Eesti Teadusagentuurile esitati 229 personaalse uurimistoetuse taotlust. Neist 57s taotleti stardi- ja 172s otsingutoetust. Taotluste kogumaht oli 15,8 miljonit eurot.
Eksperdid, ekspertkomisjonid ja hindamisnõukogu on oma otsused teinud ning Eesti Teadusagentuur alustas eelotsuste saatmist taotlejatele. Taotluste suure arvu tõttu võtab otsuste edastamine kõigile taotlejatele veel mõned päevad. Personaalsed uurimistoetused rahastavad iseseisvat teadlaskarjääri alustavat või uut uurimissuunda algatavat teadlast või väikest uurimisrühma. Välja antakse 30 uurimistoetust kogusummas 1,4 miljonit eurot, nendest on 9 starditoetust ja 21 otsingutoetust. Keskmine starditoetuse suurus on 49,4 tuhat eurot ning keskmise otsingutoetuse suurus on 48,3 tuhat eurot. Uurimistoetuse saajateks on kaks avalik õiguslikku ülikooli ning 4 teadusasutust. Rahastatavaid uurimisteemasid on Tartu Ülikoolis 19, Tallinna Tehnikaülikoolis 7 ning Tervise Arengu Instituudis, KBFIs, Eesti Keele Instituudis ja TÜ Kliinikumis igaühes üks.
„Konkurents taotlusvoorus oli väga tihe ning rahastuse saavad uurimisprojektid esindavad kõik tippteadust. Taotlusi hinnanud teadusagentuuri hindamisnõukogu arvates väärinuks oma kõrge teadusliku taseme poolest toetamist vähemalt kaks korda enam uurimisprojekte,“ kinnitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Taotlusvoorus oli edukaid taotlusi 13,2%.
Bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas rahastatakse 1 stardi- ja 3 otsingutaotlust; ühiskonna ja kultuuri valdkonnas 2 stardi- ja 6 otsingutaotlust; terviseuuringute valdkonnas 1 stardi- ja 4 otsingutaotlust ning loodusteaduste ja tehnika valdkonnas 5 stardi- ja 8 otsingutaotlust. „Valdkondade rahastamisel peetakse silmas lõppevate uurimisteemade arvu. Sel aastal lõppes proportsionaalselt rohkem uurimisteemasid loodusteaduste ja tehnika valdkonnas, kahe aasta pärast on lõppevate teemade hulgas ülekaalus bio- ja keskkonnateaduste projektid,“ selgitas Koppel valdkondlikku jaotust.
Eesti Teadusagentuuri poolt välja antavad personaalsed uurimistoetused on üheks teadustööd toetavaks rahastusinstrumendiks. Koos varasemalt käigus olevate Eesti teadusfondi grantidega on personaalsed uurimistoetused suuruselt kolmas riigieelarveline teadustööd toetav meede institutsionaalsete uurimistoetuste ning asutuste teadustöö baasfinantseerimise järel. Koos ETF grantidega moodustavad personaalsed uurimistoetused 2014. aastal 7,5 milj eurot. Institutsionaalsete uurimistoetuse kogusumma on 23,4 milj eurot. Personaalsed uurimistoetused moodustasid 2012. aastal 2 % Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest ning 4% avaliku sektori teaduskulutustest.
Enne lõplike rahastamisotsuste tegemist ning rahastuse saanud uurimisteemade nimekirjade avalikustamist on asutustel 10 päeva võimalus otsust kommenteerida.
Lisainfo:
Madis Saluveer
Eesti Teadusagentuur, uurimistoetuste osakonna juhataja
Tel: 7300 326
E-post: madis.saluveer@etag.ee