TemTA – temaatilised teadus- ja arendusprogrammid

Temaatilisi teadus- ja arendusprogramme (TemTA) viiakse ellu selleks, et kasvatada ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, luua hea alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt ning toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu.
Selle raames viidi 2023 aasta sügisel läbi konkurss, mille raames esitati kokku 148 ettepanekut ja nende jaotus programmide vahel on järgmine:

• Digilahendused igas eluvaldkonnas – 9 ettepanekut
• Tervisetehnoloogiad ja -teenused – 45 ettepanekut
• Toiduressursside väärindamine – 23 ettepanekut
• Puiduressursside väärindamine – 16 ettepanekut
• Maapõueressursside väärindamine – 17 ettepanekut
• Teisese toorme ja jäätmete väärindamine – 19 ettepanekut
• Nutikad ja kestlikud energialahendused – 19 ettepanekut

Haridus- ja teadusminister on konkursi tulemused kinnitanud oma käskkirjaga ja konkursilt pääsevad edasi kokku 48 uurimisteema ettepanekut: 

• Digilahendused igas eluvaldkonnas – 7 ettepanekut 
• Tervisetehnoloogiad ja -teenused – 6 ettepanekut 
• Toiduressursside väärindamine – 7 ettepanekut 
• Puiduressursside väärindamine – 6 ettepanekut 
• Maapõueressursside väärindamine – 8 ettepanekut 
• Teisese toorme ja jäätmete väärindamine – 7 ettepanekut
• Nutikad ja kestlikud energialahendused – 7 ettepanekut

Ministri käskkiri_nr_1.1-2_24_98

Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab temaatiliste programmide toetuse andmise tingimused (mais 2024), mille järel saavad konkursilt edasipääsenud esitada orienteeruvalt mais ETISe kaudu nn täistaotluse. 

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetatava tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ (edaspidi temaatilised TA-programmid) elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite väljaselgitamiseks.

Konkursi korraldaja on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), kes viib konkursi läbi vastavalt kinnitatud tingimustele.

Konkursi tulemusena ei eraldata raha, vaid selgitatakse välja temaatiliste TA-programmide elluviimiseks vajalikud uurimisteemad ja neid teostavad partnerid selleks, et

• kasvatada ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades;
• luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;
• toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

Konkurss lähtub uurimisteemade ja neid teostavate partnerite valikul arvestusest, et toetusteks on kokku kuni ca 57 miljonit eurot ja ca 7,7 miljonit eurot temaatilise TA-programmi kohta.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • andmevaldkonna arendamine;
  • küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamine;
  • digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks;
  • teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes;
  • kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis;
  • digilahendusi võimaldavate elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendamine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • biomeditsiin ja biomeditsiini tehnoloogiad;
  • interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamise eesmärgil;
  • andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes;
  • inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavad lahendused;
  • teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning -jääkide väärindamine;
  • jätkusuutlik toidutoorme väärindamine, sh jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine; tuleviku- ja uuendtoit; uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamine toidu- ja söödatootmisel;
  • toidu ohutuse ja kvaliteedi.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • metsa teaduspõhine kasvatus kui kohaliku toorme alustala;
  • puidu mehaaniline väärindamine;
  • puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine;
  • puidu kui teisese toorme ja puidujäätmete väärindamine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • fosforiidi levik ja omadused kompleksse maavarana ning selle innovaatiliste ümbertöötlemise tehnoloogiate arendamine;
  • Eesti metallimaakide leviku ja majandusliku potentsiaali väljaselgitamine;
  • ehitusmaavarad ning mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutus ning väärindamine teisese toormena;
  • põlevkivi väärindamine keemiatööstuse toorainena;
  • turba füüsikalis-keemiline väärindamine;
  • geotermaalenergia kasutamisvõimaluste väljaselgitamine;
  • põhjavee leviku, omaduste ja varude uuringud ning kasutusvõimaluste väljaselgitamine ettevõtluse arendamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks;
  • bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamise teemade käsitlemine kogukonna, tarbijakäitumise, sotsiaalmajanduslike ja -kultuuriliste aspektide vaatest;
  • teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete kasutamine;
  • teisese toorme kasutamise ja jäätmete vältimise, kogumis-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisele suunatud lahendused ning tehnoloogiate arendamine, sh materjalide ja toodete arendamine kasutusea pikendamise, korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu võimaldamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamine;
  • energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamise tehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamine;
  • energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardiga.

• Kui ettepaneku esitab teadus- ja arendusasutus, mis ei ole ülikool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool, et kindlustada teadmiste ülekandumine kõrgharidusõppesse.
• Uurimisprojektide toetusest saab katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ning riigi rakenduskõrgkoolide kulusid. Kui partneritena osalevad ettevõtted, avaliku sektori asutused või muud partnerid, siis neile uurimisprojektidest kulusid katta ei saa.
• Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul saavad ettepanekuid esitada ainult IT Akadeemia partnerid, kes viivad perioodil 2018-2023 ellu tegevust “IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine”. IT Akadeemia partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool TalTech ja Tallinna Ülikool.
• Üks asutus võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes uurimisteema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi raames.
• Konkurss lähtub uurimisteemade ja neid teostavate partnerite valikul arvestusest, et toetuseks on kokku kuni ca 57 miljonit eurot ja ca 7,7 miljonit eurot temaatilise TA-programmi kohta.

• Uurimisteemale keskenduv teadus- ja arendustegevus võib olla seotud nii alusuuringute, rakendusuuringute kui eksperimentaalarendusega.
• Uurimisprojektide maksimaalne kestvus võib olla kuni 5 aastat. Projekt võib alata 1. jaanuarist 2024 ja peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2028. Kui projekt algab hiljem – näiteks juunis 2024 –, siis tuleb arvestada nimetatud lõpukuupäeva, st hilisema alustamise tõttu projekti lõpuaeg selle võrra ei pikene.
• Uurimisprojektide rahastamine uurimisteema täitmiseks on kavandatud ühikuhindade alusel, mis põhinevad Eesti Teadusagentuuri rühmagrandil. Toetatavate uurimisprojektide mahud (ühikuhinnad) on järgmised: 177 200 eurot aastas (14 766 eurot kuus) ja 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus).
• Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab personalikulusid, teadustöö kulusid ja üldkulu 25% otseste kulude summast.
• Ei toetata kõrghariduse ja õppega seotud kulusid (õppekavaarendus, õppetöö kulud jms).
• Infrastruktuuri investeeringuid eraldiseisvalt ei toetata, kulusid saab teha vastavalt uurimistoetuste rühmagrandi praktikale.
• Uurimisprojektide toetusest saab katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike TA-asutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide kulusid. Kui partneritena osalevad ettevõtted, avaliku sektori asutused või muud partnerid, siis neile uurimisprojektidest kulusid katta ei saa.
• Kui tegemist on koostööprojektiga, tuleb koos ettepanekuga esitada kinnituskiri uurimisprojekti elluviimises osalevalt partnerilt koos infoga, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud.
• Konkurss lähtub uurimisteemade ja neid teostavate partnerite valikul arvestusest, et toetusteks on kokku kuni ca 57 miljonit eurot ja ca 7,7 miljonit eurot temaatilise TA-programmi kohta.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis (võib teha erandeid, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist);
• kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant-nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant-nooremteadurit;
• kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase kolme aasta jooksul ETISe andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana (TemTA eelkonkurss_ETISe vormi näidis juhistega_25.10.2023).

Uurimisprojekti juht ei tohi olla samal ajal märgitud uurimisprojekti juht või põhitäitja üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekus. Piirang ei kehti teiste toetusskeemide uurimisprojektide kohta. Uurimisprojekti juhid võivad osaleda teistes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekutes täitjatena.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses;
• kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest;
• kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekus ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus. Piirang ei kehti teiste toetusskeemide uurimisprojektide kohta. Uurimisprojekti põhitäitjad võivad osaleda teistes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekutes ka täitjatena.

Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele võivad uurimisprojektis osaleda täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks.

Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uus doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. Uurimisprojektis osalevad uued doktorant-nooremteadurid ei pea olema ettepanekus isikuliselt, vaid välja võib tuua nende kohtade arvu ja kohtade täitmise ajakava. Olemasolevaid doktorante/doktorant-nooremteadureid saab uurimisprojektidesse kaasata täitjatena.

1. uurimisteema ettepaneku põhjendatus (osakaal 30% koondhindest);
2. uurimisteema ettepaneku teostatavus (osakaal 30% koondhindest)
3. uurimisteema ettepaneku prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse (osakaal 40% koondhindest).

Lisaks eelnevalt nimetatud hindamiskriteeriumitele antakse ettepanekutele lisapunkte järgmistel juhtudel:

• uurimisteema ettepanek panustab panus TAIE fookusvaldkonna teekaardis märgitud prioriteetsete suundade seas eelisarendatava(te)sse suunda(desse) (teekaardisisene prioriteetsus annab 0,5 punkti);
• uurimisteema ettepanek panustab korraga mitmesse TAIE fookusvaldkonna teekaarti ja nende prioriteetsetesse suundadesse (annab 0,5 punkti).

Tutvu lähemalt hindamiskriteeriumide ja hindamise põhimõtetega konkursi tingimustes ja korras.

Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ ekspertkomisjoni ülesandeid täidab IT Akadeemia juhtkomisjon järgmises koosseisus:

• Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeerium, teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
• Margus Haidak, Haridus- ja Teadusministeerium, kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
• Luukas Kristjan Ilves, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, digiarengu asekantsler
• Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik
• Ivo Lasn, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige; Playtech Estonia OÜ direktor
• Agu Leinfeld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; AS Datel SenseTech divisjoni direktor
• Ants Sild, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; Baltic Computer Systems AS juhatuse liige

Temaatilise TA-programmi „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Kairi Värv, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Kristiina Sepp, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA fookusvaldkonna juht; asendusliige Sigrid Rajalo, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht
• Mari Teesalu, Sotsiaalministeeriumi terviseala teadusnõunik; asendusliige Marion Pajumets, Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik
• Alar Irs, Ravimiameti meditsiininõunik;
• Terje Peetso, Eesti Haiglate Liidu esindaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete juht; asendusliige Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees, Pärnu Haigla juhatuse esimees
• Margus Ulst, Ravimitootjate Liidu esindaja, ekspert, arst; asendusliige Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
• Merilin Varsamaa, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht; asendusliige Paulin Jürjens, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna arendusspetsialist
• Ragnar Vaiknemets, Terviseameti peadirektori asetäitja; asendusliige Mari-Anne Härma, Terviseameti peadirektori asetäitja
• Johanna Rõigas, Eesti Arstide Liidu esindaja
• Erki Mölder, Health Founders asutajapartner
• Kadi Lambot, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige, arst
• Katrina Laks, Migrevention OÜ juhatuse liige, DTx Estonia kogukonna esindaja

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Julia Rosend, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Gret-Kristel Mällo, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist; asendusliige Anneli Tuvike, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja
• Kristi Kõrge, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA äriarenduse spetsialist; asendusliige Martti Kalvik, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise juht
• Sirje Potisepp, Toiduainetööstuse Liidu juhataja; asendusliige Üllar Huik, Toiduainetööstuse Liidu arendusnõunik
• Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht; asendusliige Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik-projektijuht
• Jüri Ruut, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse riskihindamise osakonna juhtivspetsialist
• Markus Kirsberg, ekspert, Toiduainetööstuse liidu esindaja, end. HKScan Baltics AS juhatuse esimees
• Margus Leek, SCE E-Piim tegevjuht
• Anti Perkson, Vegetein AS juhatuse liige
• Ülo Kivine, Nordic Milk OÜ juhatuse liige
• Veljo Ipits, Salvest AS nõukogu esimees
• Sverre Puustusmaa, Tactical Solutions GmbH CEO; asendusliige Ragnar Tammsalu, Tactical Solutions GmbH COO

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Toomas Murulo, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Mikk Vahtrus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arenduse ja innovatsiooni nõunik; asendusliige Kadri Mats, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi fookusvaldkonna juht
• Rauno Reinberg, Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik; asendusliige Meelis Seedre, Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja
• Gunnar Reinapu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht; asendusliige Allar Luik, Keskkonnainvesteeringute Keskuse arendusnõunik
• Pille Meier, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arendusnõunik; asendusliige Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
• Kertu Kekk-Reinhold, Eesti Erametsaliidu arendusnõunik; asendusliige Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
• Elar Vilt, Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik; asendusliige Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht
• Lauri Raid, Viru Keemia Grupp biotoodete arendusjuht
• Martti Kork, Barrus AS tegevjuht; asendusliige Andres Linnasaar, Barrus AS tootmisdirektor

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Toomas Murulo, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Karel Lember, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütik; asendusliige Tõnu Tuppits, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA strateegia ja analüüsiosakonna ekspert
• Ene Jürjens, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja; asendusliige Helena Gailan, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik
• Eduard Pukkonen, Eesti Geoloogia Seltsi esindaja, vanem geoloog, Eesti Energia esindaja: asendusliige Hardi Aosaar, Inseneribüroo Steiger OÜ projektigeoloog
• Meelis Eldermann, Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse aseesimees, Viru Keemia Grupp AS esindaja; asendusliige Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor
• Veljo Aleksandrov, Eesti Energia projektidirektor; asendusliige Eduard Pukkonen, Eesti Energia esindaja, vanem geoloog
• Indrek Aarna, Viru Keemia Grupp AS arendusosakonna juhataja; asendusliige Kitty Teimann, Viru Keemia Grupp AS tehnikaosakonna projektijuht
• Riho Iskül, Kunda Nordic Tsement AS arendusdirektor
• Erki Niitlaan, OÜ Inseneribüroo Steiger juhatuse liige
• Raivo Vasnu, NPM Silmet OÜ juhatuse liige

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik; asendusliige Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja
• Tõnu Tuppits, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA strateegia ja analüüsiosakonna ekspert; asendusliige Mikk Vahtrus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arenduse ja innovatsiooni nõunik
• Görel Grauding, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik; asendusliige Harry Kuivkaev, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik
• Argo Peepson, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik; asendusliige Anneli Tuvike, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja
• Tarmo All, Eesti Keemiatööstuse Liidu arendusjuht, Eesti Energia AS esindaja; asendusliige Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor
• Rita Jürmann, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht
• Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige
• Markus Vihma, Rohetiiger SA Rohetiigri Akadeemia korraldaja
• Indrek Aarna, Viru Keemia Grupp AS arendusosakonna juhataja
• Veljo Aleksandrov, Eesti Energia projektidirektor; asendusliige Tarmo All, Eesti Energia arendusjuht

Temaatilise TA-programmi „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Villem Vohu, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA fookusvaldkonna juht, asendusliige Kadri Mats, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi fookusvaldkonna juht
• Kristjan Lepp, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna arendusnõunik; asendusliige Irje Möldre, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht
• Krisli Kõrgesaar, Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht
• Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht; asendusliige Karl Kull, Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige, Evecon OÜ esindaja
• Mart Tasa, Eesti Energia AS arendusjuht; asendusliige Kadi Steinberg, Eesti Energia AS valdkonnajuht
• Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige
• Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
• Andres Veske, Rohetiiger SA erasektori suuna juht
• Martin Kruus, Sunly AS nõukogu esimees
• Andrus Zavadskis, Utilitas Wind OÜ tehnikajuht

Oktoober – november 2023	Uurimisteemade ettepanekute esitamine
Detsember 2023 – märts 2024	Uurimisteemade ettepanekute hindamine ekspertkomisjonide poolt, sh tehniline kontroll, ärakuulamine, valik
Aprill 2024	Konkursi tulemuste kinnitamine ministri käskkirjaga
Mai 2024	Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ (temaatilised TA-programmid) toetuse andmise tingimuste kinnitamine ministri käskkirjaga
8. juuli 2024	Uurimisprojektide esitamine ETISes (nn täistaotlus). Projektid, mis alustavad 2025. a esitavad info hiljem (tähtaeg september/oktoober).
August/september 2024	Uurimisprojektide läbivaatamine ja kinnitamine ekspertkomisjoni poolt
September/oktoober 2024	Rahastuslepingute sõlmimine, projektide käivitamine

Korduma kippuvad küsimused 27.06.2024 seisuga

KKK täieneb jooksvalt, lähtudes meieni jõudnud küsimustest.

1. Mis on nn täistaotluse (nn tegevuskava) koostamise eesmärk?

Eesmärk on esitada projekt n-ö täies mahus, kuna ettepanekut ei saa pidada teadusprojektiks, mille rahastamiseks saab sõlmida rahastuslepingu. Ettepanekus küsiti infot siiski piiratud mahus ja piiratud teemade kohta, kuid mitmeid olulisi teemasid ja infot seal hetkel ei ole (sh nt detailsem tegevuskava, riskikava, teaduseetika ja andmehalduse teemad jms). Täistaotluses esitatud infot kasutavad ekspertkomisjon ja ETAG projekti rahastamiseks ja projekti arengu jälgimiseks.

2. Kas täistaotlus läheb uuesti hindamisele?

Täistaotlust ei hinnata enam punktide andmise või pingerea moodustamisega, sisuliselt on tegemist vastavushindamisega, st ekspertkomisjon vaatab üle, kas projekti võib sellisel kujul kinnitada ja saame sõlmida rahastuslepingu.

3. Projektilt oodatakse intensiivset ettevõtluskoostööd, aga intellektuaalomand peab jääma kõigile vabalt kasutamiseks.  On see nõue ikkagi põhjendatud? Mis peaks sel juhul olema ettevõtte huvi projektis osaleda? Kas intellektuaalomandile esitatud tingimus(ed) on rahuldatud, kui näiteks teadustöö tegevuse käigus luuakse uus metoodika, mis kaitstakse patendiga, ning patendiomanik (ettevõte) hakkab (kaitstud) patendi alusel pakkuma turuosalistele võrdsetel tingimustel teenust?

Toetuse andmise tingimustes on kirjas, et uurimisprojekti tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele, intellektuaalne vara kuulub asjakohasele teadlasele ja tema tööandjale TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile. Samuti on välja öeldud põhimõte, et projekti käigus loodav intellektuaalomand peab olema kõigile turuosalistele võrdsetel tingimustel kättesaadav ega tohi jääda ühe või piiratud ringi ettevõtete omandusse. Need põhimõtted jäävad paika.

Laiem taust on järgmine:

Projektides läbiviidavad uuringud on mõeldud TA-võimekuse kasvatamiseks teadusasutustes ning uuringute tulemused peavad seega olema laialdaselt kättesaadavad. Ehkki tegemist on nõudlusest lähtuva TA-võimekuse kasvatamisega, siis projektide raames ei osutata ettevõtetele teenuseid ning ei tehta lepingulisi (tellitud) teadusuuringuid. Projektide kaudu ei toetata üksikute ettevõtete TA-vajaduste lahendamist, vaid viiakse läbi TA-tegevust teadmiste suurendamiseks laiemalt ettevõtlusele huvipakkuvatel teemadel. Ettevõtete roll on sisendi andmine uuringute võimalikeks teemadeks, kuid uuringuid ei viida läbi otseselt ettevõtete tellimusel. Ettevõtete roll TemTA programmis on pigem mentorlus ja suuna näitamine, millistes kohtades on turutõmme ja milliseid teemasid peaks uurima. Samuti on oluline, et TemTA projektide raames ei tohi ettevõtete kaasamise puhul olla tegemist riigiabi andmisega, sh puudutab see olukorda, kui projekti raames tekib ettevõttele nt patent. Teadustulemused on avalikud ja kasutatavad kõikidele antud teemast huvitatud ettevõtetele. Intellektuaalomand (kui see tekib) kuulub TA-asutusele ja teadlasele.

 

Ettevõtted ei osale uuringute läbiviimisel ning antud tegevuse raames nendega koostöölepinguid ei sõlmita (lepingulist koostööd ei rahastata), eesmärgiks on uurimisrühmade võimekuse tõstmine tasemele, mis võimaldaks hilisemas faasis ettevõtete huvides teadus- ja arendustegevust läbi viia. Projektide uurimisteemad on küll kohati spetsiifilised, kuid tegemist on teemadega, mis on seotud TAIE fookusvaldkondade teekaartidega ning on uurimisteemasid hinnanud ekspertide arvamuse kohaselt oma mõju ulatuselt seega laiemad kui ühe ettevõtte või kitsa ringi ettevõtete huvi. TemTA programmide üheks mõõdikuks on ettevõtetega sõlmitavate lepingute arv, kuid silmas ei ole peetud, et projektide uuringuid viiakse läbi konkreetsete ettevõtete tellimusel, vaid asjaolu, et läbiviidud uuringute tulemused on potentsiaalselt edasiarendatavad ja rakendatavad konkreetsete ettevõtete huvides (ettevõtted tellivad ning rahastavad uuringuid ise). Näiteks, edaspidi on võimalik konkreetse ettevõttega edasi minna rakendusuuringute programmi või juurutada lahendusi muul viisil konkreetse ettevõtte huvides.

Seega, projektis ei või tekkida olukorda, kus ettevõte saab endale toetuse tulemusena nt patendi, tegemist ei ole rakendusuuringute programmiga, kus arvestatakse mh riigiabi andmisega, või ettevõtte poolt tellitava ja rahastatava arendustegevusega.

Seega ei ole TemTA projektide puhul reeglina tegemist majandustegevusega, kuid välistada seda ei saa (nt kui teadusasutusele endale tekib projekti tulemusena patent). Läbiviidavate uuringute tulemused tuleb toetuse andmise tingimuste kohaselt teha avalikkusele kättesaadavaks, kuid kuna otseselt ei saa välistada, et uuringu lõpuks jõutakse ka kommertsialiseeritavate tulemusteni, võivad projektide raames tehtavad uuringud kvalifitseeruda ka riigiabiks. Sel juhul tuleb rahastaja vaatest lähtuda riigiabi reeglitest ja ka väljamakstava toetuse piirmääradest.

Juhul, kui uurimisprojekti läbiviimisel kaasab TA-asutus teisele isikule (näiteks ettevõttele) kuuluvat intellektuaalset vara (taust-intellektuaalvara), siis peab teine isik olema andnud TA-asutusele õiguse varem loodud intellektuaalse vara kasutamiseks nii, et uurimisprojekti tulemused oleksid peale uurimisprojekti lõppu avalikult kasutatavad. Uurimisprojekti läbiviimisel kasutatav taust-intellektuaalvara ei pea olema avalikult kasutatav kui see ei takista uurimisprojekti tulemuste avalikku kasutamist. TA-asutus sõlmib taust-intellektuaalvara kasutamise kohta teise isikuga vastava lepingu enne taust-intellektuaalvara kasutamise algust.

4. Kas kõik projektide raames avaldatavad teaduspublikatsioonid peavad olema Open Access publikatsioonid?

Seda nõuet otseselt ei ole. Juhul, kui seda kavatsetakse teha, saab kirjastamiseks kuluvad summad kajastada projekti eelarves (tegemist on abikõlbliku kuluga).

5. Milline on projekti abikõlblikkuse periood? Kas ma võin juba projektis juba kulusid teha?

Programmide abikõlblikkuse periood algas 01.01.2024. Konkreetse projekti abikõlblik periood on seotud tema algus- ja lõpukuupäevaga, mis on kirjas toetuse andmise tingimustesse (lisa 3). Vaadake üle toetuse andmise tingimuste lisas 3 toodud projekti andmed. Kui selle järgi on projekti algusaeg näiteks 01.03.2024, siis võib projektis kulusid teha. Kui projekti algusaeg on aga näiteks 01.09.2024, siis ei ole projekti kulud veel abikõlblikud ja muutuvad selleks pärast selle tähtaja saabumist. Kulud saab tagantjärele esimeste maksetaotlustega esitada ja välja maksta, kui rahastusleping on sõlmitud.

6. Millise detailsusega tuleb täistaotluses esitada eelarve?

Kuna tegemist on ühikuhinnal põhineva rahastusega, siis väga detailset eelarvet ei ole vaja esitada. Eelarves võiks tuua välja üldised kulude proportsioonid, loetleda võib üldised (suuremad) kuluartiklid ja nende seose plaanitavate tegevustega. Siin võib lähtuda ka kaetavate kulude kirjeldusest (abikõlblikud kulud):

• personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega ning teadustöö stipendiumid);
• teadustöö kulud (lähetuskulud, uurimisprojekti täitmisega otseselt seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise kulud, sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja käsunduslepingud, projekti jaoks tehtud lühiajalise administreeriva töö kulud, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, materjalid, aparatuurirent, (labori)katsed, välitööd ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast);
• üldkulu 25% otseste kulude summast.

7. Kas on võimalik pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi, kui projektide algus on jäänud venima?

Esimese taotlusvooru puhul jääb projekti viimaseks võimalikuks lõppkuupäevaks 31. detsember 2028. Seda ei ole võimalik pikendada. Oleme seda projektijuhtidelt ka küsinud, kas nad soovivad algusaega edasi lükata, juhul kui nende projekti kestust kärbiti – enamus seda soovis ja oleme seda ka arvestanud (info edastasime ministeeriumile ja see kajastub toetuse andmise tingimuste lisas 3). Juhul kui tegemist on 5-aastase projektiga, mis algas 1.01.2024 ja lõppeb 31.12.2028, ei ole kahjuks võimalik algusaega ega sellega koos ka lõpuaega edasi lükata.

8. Kas projekti algusaega saab edasi lükata?

Oleme seda projektijuhtidelt ka küsinud, kas nad soovivad algusaega edasi lükata, juhul kui nende projekti kestust kärbiti – enamus seda soovis ja oleme seda ka arvestanud (info edastasime ministeeriumile ja see kajastub toetuse andmise tingimuste lisas 3).

 

9. Kui tegemist on 5-aastase projektiga (algusaeg 01.01.2024 ja lõpuaeg 31.12.2028), aga tegevused on viibinud ja pole olnud lõplikku kindlust rahastuse saamise osas, siis on projektis tekkinud periood, kus tegevusi/kulusid on tehtud vähe või pigem üldse mitte. Kuidas peaks projektiperioodi osas käituma täistaotluse puhul, sh eelarve ja tegevuskava planeerimisel? Kas algusajaks võib ikkagi jääda 01.01.2024 või peaks panema täistaotlusesse uue, hilisema algusaja? Lõppaeg jääb ju ikkagi paika 31.12.2028? Ehk kas projekt sisuliselt lüheneks 5 aasta pealt nt 4,5 aasta peale ja sel juhul siis väheneks ka väljamakstavate ühikute hulk 6 kuu võrra? Või on võimalik variant, et eeltaotluses lubatu tehakse ikkagi ära lühema aja, aga suurema intensiivsusega (sh kasutatakse reaalselt 4,5 aastaga 5 aasta ühikute vahendid) ja algusajaks võib jätta 01.01.2024?

Lähtuda tuleb ikkagi määratud tähtajast. Kui konkursi tulemusena kinnitati 5-aastane projekt algusajaga 01.01.2024 ja lõpuajaga 31.12.2028, siis on tegemist 5-aastase projektiga, mille algus- ja lõpuaeg jäävad selliselt paika ja see peab kajastuma ka täistaotluses, sõltumata sellest, kuidas projekti alguses on tegevused ja kulude tegemine reaalselt käivitunud. Sel juhul kehtib see olukord, kus eeltaotluses lubatu tehakse reaalselt ära lühema aja, aga suurema intensiivsusega (sh kasutatakse reaalselt 4,5 aastaga 5 aasta ühikute vahendid). Ühikupõhine rahastamine arvestab ka olukorda, kus projekti perioodi jooksul võivadki tekkida eri ajahetkedel erinevas mahus kulud (nt projekti käivitamisel või lõpuperioodil võivad tekkida kuupõhisest ühikuhinnast suuremad või vastupidi väiksemad kulud), kuid projekti perioodi peale kokku taandub see ikkagi kokkuvõttes kindlaks määratud summale ehk projekti kogusummale ja selles arvestuses saavad kogu projekti kulud ikkagi kaetud.

10. Toetuse andmise tingimuste järgi on tegevuste abikõlblikkuse tähtajaks 31.08.2029. Kas see on ETAGi tegevusteks jäetud „puhver“ või võib tulla siiski kõne alla projektide pikendamine programmide ja projektide kinnitamise viibimisega seoses?

Jah, tegemist on abikõlblikkuse tähtajaga ETAGi kui elluviija tegevustele ja tõenäoliselt ka nendele uutele projektidele, mida rahastatakse TemTA teisel perioodil pärast teekaartide uuendamist (planeeritud 2026. a). Juba praegu välja valitud projektidele see kuupäev kahjuks ei kehti ja projekte ei saa praeguse teadmise kohaselt selle võrra pikendada.

11. Kui on ette näha, et täitjate koormus projekti käigus ei ole ühtlane, vaid muutub projekti jooksul, kas see on lubatud ja kas sel juhul võib täistaotluses näidata täitjate keskmist koormust?

Jah, täitjate koormus projekti jooksul võib muutuda ja täistaotluses info kajastamiseks on erinevaid võimalusi. Näiteks võib näidata keskmist koormust (lisades info, et tegemist on keskmise koormusega ja see muutub projekti jooksul), võib välja tuua koormuste vahemikud või näidata esialgset koormust, tuues välja, et koormus võib projekti käigus vajaduspõhiselt muutuda. Põhitäitjate kohta on seatud tingimuseks, et nende töötasu peab olema kaetud projektist kas täielikult või osaliselt, kuid minimaalset nõutud koormust ei ole piiritletud. Ka vastutava täitja puhul ei ole koormus projektis kuidagi piiritletud.

12. Kas kõik inimesed (vastutav täitja, põhitäitjad, täitjad) peavad olema tööl projekti esimesest päevast? Kui on öeldud, et põhitäitjate töötasu kaetakse osaliselt või täielikult projektist, aga kas see nõue kehtib kogu projekti perioodi jooksul, alates esimesest kuupäevast kuni projekti lõpuni?

Toetuse andmise tingimustes on sees järgmine punkt 4.7.8., mis ütleb, et uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktis 1.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul [st suur ühikuhind] osalevad uurimisprojekti täitmises lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat terve uurimisprojekti perioodi jooksul.

Kuna kasutame ühikupõhise rahastamise mudelit ja selle aluseks on uurimistoetuste grandiühik, siis loogika on selline, et lähenemist üle võttes peame kasutama ka sarnaseid tingimusi. Seega, kogu projekti perioodil peab olema kaasatud vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti juht ning üks põhitäitja, ja suure ühiku puhul lisaks projekti juhile vähemalt kolm põhitäitjat. Seda tuleb arvestada ka lepingute vormistamisel. Kui kaasatud on rohkem kui kolm põhitäitjat, annab see paindlikkuse (st kõik ei pea kogu perioodi jooksul panustama, peamine on, et kolm põhitäitjat tuleks läbivalt kokku, aga eri perioodidel võivad need isikute lõikes olla erinevad). Täistaotluses näidatakse mis perioodil keegi isikutest panustab. Kinnitatud pole nõuet projektis osalemise koormuste osas, st minimaalse koormuse osas ettekirjutusi ei ole.

Siiski, toetuse andmise tingimustes on erand selle nõude täitmise kohta. Punkt 4.7.10. sätestab, et uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseis peab olema vastavuses punkti 4.7.8. nõuetega alates toetuse andmise tingimuste kehtestamisest (kehtestatud 29.05.2024). See tähendab, et alates toetuse andmise tingimuste kinnitamisest (29.05.2024) rakendub projektides uurimistoetustega sama reegel, aga kuni selleni võib teha siin erandi.

Soovitus on vormistada lepinguid korrektselt (tagantjärele) nii palju, kui on võimalik (vähemalt oma ülikooli töötajate puhul), ideaalis nii, et nõuded oleksid täidetud (st mingi koormusega vormistatud projekti peale tööle), aga kui sinna jääb sisse erandeid, siis see on lubatud kuni toetuse andmise tingimuste kinnitamiseni, st alates sellest peab igal juhul järgima uurimistoetuste reeglit. Väljamakse tegemiseks peab seega kuni toetuse andmise tingimuste kinnitamiseni vähemalt osa meeskonnast töötama.

13. Projektijuhi koormus projektis – kas sellele on piirangud?

Projektijuhi koormusele projektis piiranguid ei ole. Arvestatakse nõuet, et projektijuht töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis (erandjuhul võib nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist) ja juht on projektis tööl kogu uurimisprojekti perioodi jooksul (vt eelmine küsimus).

14. Kas on probleem, kui inimesed on juba väikeste koormustega töötanud perioodil, mil toetuse andmise tingimused pole veel kinnitatud?

Ei ole probleem, koormus projektis ei ole ette kirjutatud.

15. Kas põhitäitjat võib asendada samaväärse kvalifikatsiooniga teadlasega?

Jah, võib küll, kuid eeldame, et see on erandlik ja põhjendatud. Kui juba täistaotluse esitamise hetkel on toimunud muudatusi, saab seda täistaotluses kajastada ja muudatuse vajadust põhjendada. Toetuse andmise tingimustes (p. 4.7.5.) on samuti kirjas, et põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab põhitäitjale kehtestatud tingimustele (st tal on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, töötab projekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses, tema töötasu kaetakse täielikult või osaliselt projekti vahenditest, ta võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises TemTA uurimisprojektis).

16. Toodud on näidis võimaliku projekti tulemusi näitava indikaatori kohta – doktorantide või kraadiõppurite kaitstud tööde arv. Kas siinkohal mõeldakse ainult neid, kes on liitunud projekti käigus, või ka neid (kelle teema on seotud TemTA projektiga), kes kaitsevad selle projekti käigus, kuid on varem alustanud? Kas enne projekti abikõlbulikku perioodi immatrikuleeritud doktorandi kaitsmine on sobilik indikaator?

Indikaatori näide võib puudutada nii enne projekti perioodi immatrikuleeritud kui projekti jooksul immatrikuleeritud doktoranti või kraadiõppurit. Mõlemal juhul peab isik olema lihtsalt projekti täitmisega seotud. Igal juhul küsitakse aruandes projekti jooksul immatrikuleeritud doktorant-nooremteadurite arvu kohta, mis tuleneb rahastamise tingimustest kaasata uusi doktorant-nooremteadureid arvuliselt nii palju, kui on põhitäitjaid. Projekti võib aga igal juhul kaasata ka juba immatrikuleeritud doktorant-nooremteadureid (täitjatena). Mõlemal juhul on tegemist sobiliku indikaatoriga.

17. Võimaliku projekti tulemust kirjeldava indikaatori näitena on toodud TRL tase, mida see tähendab?

Näiteks seda, et projekti alguses võib olla TRL 2 ja projekti lõpus jõutakse tasemeni 4 või 5.

18. Juhendmaterjalis on näitena välja toodud mõõdik "(uute) partnerlussuhetega ja/või koostöölepingutega seotud näitajad (erasektor, avalik sektor, muu partner)”. Kas siin all mõeldakse neid partnereid, kes on taotluses juba kirjas või uusi partnereid?

Mõeldud ei ole konkreetse TemTA projektiga seotud partnerlussuhteid, st siin ei saa näidata juba projekti jaoks kokku lepitut kui projekti tulemust, kuna juba kokku lepitud partnerlus/koostöö on projekti elluviimise eeldus. Mõeldud on näiteks seda, et projekti jooksul või tulemusel tekivad uued partnerlused/lepingud mingi muu tegevuse (nt projektist välja kasvava jätkutegevuse, edasiarenduse vms) elluviimiseks, kuid need võivad sündida ka samade partneritega, kes juba projektis osalevad (tegemist ei pea ilmtingimata olema uute partneritega).

19. Kui projekti tulemusi kirjeldavate indikaatorite näidete all on toodud, et indikaatorite arv ei ole ette kirjutatud, kuid tegemist peab olema vähemalt ühe teadmus- ja tehnoloogiasiirdega seotud näitajaga, siis mida selle alla mõeldakse?

Eristamise aluseks võiks siin olla see, kas indikaator on seotud nn akadeemiavälise osapoole või tegevusega. Näiteks teadmussiirde doktorantuur juba hõlmab koostööd kellegagi, kes asub väljaspool akadeemilist sektorit; ettevõttega koos publitseerimine, ettevõtluskoostöö või avaliku sektoriga sõlmitavad lepingud või muu partnerlussuhe on selgelt teadmus- ja tehnoloogiasiirde mõõde; patenditaotlused, harg- ja iduettevõtlusega seotud näitajad samuti. Mõeldud on seda, et tulenevalt TemTA eesmärkidest, milleks on nõudlusest lähtuva TA-võimekuse kasv ja koostöö soodustamine era- ja avaliku sektoriga, ei peegeldaks projekti tulemusi ainult nn klassikalised teadustulemuste mõõdikud nagu nt publikatsioonid või kaitsmiste arv.

20. Kas eeltaotlusele (ettepanekule) lisatud partnerite kinnituskirjad tuleb uuesti võtta?

Ei, partneri kinnituskiri on vajalik võtta vaid uutelt kaasatavatelt partneritelt, keda ettepaneku esitamise ajal veel partneriks ei olnud lisatud. Eelkõige kehtib see nõue nendele projektidele, mille puhul ekspertkomisjon kas soovitas või seadis tingimuseks täiendavate partnerite kaasamist.

21. Projekti kuludokumente pole vaja maksetaotlustes või aruandluses esitada, kuid kas täitjate töölepingutes on vaja näidata seos TemTA projektiga?

Jah, seost on kindlasti vaja näidata. ETAGile pole töölepinguid vaja maksete tegemiseks esitada, kuid projekti võimalikul auditeerimisel peab olema võimalik tõestada töötaja seost TemTA projektiga.

22. Millal peab esitama andmehaldusplaani?

Andmehaldusplaani esitamise tähtaeg lepitakse kokku rahastuslepingus. Uurimistoetuste puhul tuleb andmehaldusplaan esitada 6 kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, lähtume sellest praktikast ka siin.

23. Kas eetikakomitee luba peab olemas olema, et sõlmida rahastuslepingut? Eetikakomitee luba tuleb esitada enne vastava uurimistegevusega alustamist. Täistaotlusesse saab märkida, kas luba on vaja või mitte ja kas see on juba olemas. Kui uurimistöö põhineb juba välja antud ja kehtival kooskõlastusel, viidake täistaotluses vastavale kooskõlastusele ja selgitage, kas varasem kooskõlastus vajab muutmist. Taotlusele saab lisada kehtiva kooskõlastuse koopia ja kinnitada, et projekti raames plaanitavad tegevused vastavad kooskõlastuse tingimustele ja nõuetele.
24. Kui tihti hakkavad toimuma väljamaksed?

Väljamakse aluseks olevad dokumendid esitatakse kvartaalselt ja ka väljamaksed toimuvad kvartaalselt. Esimene väljamakse saab toimuda rahastamislepingu sõlmimise järgselt. Rahastuslepingu saab omakorda sõlmida siis, kui esitatud on nn täistaotlus ja ekspertkomisjon selle üle vaadanud.

25. Kas sisekäibearved (nt seoses teadusaparatuuri kasutamisega) on abikõlblikud?

Sisearvete kasutamine ei ole välistatud, küll aga tuleb siin arvestada, et tõendamiskohustuse tekkimisel (näiteks auditi puhul) tuleb teil ära tõendada, et arve sisaldab ainult toetuse saaja ehk teie kulu, sest toetusest ei saa katta tulu. Näiteks laboriteenuse puhul tuleks ära tõendada, et see sisaldab ainult otseseid kulusid (tegelikke teenuse osutamiseks vajalikke kulusid).

26. Kas ETAGil on ette saata rahastuslepingute ja partneritega sõlmitavate partnerlus/koostöölepingute põhju või näidised?

Hetkel on rahastuslepingu sisu alles ettevalmistamisel, kuid selle valmimisel saame näidist jagada (avaldame ETAGi kodulehel). Kui tegemist on koostööprojektiga, tuleb partnerite vahel (kui partnerina osalevad TA-asutused ja/või rakenduskõrgkoolid) sõlmida ka partnerlus/koostöölepe (toetuse andmise tingimuste lisa 1 p. 9.6.3.). Asutustel on kindlasti ka juba endal sobivaid praktikaid ja lepingute põhjasid selleks olemas, selleks meil näidiseid ette ei ole anda. Lepingus tuleks partnerite vahel kindlasti määratleda kohustused, tegevused, eelarve jm vajalik partnerlussuhteid puudutav, sh intellektuaalse varaga seonduv.

27. Kas projektid, mis alustavad 2025. aastal, saavad täistaotluse esitada hilisemal ajal?

Jah, need projektid saavad esitada täistaotluse hiljem (sügisel 2024), tähtajast anname täpsemalt kõigile asjaosalistele ise teada. Tõenäoliselt jääb tähtaeg septembri lõppu või oktoobri algusse.

28. Temaatiliste programmide üheks mõõdikuks on toetatud projektidest sündivad publikatsioonid, mille puhul on öeldud, et arvesse lähevad need publikatsioonid, mille seos projektiga on tuvastatav. Kuidas tuleks publikatsioonides rahastajale/projektile viidata?

Viidata võiks näiteks nii:

Uurimistööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri poolt projekti TEM-TAXXX kaudu.

This study was co-funded by the European Union and Estonian Research Council via project TEM-TAXXX.

29. Temaatiliste programmide üheks mõõdikuks on ettevõtluskoostöö lepingute arv, mille puhul on täpsustatud, et siin ei lähe arvesse lepingud, mis tulenevad asutuse osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Kas arvesse lähevad osalemised rakendusuuringute programmi (RUP) projektides, mis on seotud taotlusvoorudega?

RUPi projektide puhul lähevad arvesse ainult sellised osalused, kus teadusasutus on projektis alltöövõtja või teenuse osutaja, kuid mitte projekti partner (seda arvestatakse sihttoetuse, mitte ettevõtluslepinguna).

30. Kui ma tahaksin täistaotluse koostamiseks uuesti näha ekspertkomisjoni lõpphinnangut ja eelotsust, siis miks ma seda ETISes enam ei näe? Kuidas ma sellele infole juurde pääsen?

Seoses sellega, et kasutame täistaotluse jaoks alusena ettepaneku vormi (juba sisestatud info ei lähe kaotsi), siis tähendab see tehnilises mõttes seda, et taotlus on esitajale tagasi saadetud (staatuses “koostamisel”). Selles faasis muutub teatud info tõepoolest ETISes juurdepääsmatuks (lõpphinnang, eelotsus). Kui vaja on väljavõtet, andke meile teada ja saame selle saata. Lisaks lõpphinnangule ja eelotsusele tuleks kõrvale vaadata ka konkursi tulemuste käskkirja, kus olid teatud projektidele toodud ekspertkomisjoni tingimused, ja toetuse andmise tingimuste lisa 3, kus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikliga 7 seotud tingimused.

31. Mis on lõplik omafinantseeringu nõue? Kas on võimalik, et praeguste riigieelarve kärbete tõttu see suureneb ja selle pärast on ka toetuse andmise tingimuste kinnitamine viibinud?

Omafinantseering on toetuse andmise tingimuste kohaselt 15,1% (p. 4.2.2.), selle suurenemise pärast kartma ei pea.

32. Kas väljamaksete tegemiseks peab kuidagi deklareerima ka omafinantseeringuga seonduvat?

Omafinantseeringuga seonduvat eraldi deklareerima ei pea. Arvestada tuleb sellega, et ühikuhind (maksumus kuus) on tegevuse kogumaksumus, st see sisaldab ka omafinantseeringut 15,1% ja ühikuhinnast makstakse projektile seega välja 84,9%.

33. Rahastuslepingu sõlmimiseks on koostööprojektide puhul vajalik koostööleping. Kellega peab koostöölepingu sõlmima? Kas lepingu peab sõlmima kõikide partneritega, kes on projektis nimetatud ja toodud välja toetuse andmise tingimuste lisas 3?

Toetuse andmise tingimuste p. 9.6.3. ütleb, et koostööprojekti korral tuleb sõlmida koostööleping uurimisprojekti läbiviimises osalevate TA-asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, milles on kirjeldatud poolte kohustused, tegevused ja eelarve. Mõte on selles, et need partnerid/asutused saavad projektist oma tegevusteks rahastust (neil on projektis oma eelarve), neil on oma tegevused ja ülesanded, mille osas tuleks eelnevalt ametlikult kokku leppida. Lisaks tuleks koostööprojektides lahendada intellektuaalse vara küsimused. Kuna ETAG sõlmib rahastuslepingu koostööprojekti juhiga (juhtasutuse ja vastutava täitjaga) ja suhtleb temaga ka edasistes projekti puudutavates toimingutes, siis saab koostöölepingus anda ka juhtpartnerile teiste poolt volituse nende esindamiseks vajalikes toimingutes, sh rahastuslepingu sõlmimiseks.

Teiste partneritega (ettevõtted, ministeeriumid, liidud jt) ei ole koostöölepingut vaja sõlmida, juhul kui endal või partneril selleks vajadust ei ole, nt töökorralduslike, intellektuaalse vara või muude küsimuste kokkuleppimiseks. Kinnituskirjad nendelt partneritelt on ettepanekute/täistaotluse faasis juba esitatud ja ETAG nende partnerite koostöölepinguid rahastuslepingu jaoks ei küsi.

34. Millised mõõdikud on projekti tulemuste kajastamiseks kohustuslikud?

Mõõdikuid, mille kohta küsime igal juhul kõikidelt projektidelt aruandluses, kuna need on temaatiliste TA-programmide jaoks kinnitatud mõõdikud, on kolm: 1) projekti tulemusel sündinud publikatsioonid; 2) ettevõtluskoostöö lepingute arv, millel on seos uurimisprojektiga; 3) uurimisprojektis osalevate uute doktorant-nooremteadurite arv. Need on kohustuslikud mõõdikud, küll aga on sihttase enda määratleda. Nendele lisaks võib sõnastada veel teisi asjakohaseid mõõdikuid (kvantitatiivseid, kvalitatiivseid), mis arvestavad projekti sisu ja eripära. Näitajate arv ei ole ette kirjutatud, kuid näitajad peavad sisaldama vähemalt üht teadmussiirdega seotud näitajat, mis ei puuduta klassikalisi teadustulemuste väljundeid nagu publikatsioonid, juhendatud doktorandid või kaitstud kraadid jms. Teadmussiirdega seotud näitajate koht vt lähemalt küsimuse nr 19 vastust.

35. Kui lõplik taotlusvorm on nüüd kinnitatud, siis mis on viimased muudatused selles?

Jah, lõplik ETISe vorm on nüüd kinnitatud ja enam ei muutu, projekti info võib ära esitada, kui olete valmis. Ainus, mis võrreldes varasemaga muutus, on 1) üks kinnituse kastike sakil „Tegevused ja eelarve“ (seoses majandustegevuse ja riigiabiga, andmete hilisem esitamine) ja 2) sakk „Kinnitused“ (taotluse/projekti osa), kus sõnastused on täpsustunud. Kõik muu on juba varasemast tuttav.

Mis keeles peab uurimisprojekti ettepaneku esitama?

Ettepaneku vorm ETISes on eestikeelne ja ettepanekut hindab siseriiklik ekspertkomisjon, välisretsensente hindamisse ei kaasata. Kui ettepaneku esitaja tunneb end paremini inglise keeles kirjutades, võib ettepaneku täita ka inglise keeles.

Kas võib juhtuda nii, et käin välja väga hea projektiidee ja konkursi tulemusel, teises faasis, kui esitatakse täistaotlused, antakse see idee hoopis kellelegi teisele täitmiseks?

Seda ei pea kartma, et konkursile esitatud idee antakse kellelegi teisele täitmiseks. Tegemist ei ole ideekonkursiga, kus kõigepealt valitakse välja ideed ja siis toimub konkurss, et leida ideede elluviijad. Konkursi tulemusel selguvad need uurimisteemad ja nende elluviijad, kes saavad esitada nn täistaotluse. Uut konkureerimist siis enam ei toimu.

Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul saavad ettepanekuid esitada ainult IT Akadeemia partnerid ehk Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Kui ma ei ole nendest ülikoolidest, aga ikkagi tahan selles valdkonnas tegevusi teha, siis kas ma kuidagi saaksin ikkagi taotleda? Kui ma tahaksin tegeleda uurimisteemaga digivaldkonnas, millega ükski nendest ülikoolidest ei tegele, kas ma jään siis sellest ikkagi välja?

Jah, programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ saavad ettepanekuid esitada  ainult IT Akadeemiaga seotud kolm ülikooli, aga koostööettepanekutega võib alati vastavate ülikoolide uurimisrühmade poole pöörduda. Juhul kui tahate tegeleda teemaga, millega need ülikoolid siiski ei tegele ega leia ka muid koostöövõimalusi, jääb konkreetne uurimisteema kahjuks programmist välja.

Siiski, digitehnoloogiate teemad on olemuselt horisontaalsed ja seotud ka teiste teekaartidega (temaatiliste TA-programmidega), kus digilahenduste vajadus on esile toodud võimaliku uurimisteema või lausa prioriteetse teadussuunana (vt nt tervisetehnoloogiate ja -teenuste, teisese toorme ja jäätmete väärindamise jt valdkondade teekaarte). Sel juhul tasub kindlasti mõelda, kas oleks võimalik muuta uurimisteema põhifookust selliselt, et see sobiks esitamiseks hoopis mõnda teise temaatilisse TA-programmi.

Kas ettepanekusse peab kaasama partneri, on see kohustuslik?

Ei, partneri kaasamine ei ole kohustuslik, v.a. juhul kui tegemist on teadus- ja arendusasutusega, mis ei ole ülikool. Sellisel juhul peab tegemist olema koostööprojektiga ja partnerina peab osalema vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool, et kindlustada ülekanne kõrgharidusõppesse.

Muudel juhtudel ei ole partneri kaasamine kohustuslik. Küll aga on partneri kaasamine eelistatud, kui vaadata konkursi hindamiskriteeriume ja nende alakriteeriume. Muu hulgas hinnatakse seda, mil määral panustab ettepanekus kirjeldatud uurimisteema asutuste ja sektorite vahelise koostöö arendamisse. Kriteerium, kus koostöö arendamise aspekti hinnatakse, on ka suurima kaaluga (40% koondhindest).

Kas kaasatavatel partneritel on hindamisel erinev kaal? Kas rohkem punkte saab siis, kui kaasata ettevõte, kelle panus on mitterahaline, või akadeemiline partner?

Hindamisel vaatab ekspertkomisjon partneri valiku põhjendatust, koostöö sisu ja partneri panust, erinevatel partneritel ei ole hindamiskriteeriumites erinevat kaalu. Kaastavate partnerite asjakohasus ja panus sõltub kindlasti ka kavandatava uurimisprojekti sisust ja uurimisteema eripäradest, samuti arenguhüppest, mida projekti elluviimise tulemusel soovitakse saavutada. Väga asjakohased võivad partneritena olla nii ettevõtted kui akadeemilised partnerid.

Kas partner peab panustama rahaliselt?

Partneri panus ei pea ilmtingimata olema rahaline, vaid võib olla ka nt panus tööjõus, teadusaparatuuri või labori kasutusvõimaluses, uurimiseks vajaliku toorainega varustamises, lahenduse testimisel vms.

Partnerite panus ja roll tuleb ettepanekus ära kirjeldada. Seejuures peab olema arusaadav, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Kui projektis osaleb partner, tuleb ettepanekule kindlasti lisada partneri poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri, kus need aspektid on kirjeldatud. Kui projektis on mitu partnerit, tuleb kinnituskiri esitada iga partneri kohta eraldi.

Milline peab välja nägema partneri kinnituskiri?

Ühtset kinnituskirja vormi ei ole, kuid kinnituskiri peab sisaldama vähemalt järgmist: kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab (sh roll, vastutus, tegevused) ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Kinnituskiri peab olema digitaalselt allkirjastatud ja esitatud iga partneri kohta eraldi, kui partnereid on mitu.

Kui projektis osaleb partner (ettevõte, avaliku sektori asutus), kes panustaks omalt poolt nõuetele vastava põhitäitjaga, aga partneri kulusid ei saa projektist katta või partner on valmis neid kulusid ise katma, mida siis teha? Põhitäitja puhul on öeldud, et ta peab saama töötasu kas täielikult või osaliselt uurimisprojektist, ja samal ajal on öeldud, et kulusid saab projekti toetusest katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ning riigi rakenduskõrgkoolidele.

Sellisel juhul tuleb partnerasutuse töötaja kaasata projekti täitjana, isegi kui partner on valmis tema kulusid ise katma. Temaatilistes TA-programmides on oluline teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekuse kasvatamine. Seega on oluline, et põhimeeskond ka edaspidi moodustab tuumiku uurimisteema arendamisel ja oleks toetust saava(te)s teadus- ja arendusasutus(t)es olemas. Selle tõttu on ka põhitäitja puhul kirjas nõue, et tema töötasu peab tulema uurimisprojektist.

Tingimustes on kirjas, et projekti juht peab töötama uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis. Kas see tähendab, et ettepaneku võib esitada ka isik, kes taotlemise ajal (st novembris 2023) töötab osakoormusega Eestis, kui saab näidata, et projekti täitmise ajaks töötab isik Eestis täiskohaga?

Jah, ettepaneku võib esitada ka isik, kes ettepaneku esitamise hetkel veel neid tingimusi ei täida, aga täidab need projekti elluviimise ajaks. Konkursi tingimustes ja korras on ka kirjas, et erandjuhul võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist (p. 6.1.2.) ja vastava erandi arvestamise otsuse teeb ekspertkomisjon ettepanekute hindamisel ja valimisel (p. 6.7.).

Millised projektid/lepingud lähevad uurimisprojekti juhiks kvalifitseerumiseks arvesse?

Projektide/lepingute sobivuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Teadus- ja arenduskoostöö lepingu nõue kehtib ainult juhile, mitte kellelegi teisele uurimisrühmas. Kui leping on kellelgi teisel uurimisrühma liikmetest (nt põhitäitjal või täitjal), siis seda ei saa arvestada, st nõue kehtib juhile. Isik peab olema lepingus märgitud kas juhi või põhitäitjana.
• Kui lepingu täitmisega on seotud mitu isikut, siis iga lepingus juhi või põhitäitjana märgitud isik võib sedasama lepingut kasutada nõude täitmiseks, st ühte ja sama lepingut saab nõude täitmiseks kasutada mitu korda.
• Piisab ühest koostöölepingust, mille kogumaksumus ETISe põhjal on vähemalt 35 000 eurot (sh käibemaks). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku, st tegemist peab olema vähemalt ühe lepinguga, mille kogumaksumus on minimaalselt 35 000 eurot (sh käibemaks). Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu.
• Arvesse lähevad teadus- ja arenduskoostöö lepingud, mis on ETISe andmetel alanud, käimas või lõppenud aastatel 2020-2023. Arvestatakse lepingu kehtivuse kalendriaastat, mitte kuid ega kuupäevi, st arvesse lähevad lepingud, mis on “aktiivsed” või “kehtivad” aastal 2020, 2021, 2022, 2023. Näiteks kui projekt on lõppenud märtsis 2020, siis läheb see arvesse, ja kui projekt on alanud juunis 2023, siis läheb see samuti arvesse.
• Tegemist peab olema ETISes märgitud teadus- ja arendusprojektiga. Arvesse ei lähe õppearendus-, taristualased jms projektid.
• Üldjuhul on tegemist teenuslepingu (ostu-müügileping), mitte toetuslepinguga. Koostööleping on antud tähenduses teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei tulene asutuse osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Oluline on lepingulise tegevuse konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle, sh raport, prototüüp vms. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused. Erandina arvestatakse teadusrahastuse toetusskeemide projekte, mille puhul on olemas selge „tellija“ või kui lepingu partnerite hulgas on ettevõte või avaliku sektori asutus.
• Lepingu andmed peavad korrektselt kajastuma ettepaneku esitamise ajaks ETISes (vastav leping tuleb uurimisteema ettepanekus ETISe andmebaasist ettepanekule lisada).

Lõplikku loetelu ja välistusi nendest toetusskeemidest ja projektidest/lepingutest, mis lähevad ja mis ei lähe arvesse, ei saa teha, tuleb vaadata sisusse!

Mida lepingu/projekti puhul kokkuvõttes vaadata:

• leping on juhil (on olnud lepingus juht või põhitäitja);
• rahaline maht;
• kestus (2020-2023);
• kas on teadus- ja arendustegevus;
• teenusleping või toetusleping, toetuslepingu puhul oluline sisu, nt partnerite osalus, toetusskeemi eesmärgid jms.

Mõningaid konkreetseid näiteid lepingutest, mis lähevad või ei lähe arvesse, on toodud infotunni slaididel. Kui ei ole kindel, kas konkreetne leping on nõude täitmiseks sobiv, palun võtke enne ettepaneku esitamist ühendust oma asutuse tugiüksusega või hella.lood@etag.ee!

Kas täitjana võib kaasata doktorikraadiga isikuid?

Jah, täitjad võivad olla ka doktorikraadiga isikud, samuti need isikud, kes ei saa piirangute tõttu temaatiliste TA-programmide konkursil enam olla uurimisprojekti juhid või põhitäitjad, kuna on juba ettepanekutega seotud.

Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uus doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. Kuidas seda arvestada tuleb ja kust tuleb nende doktorant-nooremteadurite rahastus? Kas uuele doktorandile peab maksma tasu projektist või võib kulusid katta ka teistest allikatest? 

Jah, uute doktorantide arv vastab põhitäitjate (mitte juhi, mitte täitjate) arvule. Näiteks kui projektis osalevad juht ja kolm põhitäitjat, siis on vaja kaasata kolm uut doktorant-nooremteadurit. Arvestada tuleb isikute arvu, mitte nende koormusi (nt ei sobi lahendus, kus kolm osakoormusega põhitäitjat annavad kokku ühe täiskoormusega koha ja selle kohta kaasatakse üks doktorant). Ei ole oluline, kelle juhendatavad nad uurimismeeskonnas täpselt on (kõik võivad olla ka ühe isiku juhendatavad). Uurimisprojektis osalevad uued doktorant-nooremteadurid ei pea olema ettepanekus isikuliselt, vaid välja võib tuua nende kohtade arvu ja kohtade täitmise ajakava. Kohti ei pea täitma kohe esimesel aastal. Doktorant-nooremteaduritele peab projektist maksma, aga ei pea maksma kogu tasu.

Kui ettepaneku esitab asutus, mis ei ole ülikool, kas sellisel juhul on oluline, millise ülikooliga on uued doktorandid seotud? Kas on oluline, et doktorandid on partnerasutuse (ülikooli) doktorandid või võivad nad olla ka mõne teise ülikooli doktorandid?

Temaatiliste TA-programmide eesmärk on võimestada teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekust, mis tähendab ka jätkusuutlikult toimivaid suhteid selleks, et doktorante juhendada ja teadlaste järelkasvu saada. Antud juhul ülikool partnerina peab võtma ka rolli doktorante sel teemal juhendada ja järelkasvu tekitada ning osaleb selles mõttes sisuliselt. Ülikool, kust pärineb doktorant, peab olema projektis partner.

Kui suur on omafinantseering? Kas omafinantseering on grandiühiku (ühikuhinna) sees või lisandub? Kes omafinantseeringu katab?

Ühikuhind (grandiühik) on tegevuse kogumaksumus, st see sisaldab ka omafinantseeringut, mille täpne maht kinnitatakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimused on praegu alles koostamisel. Omafinantseeringu suuruseks tuleks arvestada ca 15%, täpne maht täpsustatakse temaatiliste TA-programmide toetuse andmise tingimustes, mis kinnitatakse ministeeriumi poolt eraldi käskkirjaga. Arvestus toimub nii, et toetuse saamisel makstakse ühikuhinnast välja ca 85% ja ülejäänu kaetakse uurimisprojekti omafinantseeringust. Seega, eraldiseisvalt omafinantseeringut ühikuhinnale enam ei lisanud, see on ühiku arvestuslik osa. Kes täpsemalt ja mis mahus katab omafinantseeringu, kas see tuleb erinevatest allikatest või erinevate partnerite poolt, tuleb asjaosalistel omavahel ja asutuse sees ise kokku leppida.

Kes kuuluvad ekspertkogudesse, kus ettepanekuid hinnatakse ja valitakse?

Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning seda tuleb arvestada ka ettepaneku kirjutamisel. Ekspertkogudesse ei kuulu teadlased. Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia juhtkomisjon.

Komisjonide koosseisud on hetkel kokkupanemisel ja kinnitatakse ministri käskkirjaga. Komisjonide koosseisud on avalik info. Näited sellest, kes võivad kuuluda ekspertkomisjoni, võib leida ressursside väärindamise programmist ResTA ekspertkomisjonidest ja IT Akadeemia juhtkomisjonist.

Kuidas aruandlus toimub? Milline saab olema aruandluskoormus?

Aruandlusega seonduv saab täpsustatud ja kinnitatud temaatiliste TA-programmide toetuse andmise tingimustes, mis on hetkel alles koostamisel. Kui lähtuda ressursside väärindamise programmist ResTA saadud kogemustest, siis toimus aruandlus kuni kaks korda aastas, kusjuures aruandluse hulka kuulusid ka seminarid ja külaskäigud, kus ekspertkogu kohtus uurimisrühmadega ja arutati lähemalt seda, kuidas projektid edenevad ja mida võiks edasistes tegevustes veel arvestada. ResTA projektimeeskondade tagasiside põhjal võib öelda, et aruandlus oli mõistlikult korraldatud. Arvestame seda kogemust ka temaatiliste TA-programmide puhul. Kindlasti teeb teadlaste jaoks asja oluliselt lihtsamaks ka grandiühikute (ühikuhindade) kasutamine toetuse eraldamisel, mis tähendab, et kuludokumente jms väljamaksete tegemiseks esitama ei pea.