Üheteistkümnes teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. (XI). Elujõuline Eesti – tähendus ja valikud“ toimub 16. oktoobril 2024 Riigikogu konverentsisaalis.
2024. aasta Riigikogu teaduspoliitika konverents on pühendatud Eesti elujõulisusele. Eesti on elujõuline, kui selle rahvastik, ühiskond, majandus, kultuur ja keel pole mitte lihtsalt hoitud ja alles, vaid arengujõulised, vitaalsed ja edukalt kaasaegse maailma ohtusid trotsivad. Elujõuline Eesti on oma elanikele vastupandamatult atraktiivne elu- ja töökeskkond ning eesti keele ja kultuuri omandamine on kõigi poolt kõrgelt hinnatud viis Eesti elus osalemiseks. Elujõulise Eesti all peame me seega silmas midagi enamat kui Eesti kestlikkus, jätkusuutlikkus või säilenõtkus.
Sageli räägime me hästi toimivast majandusest, kui eeldusest elujõulise Eesti loomiseks. Seda eeldust kahtluse alla seadmata keskendub 2024. aasta konverents seevastu Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri elujõulisusele. Me proovime teaduspõhiselt vastata järgmistele küsimustele:
- Mis teeb Eesti ühiskonna elujõuliseks?
- Mis teeb eesti keele ja kultuuri elujõuliseks?
- Mida tuleks täna teha, et Eesti ühiskond, eesti keel ja kultuur oleksid ka tulevikus võimalikult elujõulised?
Vaatluse alla tulevad rahvastikumuutuste ja rände mõju, ühiskondlik sidusus, inimeste heaolu, ning eesti keele ja kultuuri olukord. Kas Eesti vajab poliitiliselt motiveeritud rände- või talendipoliitikat? Mis soodustab ja mis lõhestab meie ühtekuuluvustunnet Eestis? Kuidas tulla toime väljakujunenud ruumilise, sotsiaalse, haridusliku ja virtuaalse segregatsiooniga? Mis viib suurema polariseerumiseni ühiskonnas ja mis suurendab sidusust? Kuidas luuakse „meie“ kuvandit Eesti poliitilises retoorikas ja meedias? Milline on meedia ja teiste avalikkust mõjutavate tegijate roll ühendavate, või vastupidi – polariseerivate – väärtushinnangute ja käitumismustrite loomisel? Milline on eesti keele, kui meie peamise tähendusloome vahendi, elujõud? Kuidas ühendada Eesti ülikoolides rahvusvaheline teadus ja eesti teaduskeele areng? Mis väldib eesti keele taandumist „köögikeeleks“ Eesti ühiskonnas?
Lisaks olukorra analüüsile proovime leida vastuseid küsimustele, milles seisneb teadlaste arvates Eesti jaoks edukas rahvastiku-, sotsiaalse lõimumise, ühiskondliku heaolu, keele ja kultuuri poliitika.
Teaduspoliitika konverentside korraldamine Riigikogus lähtub järgmistest põhimõtetest:
- Täisväärtuslik demokraatlik debatt Eesti tuleviku kujundamisest vajab teaduspõhist sisendit.
- Raskesti etteaimatavas ja kiiresti muutuvas maailmas on teadlaste pakutud visioonide ja lahendustega arvestamine olulisem kui varem, mistõttu on teadlaste, ühiskonna ja poliitikute dialoogi kujundamine võtmelise tähtsusega.
Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Konverentsile on oodatud poliitikud, ettevõtjad, teadusasutuste juhid, teadlased ja teaduskorraldusega tegelevate ametkondade esindajad.
Täpsema päevakava avaldame augustis!