Eelmisel reedel, 8. novembril toimus Mustamäe Apollo kinos temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (TemTA) avaüritus.
TemTA programmi eesmärk on toetada ettevõtetele ja ühiskonnale vajaliku teadusvõimekuse kasvu, koostööd teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite vahel ning teadlaste järelkasvu ettevõtetele ja ühiskonnale olulistes teadusvaldkondades.
Üritus avati inspireerivate kõnedega, kus võtsid sõna Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi (Dg Grow) peadirektori asetäitja Maive Rute, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma ning Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse sihttoetuse valdkonnajuht Hella Lood.
HTMi asekantsler Renno Veinthal märkis oma kõnes, et TemTA programmi eesmärk on tuua teadus lähemale turu vajadustele. „Toetame teaduse ja ettevõtluse ühist teekonda uute lahenduste loomisel,“ ütles Veinthal. „Seejuures on väga oluline kaasata projektidesse noori teadlasi ja insenere, kellest saavad juhid, otsustajad ja ettevõtete omanikud 5, 10 või 15 aasta pärast. Kui neil on juba õpingute ajast hea kogemus akadeemia ja erasektori koostööst, aitab see kujundada hoiakute muutust laiemalt ja nii hakkab rohkem teadustöö tulemusi jõudma praktiliste lahendustena meie igapäevasesse ellu,” märkis Veinthal.
Maive Rute viitas hiljuti avaldatud Mario Draghi raportile Euroopa konkurentsivõime kohta, hoiatades, et juba järgmise kümnendi jooksul võib eurooplaste heaolu hakata langema.
“Teadlaste ja innovaatorite koostöö on võtmetähtsusega, et töötada välja uusi lahendusi, mida Euroopas rakendada,” ütles Rute. “Pikaajaline teaduspõhine innovatsioon ei pruugi kohe otsest tulemust anda, ent tagab jätkusuutliku arengusuuna. 5-10 aasta perspektiivis peaks ka TemTA programmis käsitletavad teadus- ja arendusteemad hakkama esimesi vilju kandma. Ehkki Eesti on paistnud silma edukusega „Euroopa horisondi“ programmis, jäävad Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekus, patenditaotlused ja investeeringute tase veel soovitule alla. Seetõttu on TemTA programmi panus Eesti teadus- ja arendustegevusse väga oluline,“ sõnas Rute.
Mis teeb TemTA eriliseks?
TemTA programmi juht Hella Lood tõstatas oma kõnes küsimuse programmi erilisuse kohta. Lood tõi välja, et TemTA programmid on mastaapsed. Esimeses voorus on toetuse saanud seitse riigi jaoks olulist valdkonda, igas valdkonnas kuus kuni kaheksa projekti, ühtekokku 48 teadusprojekti ja nende arv kasvab veelgi.
„Nende projektide juurde asub tegutsema vähemalt 124 uut doktoranti-nooremteadurit. Rahaline toetus ulatub praegu ligikaudu 55 miljoni euroni ja kasvab veelgi. Projektide tulemusel ilmuvad teadusartiklid, saadavad teadmised jõuavad õppesse, juhendatakse järgmiste teadlaste põlvkonda ja kaitstakse kraade. Aga mitte ainult, tuleb ka patente, sünnivad teadusest välja kasvavad uued ettevõtted, sõlmitakse koostöölepinguid teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel,” kirjeldas Hella programmi olulisust.
TemTA eelarve aastateks 2024-2029 on 102 miljonit eurot, millest EL-i toetus on 71 miljonit, riiklik kaasfinantseering 16 miljonit ja omafinantseering u 15 miljonit eurot.
TemTA programmi kaudu toetatakse teadusprojekte ja koostöötegevusi järgnevates fookusvaldkondades: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, puidu-, toidu-, maapõueressursside ning teisese toorme ja jäätmete kui kohaliku ressursi väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.
Programmi esimeses voorus osaleb 12 evalveeritud teadus- ja arendusasutust ja rakenduskõrgkool Eesti Lennuakadeemia, projektide partneriteks on üle 70 ettevõtte, lisaks ettevõtjate liidud, asutused ja organisatsioonid. Uus voor avatakse 2026. aastal.
Teadussaate eellinastus
Kõnede lõpetuseks oli avaüritusel osalejatel erakordne võimalus saada osa teadussaate „Teadus kasumiks“ eellinastusest, mida näidati ETV2 ekraanil möödunud pühapäeval, 10. novembril. Saade, mille teemakäsitlused on inspireeritud TemTA programmist, keskendub teaduse ja ettevõtete koostööle, teaduse mõjule igapäevaelus ning teadlaste järelkasvu olulisusele. Näitelugudena on saatesse kaasatud TemTA programmi toel rahastatud projekte.
Saates astuvad teiste seas üles neurobioloog ja Eesti Teaduste Akadeemia tulevane president Mart Saarma, Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja rakendusfüüsika kaasprofessor Raivo Jaaniso ja ettevõtja Erkki Raasuke.
Vahetult enne saate eellinastumist avasid teadussaate produtsent Kaidor Kahar ja saatejuht Kristjan Pihl saatega seotud telgitaguseid. “Meie eesmärk oli näidata Eesti teadlasi ja nende maailmatasemel teadustööd viisil, mis inspireeriks inimesi. Usun, et see õnnestus suurepäraselt,” sõnas Pihl.
Teadussaade „Teadus kasumiks“ on järele vaadatav Jupiterist.
Kogu sündmuse GALERII
Loe lisa TemTA programmi kohta: etag.ee/temta
Üritust korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
TemTA programmi kogumaht aastani 2029 on 102 miljonit eurot ja on kaasrahastatud Euroopa Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.