Uuring aitab paremini hinnata Eesti teaduse mitmekesisust ja mõju

Uuringust „Teaduse valdkondliku mitmekesisuse määratlemine, selle seire metoodika ja mõõdiku väljatöötamine” selgus, et teaduse valdkondlikku mitmekesisust saab määratleda erialade piisava valikuga ja tasakaaluga teadusvaldkondade vahel, mis tugevdab koostööd Eestis ja rahvusvaheliselt. Mitmekesisuse defineerimise vajalikkus tulenes TAIE arengukavas seatud sihist suurendada teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku mõju, mille saavutamise üheks eelduseks saab pidada teadusvaldkondade mitmekesist arendamist.

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas on seatud eesmärk, et Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Seni puudus ühtne arusaam, mida tähendab teaduse valdkondlik mitmekesisus ja kuidas seda mõõta. Olemasolevad üksikmõõdikud (näiteks bibliomeetrilised indeksid) ei ole mitmekesisuse hindamiseks piisavalt põhjalikud. Samuti puuduvad universaalsed rahvusvahelised hindamispõhimõtted.

Uurijad leidsid, et mitmekesisuse defineerimisel mängib olulist rolli teadustöö eesmärk, ka on oluline jälgida teaduse interdistsiplinaarsust ja vastavust ühiskonna vajadustele.  Defineerimisel võiks lähtuda vähemalt kahest mitmekesisuse komponendist (valik, tasakaal ja erinevus), kohaldada mitmekesisuse mõõtmist sõltuvalt olemasolevatest andmetest, muuta kohustuslikuks teadusvaldkonna välja toomine teadlase profiilil Eesti Teadusinfosüsteemis ning kasutada mitmekesisuse monitoorimisel paneelandmeid. Eesti teadusvaldkondade mitmekesisust võiks jälgida ja võrrelda keskmiselt 3-4 aasta tagant.

“Uuringu jooksul läbiviidud intervjuudest ilmnes vastuolu – teadus peab olema mitmekesine, ent ometi on Eestis eelisarendatavad nutika spetsialiseerumise valdkonnad,” selgitas Tartu Ülikooli majanduspoliitika kaasprofessor ja uuringu juht Diana Eerma. “Teiste valdkondade puhul riigil praegu hea plaan puudub – tõsiasi, mida kinnitasid individuaalintervjuudes administratiivsete ametikohtade esindajad,” lisas ta.

Uuringu viisid läbi Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA raames. RITA eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel. 

Valminud uuringuga on võimalik põhjalikumalt tutvuda siin 

 

Lisainfo:

Diana Eerma
Tartu Ülikooli majanduspoliitika kaasprofessor/Uuringu juht
diana.eerma@ut.ee