4. mail toimus Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” Eesti avaüritus. Konverentsi teemad jagunesid kahte plokki – tippteadus ühiskonna hüvanguks ning teaduspõhine innovatsioon kui majanduse mootor.
Vaata konverentsi videosalvestist siit! Konverentsi käigust valmis Siiri Taimla-Rannala (Joonmeedia OÜ) mõttemaastik-visualiseering, mis jääb meile kenaks mälestuseks ning võimaldab aastate pärast heita pilgu möödunule ning vaadata, kuidas tegelikult läks. Konverentsil tutvustatud projektidest tegi videod Davai Laama.
Ürituse avas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes rõhutas rahvusvahelise koostöö olulisust väikeriigi jaoks ning avaldas lootust, et raamprogramm aitab meil ka riigina liikuda teadmistepõhisema poliitika suunas. Koroonaepideemia on näidanud, et vajadust targa nõu järele tuntakse kogu maailmas rohkem kui kunagi varem, ning teadlased on tõestanud, et neil on oskust ja tahet panustada ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisse. Teisalt on ka teadlaskonnal oma ootused ühiskonnale ja riigile. Üks suur ootus sai tänavu täidetud, kui teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest jõudis ühe protsendini SKPst. Minister rõhutas, et selgemalt tuleks väljendada ühiskonna ootusi ja vajadusi teadlaskonnale ning ühiselt leida viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid senisest enam praktiliste rakendusteni nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris – seda kõigis valdkondades. Uus “Euroopa horisondi” programm on seadnud esiplaanile just ühiste pingutuste koondamise selgete ühiskonda kõnetavate eesmärkide nimel. Programmis osalemine annab meile hea võimaluse tugevdada riigi, teadusasutuste ja ettevõtete koostöös neid valdkondi, kus Eesti üksnes enda vahenditega hakkama ei saaks. “Mõelgem koos, mida saaks teha riik ja kõik teised osapooled, et veelgi parandada koostööd Eestile ja maailmale vajalike teadmiste ja lahenduste loomisel. Nii omavahelist kui rahvusvahelist,” tegi minister üleskutse.
Signe Ratso (Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor) tutvustas Euroopa Komisjoni vaadet ja ootusi uuele raamprogrammile ning rääkis programmi sünniloost. Pikk ja põhjalik ettevalmistusperiood on jõudmas lõpule ning lähinädalatel kinnitatakse ametlikult kõik programmi dokumendid. Esimesed arutelud algasid juba aastal 2017, mil Eesti oli eesistuja EL nõukogus. “Programmi väljatöötamisel on olnud põhimõtteks säilitada kõik hea, mis varasemates raamprogrammides olnud, ning täiendada uute aspektidega. Evolutsioon ja revolutsioon on käinud käsikäes,” kinnitas Ratso. Uuendusena on sisse toodud missioonid ehk algatused, millega asutakse lahendama ühiskonna ees seisvaid väljakutseid. Samuti on esmakordselt kasutusel mitmeaastane strateegiline planeerimine – eelarve suunamine vastavalt sinna, kuhu tahetakse programmis jõuda. Ligi sajamiljardilise eelarvega “Euroopa horisont” on üks väheseid programme, mille maht sellel eelarveperioodil suureneb. Raamprogrammis osalemine loob teadlastele võimaluse teha koostööd ligi 50 riigi kolleegidega – lisaks ELi riikidele on lähiajal programmiga liitumas ka 20 naabruses ja kaugemal paiknevat riiki.
Professor akadeemik Andres Metspalu rääkis lähemalt “Euroopa horisondi” vähimissioonist ja sellest, mida tehakse vähivastases võitluses järgmise 7-10 aasta jooksul. Vähimissioon toetub kolmele sambale – ennetamine, ravi ning ravijärgne hoolitsemine ja täisväärtuslik elu -, mille läbivaks põhimõtteks on lähtuda patsiendi vajadustest. Plaanis on arendada genoomimeditsiini tõhusalt kogu Euroopas. Loodavates vähikeskustes on ravi kõigis riikides sama kvaliteediga, oluline on vaadata iga patsiendi geneetilisi eripärasid individuaalselt. Vähimissioon on viiest missioonist ainus, mis tegeleb inimese tervisega otseselt.
Tallinna Ülikooli professor Eneken Laanes jagas kuulajatega oma kogemusi Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi taotlemisel. Edu valem koosneb mitmest olulisest tegurist. Esiteks on hästi oluline võimalus õppida oma kolleegidelt, tutvuda nende edukate projektidega ning sellest lähtuvalt kirjutada oma taotlus. Samuti on oluline järjepideva kohaliku rahastuse olemasolu. Hästitoimiva rahvusvahelise võrgustiku väljatöötamine nõuab aega, nagu ka mahuka taotluse ettevalmistamine. Ka teadusadministraatorite toel on väga suur tähtsus.
TalTechi vanemteadur Ralf-Martin Soe rääkis Horisont 2020-st rahastatud projekti “FINEST TWINS: Targa linna tippkeskuse loomine” näitel, mis on hea koostöö eelduseks. Ennekõike peab projekti ideel olema väga lai toetajaskond ja see peab olema kõigi osapooltega ka põhjalikult läbi räägitud. Lisaks peab olema hea ülevaade sellest, millised on partnerite huvid ja mis neid motiveerib tegevuste elluviimisel, et meeskonnal oleksid ühised eesmärgid ja tiimitunne. Kolmandaks on oluline arvestada riskide võtmisega, mis võivad viia nii üllatusvõitude kui ka -kaotusteni.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõi välja, et praegune pandeemiline olukord mõjutab globaalsete tarneahelate ümbervaatamist ja pakub nii Euroopa Liidule kui ka Eestile võimalusi kahe suure eesmärgi täitmiseks: viia läbi digi- ja rohepööre ning tugevda teadus- ja tehnoloogiasektorit, et tagada ELi strateegiline autonoomia ja taastada positsioon üleilmse innovatsiooniliidrina. See eeldab ka üldist mõtteviisi muutust, püüdlust innovatsiooniriigi poole, soovi teha asju teisiti ja uuenduslikult. Meil tuleb kasvada digiriigist innovatsiooniriigiks. Samuti tuleb teha valikuid eelisarendatavate tehnoloogiate osas, investeerida tipptasemel tehnoloogiaarendusse ja ettevõtete sisemise innovatsioonivõimekuse tõstmisse ning aidata kaasa arenduste kiirele turuleviimisele. Teaduse ja ettevõtluse koostöö toetamine teadustulemuste viimisel laborist turule, ületades innovatsiooni surmaoruks loetavad etapid – rakendusuuringud, eksperimentaalne arendus, uudsete toodete testimine ja prototüüpimine – on üks “Euroopa horisondi” eesmärke.
Ministri sõnul on vaja suurendada Eesti ettevõtete osalust raamprogrammi koostööprojektides ka selleks, et meie ettevõtted liiguksid väärtusahelates edasi allhankijatest teadusmahukateks uute tehnoloogiate arendajateks. “Kui tahame saada suurt hüpet järgmisele tasemele ning olla edukad “Euroopa horisondis”, peame oluliselt tõstma oma riskijulgust, olema globaalse ambitsiooniga ja avatud,” rõhutas minister Sutt. Seejuures on meil jätkuvalt palju õppida Soomelt, kelle eesmärk on viia teadus- ja arendustegevuse rahastus 4 protsendini SKPst.
Maive Rute (Euroopa Komisjoni tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi asepeadirektor) keskendus oma ettekandes sellele, kuidas jõuda teadusuuringutega laborist välja turule ning kuidas kasvatada võimekust töötada välja tehnoloogiad, mis on olulised Euroopa Liidu rohe- ja digieesmärkide saavutamiseks. Strateegiline võimekus eri tehnoloogiate osas on ajas muutunud – kui kunagi oli EL päikeseenergeetikas eesotsas, siis nüüd oleme sihikindla tegevusega saavutanud selle, et oleme ka akude tehnoloogias tugevad tegijad. Koostöös ettevõtlusega on ELi eesmärk vähendada süsiniku jalajälge. Maive Rute sõnul oli Euroopa Komisjoni uue tööstuspoliitika strateegia väljatöötamisel aluseks teadus- ja arendustegevus ning ta rõhutas, et need kaks peaksid rohkem käima käsikäes. Samuti tuleks riiklikke ja üle-euroopalisi meetmeid vaadata alati koos ühtse komplektina.
Heidi Kakko (BaltCap Growth Fundi partner, UniTartu Ventures nõukogu esimees, Euroopa Innovatsiooninõukogu Fondi investeerimiskomitee liige) jagas Euroopa Innovatsiooninõukogu vaadet sellest, kuidas uus raamprogramm saab toetada ambitsiooni ja visiooniga ettevõtjaid nii Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Innovatsiooninõukogul on eelarves 10 miljardit eurot innovaatiliste ettevõtete kasvatamiseks. Pikemas perspektiivis on oluline jälgida, kelle käes on juhtroll järgmises tehnoloogiate arendamise laines. Kui kunagi hoidis seda Euroopa, seejärel USA ning Aasia, siis kes võidab tulevikutehnoloogiate arendamise võidujooksu ning kui palju on siin ka võimalik teha koostööd ülejäänud maailmaga.
Guardtime’i strateegiajuht Luukas Kristjan Ilves jagas soovitusi uues raamprogrammis osalemiseks, toetudes ettevõtte kogemusele Horisont 2020ga. Kuna paljud taotlejad on pikaajalise kogemusega ja oskavad kirjutada edukaid taotlusi, tuleks uusi tulijaid kindlasti julgustada. Ettevõtja vaatest on taotlusetapis oluline ka nn kastist-välja-mõtlemine ja individuaalne lähenemine taotlejate nõustamisel. Senisest rohkem võiks olla projektidesse kaasatud lõppkasutajaid – praegu on konsortsiumid kaldu akadeemia ja tootearenduse poole. Soovitav on korraldada töö nii, et asutuses on eraldi tiim, kelle peal on taotlemise ja aruandlusega seotud paberimajandus.
Andri Jagomägi (Roofit Solar Energy OÜ asutaja ja tegevjuht) tõi välja, et nii nagu nende alustavale rohepöörde ettevõttele oli kolm aastat tagasi Horisont 2020-st saadud Climate-KIC kiirendi toetus arenguhüppe tegemiseks eluliselt tähtis, on selline toetus väga vajalik kõigile iduettevõtetele. Ta meenutas, et oleme globaalses konkurentsis ja kui Aasia ning USA toetavad oma ettevõtete turule toomist, siis peame ka meie seda tegema. Kui lõpptoodet ei ole veel valmis ning see vajab veel arendamist, siis selleks, et startupid saaksid olla investoritele ligitõmbavad, on neil vaja lisarahastust.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kes juhib Horisont 2020 projekti “SmartEnCity: Tarkade ja CO2 neutraalsete linnade poole Euroopas”, tõdes, et koostöö teadlastega on kohalike omavalitsuste jaoks jäänud seni suuresti kasutamata potentsiaaliks. Rohkem on koostööd tehtud ettevõtetega. Samas peab Tartu linn oluliseks laiendada välisrahastuse taotlemisel tekkinud koostööd Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja TalTechiga vajaduse korral ka teistesse valdkondadesse. Linna jaoks on oluline ka rahvusvaheline mõõde ning koostöö teiste riikide ja piirkondadega. Samuti ollakse valmis jagama oma edulugusid väliskolleegidega, näitaks ollakse Hispaanias huvitatud meie kaugkütte lahendustest.
Eesti Teadusagentuuri juht Anu Noorma andis ülevaate sellest, kuidas Teadusagentuur raamprogrammis osalemist toetab – ETAG on raamprogrammi koordineeriv asutus Eestis. ETAGis on tööl kõigi raamprogrammi valdkondade konsultandid (NCP-d ehk National Contact Points), kes nõustavad ja konsulteerivad osalejaid kõigis taotlemise etappides ning osalevad ka raamprogrammi taotlusvoorude ettevalmistamisel. Lisaks nõule toetab ETAG ka rahaliselt taotluste ettevalmistamisel, Euroopa Teadusnõukogu grantide taotlemisel, ERANet ja EIT partnerlustes osalust, jms. Anu Noorma tõi välja, et lõppenud raamprogrammis Horisont 2020 läks Eestil väga hästi ning tihedas konkurentsis võideti programmi vältel üle 240 miljoni euro, kuid samas julgustas olema veelgi ambitsioonikam – võtta enam juhtrolli konsortsiumites, kaasata uusi tegijaid ka väljastpoolt akadeemilist sektorit, püüda tippteaduse grante ning lüüa võrdsete partneritena koos teiste Euroopa riikidega kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisel.
Moderaator Rainer Kattel, UCL professor, võttis “Euroopa horisondi” avaürituse ettekanded ja nendele järgnenud arutelud kokku tõdemusega, et koostöö erinevate osapoolte vahel on olnud üks olulisemaid märksõnu. Lisaks ambitsioonikate eesmärkide seadmisele on oluline muutus mõttemaastikul.
“Euroopa horisont” on järjekorras üheksas raamprogramm, aastateks 2021–2027. Raamprogrammist toetatakse kõiki teadusvaldkondasid ning seda rakendatakse peamiselt projektikonkursside – avatud taotlusvoorude – kaudu. 95,5 miljardi euro suurune eelarve teeb uuest raamprogrammist ambitsioonikaima teadusprogrammi, mida Euroopa Liit on kunagi ette võtnud.
„Euroopa horisondi” keskmes on kliimamuutused ja digipööre üldisemate suurte ühiskonnamuutuste kontekstis. Tähtsaimad lähtekohad on ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Euroopa roheline kokkulepe, samuti küsimus, kuidas tugevdada demokraatia vastupidavust suurte kriiside nagu pandeemia, loodusõnnetuse või küberrünnaku korral.
