18. mail toimus Tartu [eel]arvamusfestivalil ETAGi korraldatud TAIE fookusvaldkonna toiduteemaline arutelu “Teisene toore – loomasööt või inimeste toit”.
Paneelis said kokku dr Reelika Rätsep (Eesti Maaülikool), Ülo Kivine (Nordic Milk), Tiina Kontson (EAS’i fookusvaldkonnajuht – toidu- ja puiduressursside väärindamine) ja Triin Radala (Tartu Maavili OÜ). Arutelu juhtis ajakirjanik Madis Ligi.
Teisese toorme mõiste on seaduses mõistes jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal nagu selgitas arutelu algul EASi fookusvaldkonnajuht Tiina Kontson. Arutelu käigus käsitleti siiski ka muid toidu tootmisprotsessi kõrvalproduktide, väärindamise, tootearenduse, tarbimise ja keskkonnaga seotud teemasid.
Ülo Kivine tõi esile, et piimatööstuses tekib teisese toormena hapu vadak, mille väärindamise osas teevad nad koostööd Tartu Ülikooli teadlastega, kuid selle tarbijateni toomise hind ja tasuvusmahud pole veel selged. Lisaks on tootearendusele suur mõju tarbijate ootustel ja valikutel. Ta tõi välja, et sajand tagasi koosnesid piimatooted peamiselt piimast, koorest, võist ja kohupiimast, kuid praegu toodavad Nordic Milk ettevõtted ligi 400 erinevat toodet.
Reelika Rätsep rääkis taimsete pressjääkide kasutamisest liha- ja kalatoodetes ning tõi esile, et toiduvalikute lihtsustamiseks saab taimset ja loomset toitu kombineerida, et pakkuda inimestele korraga vajalikke toitaineid ja lihtsustada tervislikke toiduvalikuid. Ka teadlased on seotud oma uurimistöös sellega, mis on ühiskonna ja turu ootused. See tähendab, et enamasti teadusprojektid toidu osas algavad just nii, et ettevõtja pöördub ülikooli ja teadlaste poole. “Kui ettevõtjal on huvi, ta on teinud ise ka turu-uuringut, et seal võiks olla potentsiaalselt turul tühi koht, siis on juba mõtet ka selle teemaga edasi minna,“ ütles Reelika Rätsep.
Arutelus puudutati ka seda, et toidutööstuse jääkide väärindamine ulatub ka farmaatsia- ja kosmeetikatööstustesse. Arutelu juht Madis Ligi tõi muuhulgas välja, et ainukese Eestis aretatud linnutõu – Eesti vuti mune kasutati kunagi leetrivaktsiini tootmiseks.
Keskkonnajalajälje osas rõhus Triin Radala ka tarbijate enda vastutusele: „Inimene peaks alustama iseendast. Seesama tarbija, kes vaatab ettevõtte peale ja loeb sildi pealt, kui väike tema jalajälg on – võiks ise selle ostetud toote ka lõpuni ära tarbida. Meil on väga palju ära viskamist.“
Reelika Rätsep kutsus üles teadlasi ja teadus- ning arendusasutusi osalema julgemalt avatud konkurssidel ja häkatonidel, et pakkuda lahendusi erinevatele probleemidele. Samuti rõhutas ta kohaliku toidu tarbimise olulisust, märkides, et Eesti puuviljade ja marjade isevarustatuse tase on väga madal, maksimaalselt 10%.
_________
Tartu [eel]arvamusfestivali arutelud laetakse suve jooksul üles ka järelkuulatavatena Arvamusfestivali podcasti kanalites.
