Eesti Teadusagentuur (ETAG) koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) korraldab 16.05 kell 10.00 – 11.30 infotunni, tutvustamaks selle aasta uuringutoetuse andmise teemasid. Ministeerium rahastab uuringuid kolmes strateegilises valdkonnas: „Konkurentsivõimeline majandus“, „Heaolu ja töö“ ning „Tulevikukindel ruum ja maakasutus“.

Taotlusvooru eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkondades. Teadlastelt oodatakse uurimisprojekte, mis aitavad lahendada olulisi sotsiaalmajanduslikke väljakutseid nendes valdkondades. Teadus-arendusvooru saab esitada ühe- kuni kaheaastaseid uuringuprojekte mahus 100 000 eurot aastas. Projekte teostavatelt teadlastelt oodatakse uuringuprojekti käigus ka regulaarset teadusnõustamist, et toetada teadmistepõhist poliitikakujundust.

Tutvustusüritusele on oodatud osalema potentsiaalsed taotlejad. Üritus toimub veebis Microsoft Teams´i vahendusel.

Microsoft Teams 
Liitu koosolekuga
Koosoleku ID: 313 910 621 329 6
Pääsukood: yC3Dw7Wh

Ajakava:
10.00-10.10 Sissejuhatus (Liina Eek, ETAG)
10.10-10.40 Teemade tutvutus (Külliki Tafel-Viia ja Karel Lember, MKM)
10.40-11.30 Küsimused, arutelu ja edasised tegevused

Lisainfo:
Cristina Kroon
Teaduspoliitika vanemkonsultant
555 498 55
cristina.kroon@etag.ee
Eesti Teadusagentuur

Külliki Tafel-Viia
Teadmusjuhtimise valdkonna juht
Kylliki.Tafel-Viia@mkm.ee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

5.–11. maini tähistavad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid juba teist aastat üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis tänavu julgustab märkama ja sekkuma. Nädal pakub nii mõtteainet kui ka praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas reageerida kõrvalseisjana õpi- ja töökeskkonnas ette tulevale töökiusule, soopõhisele vägivallale, väärkohtlemisele ning ebavõrdsele kohtlemisele.

Mitmekesisuse nädalat veavad eest Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös Eesti Teadusagentuuri ning mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna ekspertidega. Osalema ja kaasa mõtlema on oodatud nii üliõpilased, töötajad kui ka kõik teised teemast huvitatud.

„Kaasatus ja mitmekesisuse väärtustamine algavad end ümbritsevate inimeste märkamisest – isegi väike sekkumine võib anda hääle inimesele, kelle hääl on hetkel vaiki. Kui kõrvalseisja jääb kiusamist ainult pealt vaatama ega sekku, võtab see kannatajalt jõu ja jõustab hoopis kiusajat. Sekkumine ei peagi seejuures olema suur ja formaalne – sageli piisab vaid probleemile tähelepanu juhtimisest. Just kõrvaltvaataja julgus sekkuda võib olla olulise muutuse algus,“ selgitas mitmekesisuse nädala üks eestvedajatest, Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik Monica Klaas-Kütt.

Nädal algab esmaspäeval, 5. mail üliõpilaste ühise videopöördumisega, milles tuuakse esile, miks on sekkumiskultuuri arendamine tähtis ning kuidas saavad ülikoolipere liikmed olla osa turvalise ja hoolivama õpi- ja töökeskkonna loomisest.

Samal päeval tutvustatakse ka uut praktilist juhendit, mis aitab mõista ja harjutada sekkumiskäitumist. Juhendi on välja töötanud ülikoolide võrdse kohtlemise ja personalivaldkonna eksperdid. Selle eesmärk on anda selged ja kasutajasõbralikud juhised, kuidas reageerida väärkohtlemise või ebavõrdse kohtlemise märkamise korral.

Teisipäeval, 6. mail kell 11.00–12.30 toimub Microsoft Teamsis ingliskeelne veebiseminar, kus esineb Uppsala Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor ja Göteborgi Ülikooli Rootsi soouuringute sekretariaadi direktor Fredrik Bondestam. Oma ettekandes keskendub ta soopõhise vägivalla lõpetamisele ülikoolides jt teadusasutustes, rääkides nii ülikoolide kui ka teadust rahastavate organisatsioonide rollist ning teiste riikide kogemustest. Üritust salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.

Kolmapäeval, 7. mail kell 10.00–12.00 toimub Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis avalik arutelu „Julge sekkuda: miks ja kuidas?“, kus räägitakse sekkumiskultuuri praktilisest poolest. Eksperdid selgitavad, miks ei julge inimesed sekkuda, ning jagavad näpunäiteid, mil viisil seda mõjusalt ja turvaliselt teha. Eesmärk on anda kuulajatele julgust, teadmisi ja konkreetseid juhiseid, kuidas kiusu, ahistamist või ebaõiglust märgates tegutseda. Arutelu juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ning võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk. Osalevad Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool endine juht Triin Toomesaar, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus ning Tallinna Ülikooli külalisõppejõud ja President Kaljulaidi Fondi õpidisainer Helina Loor. Vestlusringi salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.

Rohkem infot mitmekesisuse nädala kohta leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: https://etag.ee/tegevused/uritused/mitmekesisuse-nadal/.

Rohkem infot:

Monica Klaas-Kütt
Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik ja Eesti ülikoolide mitmekesisuse nädala eestvedaja
monica.klaas-kutt@tlu.ee

Loone Vilumaa
Eesti Teadusagentuuri teaduskultuuri vanemkonsultant
loone.vilumaa@etag.ee

Alates 2024. aastast on Kanada Euroopa Horisondiga assotsieerunud riik ja täieõiguslik osaleja 2025.a  II samba konkurssidel. Seoses sellega toimub 29. mail Balti riikide ja Kanada teadlaste ja innovatiivsete ettevõtete virtuaalne partnerlusüritus, mille algatajateks on Kanada saatkonnad Balti riikides (Leedu, Läti ja Eesti), Leedu Saatkond Kanadas ning Kanada innovatsiooni, teaduse ja majandusarengu organisatsioon (ISED). Korraldusliku poole pealt toetavad kõikide kaasatud riikide valdkondlikud NCPd.

Valitud teemad hõlmavad 4. ja 5. klastrit:

• Digiteeritud ja energiasäästlikud hooned
• Salvestite väärtusahel ja vesinik
• Taastuvenergia ja jäätmete väärindamine
• Transpordi dekarboniseerimine ja nutikas liikuvus
• AI ja andmed
• Robootika ja automatiseerimine
• Fotoonika ja kvanttehnoloogia
• Kosmosetehnoloogiad

Üritus toimub Microsoft Teams’i keskkonnas järgmistel alguskellaaegadel:

• 17:30–19:30 EET (Eesti, Läti, Leedu)
• 10:30–12:30 EDT (Ottawa/Toronto)
• 9:30–11:30 CDT (Winnipeg)
• 7:30–9:30 PDT (Vancouver)

Kuna osalejad asuvad neljas erinevas ajavööndis, algab Eesti osaleja jaoks kohtumine 17.30. Esialgselt planeeritud lõpuaeg 19.30 võib arvuka osalemise korral nihkuda hilisemaks.

Täpsem info ja ajakava on tutvumiseks üles laetud.

Osalejatel on võimalik suuliselt tutvustada oma projektiideed, kogemusi või asutust, soovitatavalt seostades seda 2025.a. konkreetse konkursi ja teemaga. Kõik huvilised saavad pärast 15. maid täpse juhendi lühikese tutvustuse ettevalmistamiseks.

Praeguseks on Euroopa Komisjon avaldanud kõik tööprogrammid.
Käesolevat üritust puudutavad 4. klastri ja 5. klastri tööprogrammid. Nende ametlik kinnitamine toimub ilmselt mai keskel, kuid avalikustatud versioonid on siiski lõplikud.

Partnerlusüritusel osalemine on tasuta kuid registreerumine on ligipääsu saamiseks vajalik.

Täiendav info Eesti Teadusagentuuris
Maria Habicht
maria.habicht@etag.ee 

Programmi eesmärk on pakkuda koolitusi „Euroopa horisondi“ konsortsiumiprojektide taotlemiseks ja elluviimiseks, keskendudes juhtpartneri rollile. Koolitusteemade valikul on arvestatud sihtrühma soovide ja vajadustega, mis on kaardistatud varasemate küsitluste põhjal.

Arenguprogrammi on oodatud osalema teadusadministraatorid, projektijuhid ja teadlased, kellel on soov hakata koordineerima „Euroopa horisondi“ projekti, kuid kellel puudub vastav kogemus või on see väike. Eriti oodatud on osalejad, kes saavad saadud teadmisi rakendada oma asutuses mitme projekti elluviimisel (nn multiplikaatorid).

Osalejatelt eeldatakse inglise keele oskust ning valmisolekut läbida kõik koolitusmoodulid. Samuti peab programmis osaleval asutusel olema varasem kogemus raamprogrammi konsortsiumiprojektis osalemisest.

Arenguprogramm koosneb üheksast koolitusest, mis toimuvad alates septembrist 2025 kord kuus Tartus. Kõik koolitused eeldavad kohapealset osalust. Programmi lõpetab valikmoodulina õppereis Brüsselisse juunis 2026.  Koolitused sisaldavad nii ettekandeid kui ka praktilisi tegevusi, näiteid, rühmatöid. Koolitusi viivad läbi ETAGi eksperdid, kaasatakse ka väliseksperte ja koolitajaid Eestist.

Koolitusel osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud (kuni 30 inimest). Kui soovijaid on rohkem, siis eelistatakse positiivselt evalveeritud teadusasutusi ja osalejate arvu piiratakse ühest asutusest kuni kahe osalejaga. Osalejate nimekiri tehakse teatavaks juunis.

Programmis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Palume täita registreerumisvorm hiljemalt 30. maiks 2025.

Koordinaatorite arenguprogrammi koolituskava ja registreerumisvormi leiate SIIT.
Korraldajad jätavad endale õiguse teha ettevalmistuste käigus programmis veel muudatusi.

Programmi rahastatakse meetmest Mobilitas 3.0.

Lähem teave:
Katrin Piller, katrin.piller@etag.ee

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, NordForsk ja Eesti Teadusagentuur korraldavad teisipäeval, 27. mail kl 11-16 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis Põhjamaade-Eesti teaduspäeva.

Ürituse eesmärk on anda ülevaade senisest Eesti teaduskoostööst Põhjamaadega ning arutada tulevikukoostöö võimalusi ja mudeleid. Samuti jagavad Eesti ja Põhjamaade teadlased oma kogemusi ühiselt ellu viidud uurimisprojektidest, mida NordForsk koostöös Eesti teadusrahastajatega on toetanud. Üritus on suunatud teadlastele, teaduskoordinaatoritele, poliitikakujundajatele ja teadust rahastavatele organisatsioonidele. Teaduspäeva programmiga saab lähemalt tutvuda siin.

Üritusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida saab teha kuni 21.05 siin.

Tere tulemast Põhjala-Eesti teaduspäevale Tartus!

Lähem teave:
Madis Kanarbik, madis.kanarbik@norden.ee
Katrin Piller katrin.piller@etag.ee

Kolmapäeval, 16. aprillil toimus Riigikogus kõrghariduse toetusrühma korraldatud teaduspoliitika seminar, kus käsitleti Eesti teaduse elujõu tagatisi.

Ürituse eesmärgiks oli tuua kokku teadlased, poliitikakujundajad ja ametnikud, et üheskoos arutada kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud ning kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni. Lähemalt vaadeldi kuidas saaks Eesti riigil olla kõikide erialade jaoks tagatud parim teadusekspertiis, kuidas poliitikakujundajad seda teadlaste loodud teadmist saaks paremini ära kasutada ning kuidas siis tagada Eesti teadlastele kindlustunne ja teadusele elujõud.

Seminari avas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes rõhutas, et Eesti teadus on hetkel vaieldamatult maailma tipus ja me mängime edukalt maailma kõrgeimas liigas. Kallas lisas, et meie teaduse rahastus on kõigi aegade kõrgeim, kuid me peame otsima lahendusi, et muuta meie teadusrahastuse lühiajalist iseloomu, sest teadus vajab aega.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees ja Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop tõi aga seminari sissejuhatuses välja, et vajadusest teaduspõhise poliitika järele on räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid, kuid nüüd on Eestil olemas ka analüüsidel põhinevad soovitused, mis toovad välja, et ilma süsteemse koordineerimiseta jäävad isegi parimad teadusnõuanded sageli kasutamata. Teaduspõhise poliitika olulisust ilmestab ka teiste riikide kogemus, kus aina enam näeme teadusnõunike kaasamist otsustamisprotsesside juurde.

Eesti teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse ploki avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma, kes rääkis lähemalt teaduse rahastusmehhanismidest ja tänase mudeli peamistest riskidest. Noorma tõi välja, et teaduse rahastamine Eestis on kasvanud, kuid samal ajal on toimud ümberjagamine eesmärgiga kasvatada ettevõtete ja avaliku sektori teadusmahukust. „Meie ülikoolidel on selles olukorras kanda  topelt koormus, sest lisaks tuleb tagada ka pikaajaliselt alus- ja rakendusliku potentsiaaliga uuringute võimekus ning sellel põhinev kõrgharidus ja teadlaskonna järelkasv,“ lisas Noorma. „Muutuste planeerimisel ja läbiviimisel peame olema hoolsad, et kaitstud oleks nii akadeemiline vabadus kui ka asutuste autonoomia.  Sest ainult nii saab tagada Eestile teadust, millest on kasu ühiskonnal ja majandusel, nagu peamister rõhutas oma 11. märtsil 2025 Riigikogus peetud kõnes.“

Lisaks esinesid ettekandega Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Jaak Aaviksoo; Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Toomas Vaimann; Tallinna Ülikooli andragoogika dotsent Larissa Jõgi ja Tallinna Ülikooli nooremteadur ning õppimis- ja õpetamiskeskuse juhataja Kaire Povilaitis ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit. Teemaploki lõpetas paneeldiskussioon „Kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud?“.

Konverentsi teine pool keskendus lähemalt teadmispõhisele poliitikanõustamisele. Üheskoos otsiti vastuseid küsimustele kuidas väärt teadusnõu jõuaks poliitikuteni, mis toimib teadmispõhise poliitikakujundamise juures ja mis mitte ning millist süsteemi Eesti vajaks. Ettekannetega avasid teemat Eesti Teadusagentuuri strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo; Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik Mart Saarma; Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Kirss ja Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Teise teemaploki lõpetas paneeldiskussioon „Kuidas parandada dialoogi teadlaste, poliitikute ja ametnike vahel?“.

Seminari mõtte algatas Tartu Ülikooli Ametiühing, et tõsta fookusesse akadeemiliste töötajate vähest töökohakindlust, mis muserdab inimesi, toob kaasa suure tööstressi ja läbipõlemise ohu.

Seminarist võtsid osa Riigikogu, Riigikantselei, Eesti Teadusagentuuri, Arenguseire Keskuse, ministeeriumide, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kõrgkoolide ja akadeemiliste ametiühingute esindajad.

Seminari modereeris Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige Toivo Maimets.

Kõrgetasemelist teaduspoliitika seminari saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalist. Siit leiab seminari ettekanded ja täpsema kava.

Teisipäeval, 13. mail kell 10.00 – 11.45 toimub ingliskeelne veebiseminar „Digital Solutions for Smart and Sustainable Agriculture and Rural Development”.

Üritus keskendub sellele, kuidas digivahendid ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ rahastus saavad toetada innovatsiooni, koostööd ja jätkusuutlikkust põllumajanduses ja maaelus.

Ürituse eesmärk on anda ülevaade „Euroopa horisont“ programmist, eriti 6. klastrist (toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond) ja mullamissioonist ning tutvustada edukate projektide näiteid Eestist, Lätist ja Leedust.

Veebiseminar on mõeldud teadlastele, digilahenduste pakkujatele, põllumajanduse ja maaelu arengu sidusrühmadele, ettevõtetele ja kõigile, kes on huvitatud „Euroopa horisont“ võimalustest.

Agenda (Pdf)

Üritusele saab registreeruda 11. maini.
Registreerumine: https://etag.ee/en/event/digital-solutions-for-smart-and-sustainable-agriculture-and-rural-development/

Infoseminar toimub Teamsis ja on hiljem järelvaadatav. Salvestuse link saadetakse registreerunutele.

Kontakt:
Maarja Soonberg-Kaine
maarja.soonberg-kaine@etag.e

„Euroopa horisondi“ tervise klastri infoseminar toimub 30. aprillil algusega kell 10.

Seminaril käsitletavad teemad:

• Argo Soon  tutvustab 2025. a taotlusvooru kalendrit – Mis toimub? Millal toimub?
• Argo Soon teeb ülevaate taotlusvooru teemadest
• Margit Suuroja räägib, mis toimub tervise valdkonna partnerlustes
• Katrin Saar heidab pilgu vähimissiooni teemadele ja kalendrile.

Seminar toimub veebis Teamsi keskkonnas (eesti keeles) ning sellele saab registreeruda SIIN.

Kontakt:
Argo Soon
EL raamprogrammi konsultant
Eesti Teadusagentuur
Soola 8, 51004 Tartu
515 3424
www.etag.ee

Sel aastal toetatakse 30 teaduse populariseerimise projekti kogumahus 232 798 eurot. Eesti Teadusagentuuri korraldatavale projektikonkursile esitati tänavu rekordilised 131 taotlust ja eelarve märgiti üle lausa seitsmekordselt.

„Taotlejate huvi teaduse populariseerimise projektikonkursi vastu on olnud ajas järjest kasvav ning sel aastal laekus erakordselt palju ägedaid projekte, mille abil teadust avalikkusele põnevas ja kaasavas vormis tutvustada,“ selgitas projektikonkursi komisjoni esimees Annely Allik. „Võrdselt tugevaid ja hästi läbimõeldud projekte oli tõesti väga palju, mis muutis ka komisjoni jaoks valikute tegemise ülimalt keeruliseks,“ lisas Allik. „Tänavu laekus väga palju taotlusi just raamatute kirjastamiseks ning meil on hea meel anda ka omalt poolt raamatuaastale väike panus, toetades projektikonkursi raames mitmete populaarteaduslike raamatute väljaandmist.“

Sel aastal said rahastuse näiteks populaarteaduslikud raamatud „Teadusampsud“, „Söödav Linn II: 15 aastat linnaaianduse arengut“ ning moodulraamat “Evolutsiooni lugu pildis”. Samuti toetatakse tehnoloogiaprojekti „Mobiilsed CNC ja mehhatroonika õpitoad”, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse projekti “Märka puude taga metsa”, Maaelu Teadmuskeskuse audio-visuaalsete materjalide koostamise projekti „MullaAkadeemia – teadmised, mis kasvatavad tulevikku“ ning Eesti Ajaloomuuseumi digieksponaatide loomist näitusele „Sulle on pärandus. Näitus inimesest maastikul ja ajas”. Kõikide rahastavate projektide nimekirja leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Teaduse populariseerimise projektikonkursiga toetatakse teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimist ning huvi äratamist teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu, sealhulgas tegevusi, millega äratada nooremate kooliõpilaste huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Oodatud on ka projektid, mis aitavad propageerida eesti keele kasutamist teaduskeelena ning tutvustada interdistsiplinaarseid uurimissuundi.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo konkursi kohta:

Katrin Saart
Teaduskommunikatsiooni osakond
730 0378
katrin.saart@etag.ee

14. mail 2025. a annavad Eesti Teadusagentuuri konsultandid ülevaate „Euroopa horisondi“ 6. klastri (toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond), 5. klastri kliima valdkonna ja missioonide uutest taotlusvoorudest. Taotlusvoorud avanevad mai alguses ja tähtajad on septembris 2025, kaheastmeliste taotlusvoorude puhul veebruaris 2026.
Infopäev toimub Eesti Maaülikooli peahoone esimesel korrusel auditooriumis 104
kell 09.30–15.00.

Infopäev on suunatud kõigile Eesti Maaülikooli töötajatele ning nende (potentsiaalsetele) partnerorganisatsioonidele, kes soovivad saada ülevaate raamprogrammist ja nimetatud taotlusvoorudest.

“Euroopa horisont” toetab nii teadust, innovatsiooni kui tugitegevusi ja on avatud väga laiale osalejate ringile (teadlased, tugiüksused, ettevõtted, MTÜd jne).

Infopäeva ei salvestata ega kanta üle veebis, kuid materjalid tehakse kättesaadavaks pärast üritust.

Osavõtuks on vajalik registreeruda (hiljemalt 12. maiks) SIIN.

PÄEVAKAVA
9.30 – 10.00 Registreerumine
10.00 – 10.30 Sissejuhatus (Katrin Saar)
10.30 – 10.45 Kogemuslugu (Liina Talgre, EMÜ)
10.45 – 11.00 Kogemuslugu (Reimo Lutter, EMÜ)
11.00 – 12.00 Toit, põllumajandus, loomakasvatus, kalandus, metsandus, vesi, kliima, keskkond, ring- ja biomajandus (Maarja Soonberg-Kaine)
12.00 – 13.00 Lõuna
13.00 – 14.00 Missioonid (Katrin Saar)
14.00 – 15.00 Elurikkus, keskkond, kestlik areng, põllumajandus, kliima (Priit Kilgas)

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Soonberg-Kaine
maarja.soonberg-kaine@etag.ee

Viimase kahe aasta jooksul on Eesti Teadusagentuur (ETAG) rakendanud sissetuleva järeldoktori toetuse määramisel Marie Skłodowska-Curie individuaalgrantide (MSCA) kvaliteedimärgise põhimõtet. See tähendab, et taotlejad, kes on esitanud MSCA järeldoktoritaotluse Eestisse tulekuks, kuid jäänud rahastuseta, võivad taotleda oma projekti elluviimiseks ETAGi toetust. ETAG enam uut teaduslikku hindamist taotlustele ei korralda, vaid võtab aluseks MSCA hindamisraporti.

Kui seni oli tingimus, et MSCA taotlus peab olema koostatud koos Eesti teadusasutusega, siis edaspidi võimaldatakse ETAGi toetust taotleda ka neil, kelle algne MSCA projekt oli esitatud koostöös mõne muu Euroopa teadusasutusega. Sellega soovib ETAG pakkuda laiemale ringile noortele teadlastele võimalust oma kõrgetasemeline uurimisprojekt Eestisse tuua ja siin ellu viia. Tingimus on, et taotlus on hindamisel saanud kvaliteedimärgise (Seal of Excellence) ehk vähemalt 85 punkti.

Kuigi teaduslikku hindamist ETAG endiselt ei korralda, on toetuse taotlemiseks vajalik leida Eestist uus juhendaja, vajadusel kohandada tegevuskava ning kirjeldada, kuidas projekti on võimalik ellu viia valitud Eesti teadusasutuse taristu toel. Projekti teaduslik sisu peab jääma vastavaks algselt MSCA taotluses kirjeldatule. Samuti on nõutav, et projekt oleks seotud vähemalt ühega TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnaga.

Taotlemine toimub tavapäraselt Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kaudu. Soovime uutele järeldoktoritele võimaluse pakkuda juba sel aastal – taotlusvoor avaneb mais ja jääb avatuks augusti lõpuni. Täpsemad tingimused avaldab ETAG aprilli jooksul oma kodulehel.

Lisainfo:

Allan Padar
Teadlasmobiilsuse valdkonna juht
allan.padar@etag.ee
5686 6722

Täna, 9. aprillil selgusid õpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaadid. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool) ja Mari Maurer (Tallinna Saksa Gümnaasium). Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Neeme Esperk (Nõo Põhikool) ja Isadora Rahumeel (Kuressaare Hariduse Kool).

24. korda toimunud konkursile esitati rekordarv õpilastöid – kokku 320 tööd 94 koolist, neist 59 põhikooli- ja 261 gümnaasiumiastmes. Põhikooli- ja gümnaasiumiastme peale kokku esitati enim töid naturalia valdkonnast (104 tööd), järgnesid humaniora (92 tööd), socialia (71 tööd) ja realia (53 tööd). Kokku osales konkursil 337 õpilast (kuueteistkümnel tööl on kaks autorit), neist noormehi 102 ja neidusid 235.  

Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 99 uurimuse seast 8.-9. aprillil AHHAA keskuses toimunud Õpilaste Teadusfestivalil 2025. Komisjoni esimees, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel tõdes, et antud konkurss on osalejatele seiklus ja võimalik hüppelaud. „Siit saab alguse paljude osalejate kokkupuude teadusega ja palistab selgelt välja tuleviku teaduse potentsiaal. See on konkurss, kus loevad värsked ideed ja küsimuste püstitamise julgus.” 

Ta lisas, et rõõmustav on ka osalejate arvu kasv – võrreldes varasemaga esitati ligi 100 tööd rohkem ning kui eelmisel aastal osales 64 kooli, siis tänavu on see arv kasvanud lausa 30 võrra. See näitab, et huvi teaduse ja uurimistööde vastu on järjest suurenemas. „Muuhulgas annab osalemine õpilastele endile kaasa uued oskused, mis kuluvad marjaks ära nii edasistes õpingutes kui ka elus laiemalt,” sõnas Runnel. 

Põhikooli- ja gümnaasiumiastme riiklikud preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Lisaks valiti välja Eesti esindajad rahvusvahelistele konkurssidele – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (toimub sel aastal Lätis, Riias) lähevad Eestit esindama Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool), Mari Maurer (Tallinna Saksa Gümnaasium) ja Marie Muinasmaa (Gustav Adolfi Gümnaasium) ning ülemaailmsele teaduskonkursile Regeneron ISEF Ameerika Ühendriikides Karolin Ruumet (Miina Härma Gümnaasium). Võimaluse osaleda rahvusvahelisel noorte teadusfoorumil Šveitsis pälvis Susanna Sarapuu (Tallinna Saksa Gümnaasium), teadusmessil Luxembourg International Science Expo Miranda Mirabel Rajamäe (Tartu Katoliku Hariduskeskus) ning rahvusvahelisel uurimisnädalal International Wildlife Research Week Isadora Rahumeel (Kuressaare Hariduse Kool). 

Mulluse konkursi laureaat Isabel Mägi nendib, et teaduskonkursil osalemine oli tema jaoks suurepärane võimalus jagada südamega tehtud tööd nii asjatundjate kui ka teiste entusiastidega. Konkursil osalemine aitas tal veelgi rohkem süveneda teemadesse, mis teda tulevikus huvitada võiksid. „Tänu tehtud tööle olen kindel, et soovin enda teadmisi selles valdkonnas laiendada ja oma tulevikku psühholoogiaga siduda,“ sõnas Mägi. 

Konkursi eriauhinnad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kliimaministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Swedbank AS; Eesti Energia; Kaitseressursside Amet; Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu; Eesti Teaduste Akadeemia; Eesti Maaülikool; Tartu Ülikooli teaduskool; Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium; Tallinna Tehnikaülikool; Eesti Kunstiakadeemia; Tallinna Ülikool; Eesti Noorte Teaduste Akadeemia; portaal „Eesti Geoloog”; Eesti Keele Instituut; Eesti Kirjandusmuuseum; Liturgilise Muusika Ühing Scandicus, AS Metrosert, Noorte Vabamu, AHHAA Teaduskeskus ja Eesti Rahvusraamatukogu. 

Õpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.   

Konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja innustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid.  

2025. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:

Gümnaasiumiastmes  

I preemia (1500 €)  

• Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool) töö „Erinevate kapsiidivalkudega pakitud adenoassotsieeritud viirusvektorite nakatumisvõime mõõtmine koekultuurides“ eest (juhendajad: Illar Pata, Kersti Veskimets); 

• Mari Maurer (Tallinna Saksa Gümnaasium) töö „Melioratsioonist Eestis ning selle mõjust Pususoo ja selle valgala näitel“ eest (juhendajad: Hedda Pihlamägi, Piret Lõhmus). 

II preemia (1100 €)  

• Marie Muinasmaa (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel“ eest (juhendaja: Sirle Oja); 

• Karolin Ruumet (Miina Härma Gümnaasium) töö „Päikesepatareide parameetrite mõõtmine tehisvalguses Cu2Zn(Sn1-xGex)S4 näitel“ eest (juhendajad: Jörgen Metsik, Marit Kauk-Kuusik). 

III preemia (700 €)  

• Harriet Helena Habicht (Tallinna Reaalkool) töö „Liitreaalsuse keskkonnas liikurrajal kõnnitreeningu mõju keha tasakaalu näitajatele põlveliigese endoproteesimise järgselt“ eest (juhendajad: Helena Gapeyeva, Reet Varik); 

• Laureen Kalvet (Tallinna Saksa Gümnaasium) töö „Elektriliste tõukeratastega juhtunud õnnetustega kaasnevad kehavigastused Pärnu maakonna näitel“ eest (juhendajad: Jane Idavain, Liisa-Marie Lääne). 

Põhikooliastmes  

I preemia (1000 €)  

• Neeme Esperk (Nõo Põhikool) töö „Niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus“ eest (juhendajad: Kristina Sabre, Toomas Esperk); 

• Isadora Rahumeel (Kuressaare Hariduse Kool) töö „Inimtegevuse mõju keskkonnale indikaatorliigi harilik saarmas (Lutra lutra) näitel“ eest (juhendajad: Inge Vahter, Martin Silts). 

II preemia (800 €)  

• Kaarel Jagomägi (Tartu Mart Reiniku Kool) töö „Minu vanavanaisa lugu – Saarepeedilt Kolõmale ja tagasi“ eest (juhendaja: Karolina Antons); 

• Emma Kuris (Valjala Põhikool) töö „Turja küla muutuste tuules. Mõisaajast tänapäevani“ eest (juhendajad: Ester Vaiksaar, Ahti Kuris). 

III preemia (700 €)  

• Oliver Inno (Tallinna Reaalkool) töö „Tallinna Reaalkooli 8. klassi õpilaste liikumisaktiivsus ja ekraaniaja kasutus“ eest (juhendajad: Kristi Koit, Andres Talts); 

• Ekke Rikka (Tartu Veeriku Kool) töö „Rukkiräägu arvukuse sõltumine ilma parameetritest Eesti eluslooduse riikliku seire andmetel 2020–2024“ eest (juhendajad: Triinu Pertels, Margus Ots). 

 
Eesti esindaja Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2025:  

• Mia Marleen Rahe (Tallinna Reaalkool) tööga „Erinevate kapsiidivalkudega pakitud adenoassotsieeritud viirusvektorite nakatumisvõime mõõtmine koekultuurides“ (juhendajad: Illar Pata, Kersti Veskimets); 

• Mari Maurer (Tallinna Saksa Gümnaasium) tööga „Melioratsioonist Eestis ning selle mõjust Pususoo ja selle valgala näitel“ (juhendajad: Hedda Pihlamägi, Piret Lõhmus); 

• Marie Muinasmaa (Gustav Adolfi Gümnaasium) tööga „Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel“ (juhendaja: Sirle Oja). 

Eesti esindamine rahvusvahelisel uurimisnädalal International Wildlife Research Week 2025: 

• Isadora Rahumeel (Kuressaare Hariduse Kool) töö „Inimtegevuse mõju keskkonnale indikaatorliigi harilik saarmas (Lutra lutra) näitel“ eest (juhendajad: Inge Vahter, Martin Silts). 

Eduka juhendamise eest auhinnati I preemia pälvinud tööde juhendajaid (à 1700 €):  

• Illar Pata ja Kersti Veskimets töö „Erinevate kapsiidivalkudega pakitud adenoassotsieeritud viirusvektorite nakatumisvõime mõõtmine koekultuurides“ juhendamise eest; 

• Hedda Pihlamägi ja Piret Lõhmus töö „Melioratsioonist Eestis ning selle mõjust Pususoo ja selle valgala näitel“ juhendamise eest; 

• Kristina Sabre ja Toomas Esperk töö „Niitmissageduse mõju liblikate liigirikkusele ja arvukusele Nõo alevikus“ juhendamise eest; 

• Inge Vahter ja Martin Silts töö „Inimtegevuse mõju keskkonnale indikaatorliigi harilik saarmas (Lutra lutra) näitel“ juhendamise eest. 

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt tulemused koos eripreemiatega. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.  

Lisainfo:
Signe Toomla
Teaduskommunikatsiooni osakond
Eesti Teadusagentuur
E-post: Signe.Toomla@etag.ee
Tel: 56504980