Euroopa Liidu uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, “Euroopa horisondi” algus toob võrreldes eelmise programmiga Horisont 2020 kaasa mõned olulised muudatused.
Üks tähtsatest muudatustest, mis mõjutab suurt osa programmis osaleda soovivatest asutustest, on kohustus omada soolise võrdõiguslikkuse kava (Gender Equality Plan). Kava nõutakse kõigilt avaliku sektori asutustelt (sh kasumit taotlevatelt, public-for-profit organisatsioonidelt) ning nii avalik-õiguslikelt kui ka erasektori kõrgharidus- ja teadusasutustelt. Nõue jõustub alates 2022. aastal sulguvatest taotlusvoorudest.
Euroopa Komisjon (EK) on seadnud soolise võrdõiguslikkuse oma poliitikas tähtsale kohale ning soovib, et neid printsiipe järgitaks võimalikult laialdaselt kogu EL-is. Euroopa teadusruumi kontekstis on sõnastatud kolm eesmärki: sooline võrdõiguslikkus teadlaste karjääris, sooline tasakaal otsustusprotsessides ning soo arvestamine teadus- ja innovatsioonitegevuste sisus.
Kõigil, kes on huvitatud 2022. aasta taotlusvoorudes osalemisest, on väga oluline alustada kava loomisega esimesel võimalusel. Ametlikult nõutakse, et kava oleks asutuses olemas hiljemalt 2022. aasta taotlusvoorude grandilepingu sõlmimise hetkeks. Samas tuleb silmas pidada, et taotleja peab vastama kavaga seotud küsimustikule juba taotluse faasis. Küsimustik tuleb täita ka juba 2021. aasta taotlusvoorudes, kuid siis ei arvestata sellega veel kui kvalifitseerumistingimusega.
Euroopa Komisjon on sätestanud kavale järgmised miinimumnõuded:
- Ametlik dokument peab olema allkirjastatud kõrgeimal juhtimistasandil ning avaldatud asutuse kodulehel, samuti peab seda levitama oma töötajaskonna seas.
- Vajalik on määrata vastutav isik või isikud, kes on pädevad teemat eest vedama. Eraldada tuleb selleks vajalikud vahendid, sh ajaline ressurss.
- Andmekogumine ja monitoorimine – tuleb koguda soolist tasakaalu puudutavaid andmeid personalikategooriate lõikes ning koostada raportid soolise tasakaalu kohta, põhinedes seatud indikaatoritel.
- Teadlikkuse tõstmiseks soolise võrdõiguslikkuse teemadest ja teadvustamata eelarvamustest tuleb korraldada koolitusi nii otsustus- kui ka teiste tasandite töötajatele, luua infomaterjale, korraldada töötubasid või kutsuda kokku töörühmi spetsiifiliste teemade käsitlemiseks.
Peale selle on välja toodud mõned sisulised punktid, mida kavad soovituslikult käsitlema peaksid:
- töö ja eraelu tasakaal ning organisatsioonikultuur (nt lapsehoolduspuhkuse, paindliku tööaja küsimused);
- sooline tasakaal juhtkonnas ja otsustustasandil (nt kvoodid hindamispaneelides, otsustuskogudes);
- sooline võrdõiguslikkus töölevõtmisel ja karjääriarengus (nt koolitused teadvustamata eelarvamustest personalivalikuga kokku puutuvatele töötajatele, läbimõeldud ja kaasava sõnastusega töökuulutused, aus hindamisprotsess)
- soo arvestamine teadus- ja õpetustegevuse sisus (vaata ka sissejuhatust ETAGi kodulehel).
- meetmed võitlemaks soopõhise ahistamise ja vägivalla vastu (nt käitumiskoodeks või sekkumiseeskiri kaebuste käsitamiseks).
Euroopa Komisjon püüab organisatsioonidele kavade loomisel ka tuge pakkuda. Selleks on välja töötatud abivahendeid ka Horisont 2020-st toetatud projektidega. Nii on iseäranis kõrgharidus- ja teadusasutuste jaoks abiks töövahend GEAR tool. Peale selle on EK lubanud 2021. aasta suve jooksul avaldada oma kodulehel Gender equality in research and innovation lisaks eeltoodule veelgi infot ja abivahendeid. Nii on oodata tugikeskuse GEP knowledge and support facility käivitamist, kelle ülesandeks on koostada juhiseid, korraldada koolitusi ja töötubasid kogemuste vahetamiseks.
Vaata ka soovituslikke juhendeid ja tööriistu monitoorimiseks, artiklit teadvustamata eelarvamustest ülikoolides ning häid soolise võrdõiguslikkuse edendamise praktikaid Kesk- ja Ida-Euroopas.
Täpsema info saamiseks, uudiste ja vahenditega kursis olemiseks tuleks külastada ülal nimetatud Euroopa Komisjoni veebilehte, samuti võib pöörduda küsimustega ETAGi konsultandi Siiri Kolka poole: siiri.kolka@etag.ee.