Möödunud aasta lõpus võeti Lydia konverentsikeskuses arutelu keskmesse Eesti välisteaduskoostöö.
Suurim rahvusvahelist teaduskoostööd rahastav Euroopa Liidu raamprogramm Euroopa Horisont (2021–2027) on jõudnud peaaegu poole peale ja juba on alanud arutelud järgmise raamprogrammi ettevalmistuseks. Euroopa Horisondi alguses seadis Eesti endale viis eesmärki: hoida senist taset, laiendada osalejate ringi, olla algataja ja eestvedaja, konkureerida tippteaduse konkurssidel ja panustada ülemaailmsete probleemide lahendamisse.
Konverentsi avakõne pidas Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asejuht Signe Ratso, kes rääkis, kuhu me Euroopa Horisondiga jõudnud oleme ja millised on edasised plaanid. Kolmes paneeldiskussioonis arutleti, kuidas Eesti taotlejatel on konkurentsis läinud ja millised on olnud osalejate kogemused.
Esimene paneelarutelu keskendus tipptasemel teadusele. Eesti taotlejad on olnud Euroopa Horisondi konkurentsis väga edukad, kuid Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Marie Skłodowska-Curie grantide saamisel jääme teistele riikidele alla. Arutleti, kuidas tõsta tippteaduse grantide taotlemise edukust, mis on tippteaduse grantide roll rahvusvahelise teaduskoostöö kontekstis, kuidas teadlaste mobiilsus aitab kaasa tippteadlaste sünnile jne.
Raamprogrammis on Eesti ülikoolid ja teadusasutused võrreldes teiste riikidega väga aktiivsed ning võrdlemisi edukad. Samas paistab silma, et Eestist osaletakse enamasti partnerina ning vaid vähesed on rahvusvahelise konsortsiumi koordinaatori rollis.
Teises paneelis „Algatamine, eestvedamine ja uue tulijana osalemine rahvusvahelises koostöös“ rääkisid osalejad oma kogemustest Euroopa Horisondis osalemisel, mida tähendab raamprogrammis taotlemine ning kuidas toime tulla äraütlemistega. Samuti arutleti, miks on vähe koordinaatoreid, milliseid eeliseid koordinaatori roll annab ning mis julgustaks juhtrolli võtma.
Kolmanda paneelarutelu teema oli „Rahvusvaheline koostöö valdkondliku TA võimendajana kohalike väljakutsete lahendamisel“. Valdkondlike ministeeriumite roll teadusraha suunajana rahvusvahelisse koostöösse kasvab aasta-aastalt. See üleeuroopaline suundumus paneb ka meie ministeeriumitele suurema vastutuse ja ootuse enam panustada oma valdkonna teaduskorralduses ja -rahastamisel. Paneelarutelus arutleti ELi partnerlustes ning missioonides osalemisest, teaduspõhisest poliitikakujundamisest jne.
Konverentsi salvestused ja pildigalerii on leitavad SIIN.