Rahvusvahelised teadustaristud

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Anu Noorma
Tel 730 0321
anu.noorma@etag.ee

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on rahvusvaheline organisatsioon, mille missioon on kujundada Euroopa kosmose võimekust ja tagada, et investeeringud kosmosesse toovad kasu nii Euroopa kodanikele kui ka kogu maailmale. ESA tegeleb kõigi kosmose rahumeelsete kasutamise valdkondadega: kosmose teadusmissioonid, Maa kaugseire, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, tehnoloogia arendus jne.

Tihe koostöö käib ka Euroopa Liiduga, kellega koos ESA ehitab ja arendab globaalset positsioneerimissüsteemi Galileo ning Maa kaugseire programmi Copernicus.

Eesti sai ESA liikmesriigiks 2015. aastal. Eestit esindab ESAs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Peamiseks kontaktpunktiks ESA teemadel on Eesti Kosmosebüroo, mis kuulub EASi ja KredExi ühendasutuse alla.

Näiteid Eesti tegemistest:

• Tartu Ülikoolis arendatud optiline teleskoop OPIC on osa Komeedipüüduri missioonist
• Tartu observatooriumi teadlased osalevad ARIEL missiooni teaduskonsortsiumis
• KBFI teadlased osalevad LISA missiooni teaduskonsortsiumis
• Eesti ülikoolides teevad teadustööd ESA kaasrahastatud doktorandid:
  • Tallinna Tehnikaülikoolis projekt Püriitse FeS2 kasutamine monoteratehnoloogial päikesepaneelide tootmiseks Kuu regoliidist
  • Tartu Ülikoolis projekt Masinõppe rakendamine kosmoses autonoomsetel möödalennu-missioonidel
• Tartus asub ESA haridusprojekti ESERO Eesti kontor
• Tartus ja Tallinnas asub ESA Eesti BIC
• Maa-ametil on riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub, mis kogub kolme ESA satelliidi andmeid

Tutvu kokkuvõttega ESA teadustöö- ja praktikaprogrammidest! Kõik käimasolevad ESA tööpakkumised leiab ESA tööportaalist ja väiksemad ESA teadusprojektide (sh kaasrahastatud doktoriprojektide) konkursid ESA OSIP lehelt.

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Priit Tamm
Tel 501 6624
priit.tamm@etag.ee

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on võimaldada teadlastele tehnilised lahendused universumi ülesehituse uurimiseks. CERNi laboratoorium asub Prantsuse-Šveitsi piiril Genfi linna juures ning hõlmab endas mitmeid osakeste kiirendeid ja eksperimente. Nende seas on ka maailma suurim ja võimsaim osakeste kiirendi Suur Hadronite Põrguti (LHC). CERN tegeleb ka kõigi muude tegevustega, mis on vajalikud sellise teadustaristu ülalpidamiseks ja arendamiseks – rakendusliku füüsika ja materjaliteaduse uurimused, tehnoloogiate arendamine, inseneeria- ja ehitustööd, IT lahendused jne.

Eesti sai CERNi assotsieerunud liikmeks (täisliikmelisuse eelstaadiumis) 2021. aastal. Eestit esindab CERNis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Näited Eesti tegemistest:

• KBFI osaleb CMS eksperimendis, KBFI-s asub CMS detektori Tier-2 taseme arvutuskeskus
• Tartu Ülikool osalevad Crystal Clear Collaboration, CLIC, CLOUD ja COMPASS koostöödes
• Tallinna Tehnikaülikool osaleb I.FAST projektis ja CMS-BRIL eksperimendis
• Teadusasutused KBFI, TÜ, TalTech ja ettevõtted NPM Silmet, Testonica ja Gscan on allkirjastanud koostöölepingu järgmise põlvkonna osakestekiirendi projektiga FCC projektiga

Tutvu kokkuvõttega CERNi teadustöö- ja praktikaprogrammidest! Kõik käimasolevad CERNi tööpakkumised ja lähetusprogrammide konkursid leiab CERNi tööportaalist.

Kontakt ETAGis:

Priit Tamm
Teadustaristu valdkonna juht
Tel 501 6624
priit.tamm@etag.ee

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL) on riikidevaheline teadusasutus (organisatsioon) ja Euroopa bioteaduste lipulaev, mis tegutseb 1974. aastal kinnitatud põhikirja alusel. EMBLi kuulub hetkel 27 liikmesriiki, kaks assotsieerunud riiki ning kaks eeldatavat liiget (ingl k prospect member), millest viimaste hulgas on alates 2019. aasta juunikuust ka Eesti.

EMBL paikneb praegu kuues asukohas viies eri riigis. Kokku töötab EMBL-is rohkem kui 1700 inimest (teadlased, insenerid, tugistruktuur) ning praeguse seisuga on EMBL-i koosseisus üle 80 toimiva teadusrühma. EMBL-is tehakse tipptasemel fundamentaalteadust, pakutakse koolitusi ning oma tuumiklaborite teenuseid. Tihe koostöö toimub ka EMBO-ga.

Rohkem infot: https://www.embl.de/index.php
Seminarid: https://www.embl.de/research/seminars/index.php

 ESFRI on Euroopa Teaduse Infrastruktuuride Strateegiafoorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures), mis on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan teaduse infrastruktuuride strateegiliseks loomiseks ja koostööks. ESFRI teekaart on Euroopa Komisjoni pika-ajaline abivahend otsuste tegemiseks, mis sisaldab loendit uutest või kaasajastamist vajavatest üle-euroopalise tähtsusega teaduse infrastruktuuridest. ETAGi rolliks on osaleda ühinemise ettevalmistamisel, esindada Eestit ühinemisläbirääkimistel ning peale liitumist rahvusvaheliste teadustaristute juhtorganites.

Eesti liikmesused ESFRI teadustaristu teekaardi objektides

CLARIN ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure)

Ühiseid keeleressursse ja tehnoloogiaid hõlmava infrastruktuuri CLARIN-i eesmärgiks on muuta olemasolevad keeleressursid ja -vahendid kättesaadavaiks, vastastikku toimivaiks ning stabiilseteks teenusteks, mida kasutajad saavad vajaduse korral ka oma tarbeks kohandada. Teenused toetuvad võrgustikule, mille sõlmedeks on tugevad teenuseid pakkuvad keskused, mis on tehniliselt hästi varustatud ja võimelised andma kvalifitseeritud nõu kõigis CLARIN-it puudutavates valdkondades. Kõik keeleressursid ja nende töötlemise vahendid, mis keskustesse koondatakse, peavad vastama CLARIN-i standarditele ja olema varustatud ressursi pakkujate poolt kasutuslitsentsiga eri tüüpi kasutajate (üldine avalik, akadeemiline, kommerts) jaoks.

Eesti liitus CLARIN ERIC-uga 2011. aastal. CLARIN ERIC-u Eesti-poolseid tegevusi täitev üksus on kolme partneri (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keele Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum) konsortsium Eesti Keeleressursside Keskus.

Kontakt:
Prof. Mark Fišel
Keeletehnoloogia õppetooli juhataja
Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituut
e-post: mark.fisel@ut.ee
https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus

ESS ERIC (European Social Survey)

Euroopa Sotsiaaluuringu infrastruktuuri peamiseks eesmärgiks on kvaliteetsete andmete kogumine, tõlgendamine ja levitamine Euroopa sotsiaalse olukorra, Euroopa kodanike muutuvate hoiakute, väärtuste, arusaamiste ja käitumismustrite kohta erinevates riikides. ESS on rahvusvaheline teaduslik võrdleva sotsiaaluurimuse metodoloogia alusel Euroopas läbi viidav uuring. Uuringu peamisteks eesmärkideks on: (a) seletada institutsioonide, hoiakute, uskumuste ja inimeste käitumise vahelisi seoseid ning nende muutumist erinevates Euroopa riikides ning sotsiaalsetes rühmades; (b) arendada kõrgekvaliteedilist sotsiaalteaduste võrdlevat uurimismetodoloogiat ja rahvusvahelist koostööd sotsiaalteaduste valdkonnas; ja (c) töötada välja sotsiaalindikaatorite kogum, mis mõõdavad Euroopa riikide elanike heaolu. Eesti ühines ESS uuringuga 2004. aastal. ESS-i andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant. Uuring viiakse läbi ca 30 riigis. ESS koondab kõrgetasemelisi teadusandmeid ja valdkondlikke eksperte. ESS eesmärgiks on teenida oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega teadlasi, uurimis- ja arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse, avalikus- ning ettevõtlussektoris.

Eesti ühines ESS ERIC-uga 2013. aastal, riiki esindab Sotsiaalministeerium. ESS ERIC-u uuringu teaduslikku osa ja uuringu läbiviimist koordineerivaks üksuseks Eestis on Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut.

Kontakt:
Mare Ainsaar
Kaasprofessor, Euroopa Sotsiaaluuringu koordinaator Eestis
Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut
e-post: mare.ainsaar@ut.ee
https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/euroopa-sotsiaaluuring

BBMRI ERIC (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure)

Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur BBMRI on Euroopa-ülene hajusinfrastruktuur, millega võimaldatakse juurdepääs olemasolevate ning loodavate biopankade ja biomolekulaarressursside keskustele. Infrastruktuur hõlmab nii haigete kui ka tervete inimeste bioloogilise materjali kogu – DNA-d, kudesid, rakke, verd ja teisi kehavedelikke ning juurdepääsu nendega seotud kliinilisele uurimisandmestikule. Samuti hõlmab infrastruktuur biomolekulaarseid uurimisvahendeid ja bioinformaatikat, et võimalikult optimaalselt ära kasutada ülemaailmset biomeditsiiniuuringute ressurssi. BBMRI baseerub keskuste võrgustikul, mis võimaldab kasutajatele suurt paindlikkust ja mille abil on partneritel ning uutel liikmetel võimalik igal ajal infrastruktuuri ühenduda ning saada uuringuteks vajalikku informatsiooni. BBMRI kiirendab personaalmeditsiini ja haiguste ennetamise arengut ning hõlmab ka andmestikke, mis on vajalikud nii alusuuringute teostamiseks kui ka biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstustes.

Eesti ühines BBMRI ERIC-uga 2013. aastal. BBMRI ERIC-u tegevusi elluviivaks riiklikuks keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu.

Kontakt:
Prof. Andres Metspalu
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
e-post: andres.metspalu@ut.ee
https://genoomikakeskus.ut.ee/

ELIXIR (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information)

Eluteaduste andmete teadustaristu ELIXIR-i eesmärgiks on kindlustada avaliku rahastusega loodud bioloogiliste andmete kasutatavus kõigile teadlastele nii avalikus kui erasektoris. ELIXIR-i partnerid arendavad ühises tööjaotuses andmete ja andmebaaside, tarkvara ja riistvara ning teadlaste koolitust üle Euroopa. Bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR on interdistsiplinaarne algatus. ELIXIR koondab endasse eluteaduste-alast informatsiooni ning kasutab andmete töötlemiseks ja teadustööks informaatika ja matemaatika meetodeid. ELIXIR-i tegevus Eestis toetab Eesti TAI strateegias nimetatud võtmetehnoloogiate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning biotehnoloogia arengut. Kaudselt toetab ELIXIR-i loomine veel strateegias välja toodud Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamist tervishoiu ja keskkonnakaitse alal. Eesti liitumine ELIXIR teadustaristuga toetab teiste eluteaduste-alaste üle-euroopaliste teadustaristute BBMRI ja EATRIS Eesti keskuste arengut.

Eesti ühines ELIXIR-iga 2013. aastal. ELIXIR tegevusi täitvaks riiklikuks üksuseks Eestis on Tartu Ülikool, kes moodustab koos Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Biokeskuse, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Tallinna Ülikooliga ühise konsortsiumi – Eesti ELIXIR keskuse.

Kontakt:
Prof. Hedi Peterson
Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituut
e-post: hedi.peterson@ut.ee
https://elixir.ut.ee/

European Spallation Source ERIC 

Euroopa neutronkiirgusallikas (European Spallation Source) saab olema maailma kõige võimsam teaduslikuks uurimistööks mõeldud neutronkiirguse allikas. Projekti esimeses staadiumis saaks tema külge ühendada kuni 22 kiirguse mõõtmisseadet (16 mõõtmisseadme ehitus on arvestatud kiirgusallika ehitusmaksumusse). Kiirgusallikas saab olema eksperthinnangute alusel lähema 40 aasta jooksul kõige ökonoomsem neutronkiirguse allikas, mis võiks teenindada aastas 4000 teadlast ja leiaks kasutamist väga erinevates teadusvaldkondades. Neutronkiirguse allikas on ainuke suurtest ESFRI objektidest, mis rajatakse väljaspool suuri Euroopa Liidu liikmesriike. Kiirgusallika asupaigaks on Lund, Rootsi ja andmetööstuskeskus paikneb Kopenhaagenis, Taanis. Eesti osalemine Euroopa neutronkiirgusallika projektis avab Eesti teadlastele uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel. Euroopa neutronkiirgusallikas valmib eeldatavasti 2027. aastaks.

Eesti ühines European Spallation Source ERIC-uga 2015. aastal. Teaduslikult koordineerib Eesti osalemist Euroopa neutronkiirgusallika ehitusel Tartu Ülikool, kes moodustas konsortsiumi Tallinna Tehnikaülikooli ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. Eesti ettevõtete paremaks kaasamiseks neutronkiirgusallika rajamisse on Tartu Ülikooli juurde loodud tööstussuhete eksperdi (Industrial Liaision Officer – ILO) ametikoht.

Kontakt:
Prof. Enn Lust
Direktor
Tartu Ülikooli Keemia Instituut
e-post: enn.lust@ut.ee

Ott Rebane
Tööstussuhete ekspert
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut
e-post: ott.rebane@ut.ee
http://esss.ee/

Eesti osalemine teistes rahvusvahelistes teadustaristu organisatsioonides

MAX-IV Laboratoorium

Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS paikneb Rootsis Lundis MAX-IV Laboratooriumi sünkrotroni 1.5 GeV kogujaringil ning on mõeldud materjaliteaduslikeks ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Kiirekanal on varustatud kolme uurimisjaamaga gaasfaas-, pinnafüüsika- ja luminestsentsi uuringuteks kasutades sünkrotronkiirgust piirkonnas 5-1000 eV. FinEstBeAMS pakub teadlastele, ka kõrgtehnoloogia ettevõtetele, teadusuuringute läbiviimiseks kõrge kvaliteediga lühilainelist VUV-XUV kiirgust, mille parameetrid (lainepikkus ja valgusepolarisatsioon) on muudetavad laias spektraalvahemikus (288 nm – 1.24 nm). Kiirekanal võimaldab uurida üksikute aatomite, molekulide, klastrite ja nanoosakeste elektronstruktuuri nii gaasfaasis kui pindadel, osakeste interaktsiooni pindadega, pindade vahekihte ning erinevate materjalide pindu, samuti ka materjalide luminestsentsi spektraalpiirkonnas 200-1000 nm temperatuuridel 5-350 K. Neid footoneid saavad kasutada oma uurimistöös füüsikud, keemikud, bioloogid, materjaliteadlased, arstiteadlased jt. Kiirekanali valmimisel osalesid lisaks Tartu Ülikoolile ka kolm Soome ülikooli: Turu Ülikool, Oulu Ülikool ja Tampere Tehnoloogiaülikool.

Kontakt:
Prof. Marco Kirm
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut
e-post: marco.kirm@ut.ee
https://www.maxiv.lu.se/beamlines-accelerators/beamlines/finestbeams/

Põhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiv (Nordic e-Infrastructures Collaboration - NeIC)

NeIC on NordForski all tegutsev Põhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiv, Euroopa Liidu mõistes “joint undertaking”-u (nn. ühisettevõte) laadne koostöövorm. NeIC-i kaudu toimub enamik Põhjamaade e-taristute strateegilisest koostööst. NeIC-i üheks põhieesmärgiks on Põhjamaade teadlaskonnale olulistes strateegilistes valdkondades e-taristute kõrgetasemeliste teenuste (sh avatud teadus) ühine arendamine ja opereerimine. See hõlmab eeskätt Põhjamaade HPC koostööprojekte, aga ka teisi e-taristuid muudes teadusvaldkondades.

Eesti liitus NeIC-iga veebruaris 2020. Liitumine toimus Eesti Teadusagentuuri kaudu. Sisulist koostööd NeIC-iga koordineerib Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS), mida juhib Tartu Ülikool ning partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

Kontakt:
Ivar Koppel
Keskuse juhataja
Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskus
Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS)
e-post: ivar.koppel@ut.ee
http://etais.ee

SMEAR-jaamade võrgustik 

Eesti teadustaristu teekaardi objekt Eesti Keskkonnaobservatoorium hõlmab vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega nii elusloodust (linnustik, loomastik, taimestik, kalad, muu vee-elustik) kui ka nende elukeskkonna seisundit (atmosfäär, meri, siseveekogud, pinnas, maapõu), samuti strateegiliste loodusressursside uuringuid. Keskkonnaobservatooriumi olulised funktsioonid on atmosfääri ning biosfääri, sh mereökosüsteemide vaheliste aine- ja energiavoogude analüüs, maismaa- ja veeökosüsteemide adaptatsiooni küsimused globaalsete muutuste kohta, eeskätt elurikkuse ja produktiivsuse muutused. Keskkonnaobservatooriumi üheks oluliseks komponendiks on Järvseljale rajatud atmosfääri-biosfääri vastastikuse mõju uurimise jaam SMEAR koos 130 m kõrguse mastiga, millega on seotud Rõka FAHM katsesüsteem ja atmosfäärivaatluste võrgustik (GAW, Tõravere jaam). Järvselja SMEAR-jaam on Soomes juba pikka aega efektiivselt toimiva unikaalse Arktikast kuni Baltimaadeni ulatuva SMEAR-jaamade võrgustiku (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations (SMEAR)) laienduseks Eestis.

Kontakt:
Prof. Steffen M. Noe
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkkonnainstituut
e-post: steffen.noe@emu.ee
http://smear.emu.ee/

GÉANT

GÉANT on üleeuroopaline teaduse ja hariduse ülikiire magistraalvõrk, mis ühendab 38 Euroopa rahvuslikku teadus- ja haridusvõrku enam kui 40 riigis. Kokku on GÉANT-i küljes enam kui 8000 Euroopa teadus- ja kõrgharidusasutust ja 50 miljonit võrgukasutajat. GÉANT-i võrgus liigub iga päev üle 1000 TB andmeid maksimaalse kiirusega 500 Gbit/s. Võrgu teenuste valik on lai: IP-liiklus, testisüsteemid ja virtuaalsed ressursid, autentimine ja rändlus, veaotsingud ja seire, konsultatsiooni- ja tugiteenused. Eestit esindab GÉANT-is Haridus- ja Teadusministeerium.

Kontakt:
Indrek Rokk
Teadusvõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeerium
e-post: indrek.rokk@hm.ee
http://www.eenet.ee/EENet/GEANTiprojektid.html