Kohanemistoetus

Toetuse eesmärk on kaasata välisriigist Eesti teadus- ja arendusasutustesse teadlasi, kes tooksid Eesti teadusesse uusi teadmisi, täiendades selle läbi Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning tõstes selle kvaliteeti. Kohanemistoetus võimaldab nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, hõlbustades Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi integreerumist.

Toetus on suunatud Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele (vastuvõttev asutus) Eestisse saabuva teadlase palkamiseks. Toetust saab taotleda teadlasele, kes:

• Ei ole Eestis püsivalt elanud ega töötanud viimase 12 kuu jooksul. Nimetatud tingimus ei kehti teadusagentuuri poolt välja antud järeldoktori grandi (PUTJD) saajatele;
• On pärast doktorikraadi saamist omandanud täiendava uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorina, teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana vms).

Toetuse saamisel on vastuvõttev asutus kohustatud sõlmima teadlasega töölepingu kestvusega vähemalt 24 kuud.

• Taotluste esitamine toimub välja toodud tähtaegadel. Esmalt tuleb vastuvõtval asutusel saata ETAGile e-kirja teel sooviavaldus aadressile etag@etag.ee vastava toetuse taotlemiseks
• Seejärel avatakse teadlasele personaalne taotlusvorm Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).
• Taotluses tuleb ETIS-s märkida:
  • teadlase nimi
  • vastuvõttev asutus
  • teadus- ja arendustegevuse valdkond
  • lisada tuleb teadlase CV koos selgitustega, kus on märgitud tema viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus ning töö- ja elukoht taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul
  • projekti kirjeldus koos tegevus- ja ajakavaga, mida viiakse toetuse perioodil ellu vastuvõtvas asutuses ning kus on märgitud teadus- ja arendustegevus, mida on kavas Eestis teha
  • vastuvõtva asutuse kirjeldus koostööst värvatava teadlasega, kuidas integreeritakse teadlane asutusse, kuidas suhestub teadlase töö vastuvõtva asutuse strateegiliste eesmärkidega jne
  • vastuvõtva asutuse kinnitus, et sõlmitakse tööleping teadlasega tähtajatu töölepingu või kestvusega vähemalt 24 kuud., sh märgitakse selgelt ära ametikoht, millel teadlane töötama hakkab.

Kohanemistoetuse maht on 76 000 eurot aastas, millest ETAG katab 50% ning vastuvõtva asutuse omafinantseering on 50%. Toetuse periood on 24 kuud. Toetus sisaldab teadlase töötasu palgafondi, teadustöö kulu ning üldkulu vastuvõtvale asutusele.

ETAG korraldab taotluste hindamise. Taotlemise toimub aasta läbi ning on jaotatud nelja tähtajaga (vt eespool taotlemise tähtaegasid). Tähtajaks laekunud taotlused menetletakse kohe pärast tähtaega ning eeldatav menetlemise ja hindamise aeg on hinnanguliselt 1-2 kuud. Taotlusi hindavad valdkondkonna sõltumatud eksperdid. Igat taotlust hindab vähemalt kaks sõltumatut eksperti järgnevate kriteeriumite alusel:

1. Ellu viidava projekti kirjeldus, selle läbimõeldus, ambitsioon ja lisandväärtus valdkonnale.
2. Teadlase pädevus ja potentsiaal, sh tema viimase viie aasta tegevus.
3. Vastuvõtva asutuse poolne nägemus teadlase integreerimisest oma asutusse.

Igat kriteeriumi hinnatakse skaalal 1-5 ning taotlusi rahastatakse paremusjärjestuse alusel, kuni selleks eraldatud vahendite lõppemiseni. Kui toetuseks eraldatud vahendid lõppevad poole aasta pealt, siis viimased taotlusvoore välja ei kuulutata. Kõik taotlused, mille lõpphinne moodustab vähemalt 80% maksimaalset hindest (s.o. 12 punkti) kvalifitseeruvad rahastamisele. Rahastatakse paremusjärjestuse alusel kuni eraldatud rahaliste vahendite lõppemiseni.

1. Mis on uut?
   • Muutunud on projekti maht, sh toetuse summa, mis tõusis 76 000ni aastas.
   • Muudetud on doktorikraadi kaitsmise järgse teadustöö omandamise nõuet. Enam ei pea taotlemise hetkeks olema läbitud järeldoktorantuur või tehtud võrreldaval tasemel teadustööd. Oluline on siiski teadustöö kogemus pärast pärast doktorikraadi saamist.
   • Ära on kaotatud tingimus, et kohanemistoetust ei saa taotleda teadlasele, kes on samal aastal taotlenud muid Eesti Teadusagentuuri uurimistoetusi (PSG, PRG, PUTJD).
2. Mida tähendab taotlemise tingimustes püsivalt Eestis elamine?
   • Eestis püsivalt elamist loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva viimase 12 kuu jooksul. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul Eestis viibinud alla 183 päeva ega ole omanud töölepingulist suhet Eesti asutusega, on asutusel õigus taotleda teadlasele kohanemistoetust.
3. Kuidas arvestatakse viimase 12 kuu jooksul töötamise kriteeriumit?
   • Teadlane ei tohi olla omanud viimase 12 kuu jooksul mingit töölepingulist töösuhet Eestis registreeritud tööandjaga. Seejuures ei ole oluline töötamise reaalne asukoht. See tähendab, et teadlane ei kvalifitseeru kohanemistoetusele ka siis kui ta töötab küll Eesti asutuses, kuid töötamise reaalne asukoht on välisriigis. Käsunduslepinguga töötamine ei välista taotlemist.
4. Kas töötamise ja püsivalt Eestis elamise tingimus kehtib ka Eesti Teadusagentuuri järeldoktorigrandi (PUTJD) saajatele?
   • Ei, ETAG-i järeldoktorigrandi (PUTJD) saajatele töötamise ja elamisega seotud tingimused ei kehti. Küll aga tuleb tähele panna, et tingimused ei kehti vaid neile, kes saavad taotlemise ajal järeldoktorigranti. Kui pärast järeldoktorigrandi lõppemist on teadlane elanud püsivalt Eestis või töötanud Eestis, siis sel juhul ta toetusele ei kvalifitseeru.
5. Kuidas arvestatakse täiendava uurimistöö kogemust pärast doktorikraadi omandamist?
   • Kohanemistoetus on mõeldud eelkõige neile, kes on pärast doktorikraadi saamist omandanud täiendava uurimistöö kogemuse. Selleks võib olla nt järeldoktori periood, töötamine teadustöötajana mõnes teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes vms. Töötamise aega ei ole defineeritud, vaid oluline, et teadlane omaks täiendavat teadustöö tegemise kogemust pärast doktorikraadi kaitsmist. Doktorikraadi järgne teadustöö kogemus on ka hinnatav aspekt (vt lähemalt hindamisjuhendist).
6. Mida peab vastuvõttev asutus taotlemisel esitama?
   • Vastuvõttev asutus peab ETIS-s taotlusele lisama kaasa omapoolse läbimõeldud nägemuse miks soovitakse teadlast oma asutusse kaasata, millist lisandväärtust ta pakub, milliseid asutuse strateegilisi eesmärke teadlase lisamine täidab jne. Tegemist on eraldi hinnatava aspektiga, mille tõttu on oluline, et nägemus oleks selgelt esitatud ja hästi põhjendatud (vt täpsemalt hindamisjuhendist).
7. Kuidas tuleks publitseerimisel viidata projektile?
   • Projekti tulemuste publitseerimisel tuleb märkida, millise grandi vahenditest on projekti täitmist finantseeritud (soovituslik viitamise sõnastus: “Uurimistööd on finantseerinud Eesti Teadusagentuur (KOHTO number)”). Publikatsioone, millel puudub viide eraldatud grandile, lõpparuandesse lisada ei tohi. Viidata tuleks ka nt esitluse slaididel.

Taotlusvooru tingimused ja hindamisjuhend kuni 31.12.2024
Taotlusvooru tingimused ja hindamisjuhend kuni 30.06.2024

Kohanemistoetuse infopäev toimus 18.02.2025. Vaata infopäeva järele Eesti Teadusagentuuri Youtube kanalilt.