Juur, tugi Helen Järvpõld ja Kristi Märtin). II preemia pälvis möödunud aastal avatud hariduskeskus Rakett69 Teadusstuudiod (tegevjuht Kristi Märtin, mentorid Aigar Vaigu ja Taavi Kotka), mille eesmärgiks on teadus- ja tehnoloogiahariduse edendamine ning nende valdkondade tutvustamine lastele ja täiskasvanutele mängulisel ja kaasahaaraval moel.
Žürii esimees akadeemik Ene Ergma tundis heameelt nominentide arvukuse üle. „53 kandidaati on tõsine number ning loodan, et järgmisel aastal suureneb see veelgi. Lisaks olid kandidaadid äärmiselt mitmekesised – armastatud kartulisordist kuni lennuka raketini,“ kiitis ta. Ergma soovis kõikidele laureaatidele palju õnne ja edu. „Loodan, et nad jätkavad sama edukalt teaduse populariseerimist!”
Oma auhinnad andis üle ka Eesti Teadusajakirjanike Selts. Teadusajakirjanduse sõbra auhinna “Ökul” sai Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ja tubli tegija auhinna “Ökuli muna” Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk.
Eesti teaduse populariseerimise auhinnad anti üle Tartu VSpa konverentsikeskuses toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Teaduskommunikatsioon liigutab…“.
Konkursi auhinnafond on 26 000 eurot. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annab välja Eesti Teadusagentuur koostöös Eesti teaduste akadeemiaga.
Lisainfo:
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuur
tel. 730 0378
katrin.saart@etag.ee