Teaduspoliitika konverents 2024

Üheteistkümnes teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“ toimus 16. oktoobril 2024 Riigikogu konverentsisaalis.

Konverentsi pildigalerii

Konverentsi on võimalik järele vaadata Novaatorist.

2024. aasta Riigikogu teaduspoliitika konverents on pühendatud Eesti elujõulisusele. Eesti on elujõuline, kui selle rahvastik, ühiskond, majandus, kultuur ja keel pole mitte lihtsalt hoitud ja alles, vaid arengujõulised, vitaalsed ja edukalt kaasaegse maailma ohtusid trotsivad. Elujõuline Eesti on oma elanikele vastupandamatult atraktiivne elu- ja töökeskkond ning eesti keele ja kultuuri omandamine on kõigi poolt kõrgelt hinnatud viis Eesti elus osalemiseks. Elujõulise Eesti all peame me seega silmas midagi enamat kui Eesti kestlikkus, jätkusuutlikkus või säilenõtkus.

Sageli räägime me hästi toimivast majandusest, kui eeldusest elujõulise Eesti loomiseks. Seda eeldust kahtluse alla seadmata keskendub 2024. aasta konverents seevastu Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri elujõulisusele. Me proovime teaduspõhiselt vastata järgmistele küsimustele:

  • Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?
  • Mis teeb eesti keele ja kultuuri elujõuliseks?
  • Mida tuleks täna teha, et Eesti ühiskond, eesti keel ja kultuur oleksid ka tulevikus võimalikult elujõulised?

Vaatluse alla tulevad rahvastikumuutuste ja rände mõju, ühiskondlik sidusus, inimeste heaolu, ning eesti keele ja kultuuri olukord. Kas Eesti vajab poliitiliselt motiveeritud rände- või talendipoliitikat? Mis soodustab ja mis lõhestab meie ühtekuuluvustunnet Eestis? Kuidas tulla toime väljakujunenud ruumilise, sotsiaalse, haridusliku ja virtuaalse segregatsiooniga? Mis viib suurema polariseerumiseni ühiskonnas ja mis suurendab sidusust? Kuidas luuakse „meie“ kuvandit Eesti poliitilises retoorikas ja meedias? Milline on meedia ja teiste avalikkust mõjutavate tegijate roll ühendavate, või vastupidi – polariseerivate –  väärtushinnangute ja käitumismustrite loomisel?  Milline on eesti keele, kui meie peamise tähendusloome vahendi, elujõud? Kuidas ühendada Eesti ülikoolides rahvusvaheline teadus ja eesti teaduskeele areng? Mis väldib eesti keele taandumist „köögikeeleks“ Eesti ühiskonnas?

Lisaks olukorra analüüsile proovime leida vastuseid küsimustele, milles seisneb teadlaste arvates Eesti jaoks edukas rahvastiku-, sotsiaalse lõimumise, ühiskondliku heaolu, keele ja kultuuri poliitika.

Konverentsi ettekanded

Konverentsi avasõnad – Kristen Michal, peaminister

Õiguskaitse ja privaatsus digiriigis – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister

I teemaplokk:  Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?

Milline on elujõuline juhtimiskultuur? –  Erkki Raasuke, ettevõtja
Ettekande slaidid: Erkki Raasuke – Milline on elujõuline juhtimiskultuur TPK2024

Ühtekuuluvus, vastandumine ja usaldus, mis soodustab ja õõnestab heaolutunnet? – Katrin Tiidenberg, TLÜ osaluskultuuri professor
Ettekande slaidid:Katrin Tiidenberg – Ühtekuuluvus, vastandumine ja usaldus, mis soodustab ja õõnestab heaolutunnet TPK 2024

Vaimselt terve rahvas: mida see tähendab ja kuidas selleni jõuda? – Merike Sisask, TLÜ sotsiaaltervishoiu professor
Ettekande slaidid: Merike Sisask – Vaimselt terve rahvas TPK 2024

Miks on vaja poliitiliselt juhitud rände- ja talendipoliitikat? – akadeemik Tiit Tammaru, TÜ linna- ja rahvastikugeograafia professor
Ettekande slaidid: Tiit Tammaru – Miks on vaja poliitiliselt juhitud rände- ja talendipoliitikat TPK 2024

I arutelu – Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?
Kas Eesti siis vajab rände- ja talendipoliitikat? Kuidas hoida ühiskonna vaimset tervist?
Mida teha, et Eesti poliitiline juhtimine ei õhutaks vastandumist ega õõnestaks usaldust riiklike institutsioonide vastu?
Ivo Suursoo, ettevõtja, ETKL volikogu aseesimees; Tiit Tammaru; riigikogu liikmed: Raimond Kaljulaid ja Liina Kersna ning poliitik Mihhail Kõlvart

II teemaplokk: Mis teeb eesti keele ja kultuuri elujõuliseks?

Teema avamine – Tõnu Viik, moderaator, TLÜ rektor

Terve Eestimaa élan vital  – Kalevi Kull, TÜ biosemiootika professor

Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus  – Ülle Madise, õiguskantsler

Milles seisneb kultuuri elujõud?  – Raili Marling, TÜ anglistika professor

Kes pole meiega, on meie vastu. Ehk meedia ja teiste toimijate roll ühiskonna ühendamises ja lõhestamises  – Marju Himma, TÜ ajakirjandusuuringute kaasprofessor
Ettekande slaidid: Marju Himma – Kes pole meiega, on meie vastu TPK 2024

II arutelu Mis teeb eesti keele ja kultuuri elujõuliseks?
Kuidas suurendada Eesti kultuuri elujõudu? Mida teha, et eesti keel ei taanduks “köögikeeleks”? Kuidas võiks demokraatlik meedia ühiskonda ühendada?
Ülle Madise; Kalevi Kull; riigikogu liikmed: Jaak Valge, Tõnis Lukas, Ando Kiviberg

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia vaheklipid

Siit leiad konverentsi kavavoldiku.

Samal teemal meedias:

Teaduspoliitika konverentside korraldamine Riigikogus lähtub järgmistest põhimõtetest:

  • Täisväärtuslik demokraatlik debatt Eesti tuleviku kujundamisest vajab teaduspõhist sisendit.
  • Raskesti etteaimatavas ja kiiresti muutuvas maailmas on teadlaste pakutud visioonide ja lahendustega arvestamine olulisem kui varem, mistõttu on teadlaste, ühiskonna ja poliitikute dialoogi kujundamine võtmelise tähtsusega.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsile on oodatud poliitikud, ettevõtjad, teadusasutuste juhid, teadlased ja teaduskorraldusega tegelevate ametkondade esindajad.