Osalemine

Kellele konkurss on mõeldud?

Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased või välismaal õppinud Eesti kodakondsed ja ka Eestis sel perioodil õppinud välismaalased, samuti üliõpilaskollektiivid.

Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud kõrgkooli lõputööde vormistamise nõuetele vastavalt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane võib erandina esitada ka referatiivse töö).

Konkursi tasemekategooriad

Ootame kandideerima kõikide haridustasemete üliõpilasi. Konkursi tasemekategooriad on alljärgnevad:

  1. rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
  2. magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
  3. doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.

Tööde esitamise valdkonnad

Konkursile on oodatud teadustööd kõikidest uurimisvaldkondadest. Sobita oma töö järgnevate valdkondade alla:

1) loodusteadused;
2) tehnika ja tehnoloogia;
3) arsti- ja terviseteadused;
4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;
5) sotsiaalteadused;
6) humanitaarteadused ja kunstid.

Kui kahtled, mis valdkond Sinu töö jaoks kõige paremini sobib, siis otsusta oma äranägemise järgi, sest hindajad saavad selle vajadusel õigesse valdkonda üle tõsta. Abiks võid kasutada ka valdkondade jaotust ETIS-e klassifikaatoris.

Tööde hindamise kriteeriumid

Konkursitööde hindamise kriteeriumid ja kogu info hindamise kohta leiad SIIT!

Nõuded konkursitööle

1) 2024. aasta konkursile esitatav teadustöö on valminud 2023. või 2024. kalendriaastal;
2) teadustöö on vormistatud vastavas ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses kehtivate teadustööle esitatavate nõuete kohaselt;
3) teadustöö on eesti keeles. Erandiks on võõrkeelne publikatsioon, väitekiri või lõputöö, millele on lisatud vähemalt 3-leheküljeline eestikeelne kokkuvõte või referaat;
4) teadustöö ja kõik lisadokumendid esitatakse elektrooniliselt aadressil konkursid.etag.ee;
5) kui konkursitööl on lisaks üliõpilasele teisi kaasautoreid, siis peab olema välja toodud üliõpilase panus töö valmimisse;
6) iga teadustööga, kaasa arvatud kõik selle koosseisu kuuluvad teadusartiklid, saab üliõpilaste teadustööde konkursil osaleda vaid üks kord elus.

Konkursitööde esitamine

Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline osalusvorm aadressil konkursid.etag.ee. Konkursile kandideerimise tähtaeg on 15. september (kell 23.59)!

Konkursile esitatavaid teadustöid ja kõiki nõutud lisadokumente võetakse vastu AINULT elektroonilise osalusvormi kaudu. Juhul, kui töö sisaldab mahukaid lisasid, mida meie keskkonda pole võimalik üles laadida (videod jms), siis palume need meile kättesaadavaks teha YouTube’is või mõnes muus keskkonnas.

Lisadokumentidena on vaja esitada:

1) töö autori(te) CV (ei vaja allkirja), mis sisaldab infot saadud auhindade ja preemiate kohta (lisada premeeritud töö pealkiri) ning magistri- ja doktoriõppe astmes osalejatel ka publikatsioonide nimekirja. Kui teaduspublikatsioone veel nimetada ei ole, siis piisab tavalisest CV-st, mida esitaksite tööotsingul. CV palume kindlasti eraldi esitada ka kõigil doktoritasemel kandideerijatel, ehkki see sisaldub enamasti juba ka doktoritöös.

2) ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpudiplomi koopia (ei vaja allkirja) või diplomi puudumisel õpingute väljavõte õppeasutuselt (peab olema kinnitatud õppeasutuse esindaja allkirjaga);

3) digitaalselt või paberkandjal allkirjastatult juhendaja kirjalik arvamus, milles on ära näidatud üliõpilase panus saadud teadustulemustesse ning juhendaja kontaktandmed; põhjendatud erandjuhul võib juhendaja arvamuse asemel esitada vastava struktuuriüksuse juhataja arvamuse.

Juhendaja arvamuse võib koostada vabas vormis, max 1 A4. See peaks hindajale andma ülevaate nii konkursitööst kui ka autorist. Töö puhul võiks välja tuua töö olulisuse teadusele või selle rakendatavusele ning autori puhul tema panuse töösse, sisulise asjatundlikkuse, suhtumise tõsiduse, põhjalikkuse jms. Allkirjastajaks on juhendaja ning kahe või enama juhendaja korral põhijuhendaja. NB! Juhendaja arvamus on oluline dokument, mida hindajad soovivad alati näha. Kui digiallkirjastamise võimalus puudub, sobib ka paberil allkirjastatud ja värviliselt sisse skaneeritud koopia, mis on laaditud üles konkursikeskkonda. Kui juhendaja emakeel on inglise keel, võib arvamuse esitada ka inglise keeltes (teiste keelte puhul on vajalik tõlge).

4) võõrkeelse töö puhul tuleb esitada vähemalt 3 lk pikkune eestikeelne kokkuvõte/referaat (ei vaja allkirja), mis võib olla vabas vormis ja ilma viideteta. See peaks andma laiema ülevaate kogu töö ja eelkõige tema väärtuste kohta, lisaks peamised tulemused ja järeldused ning materjalide ja metoodika valiku põhjendused. Kokkuvõte tuleb esitada eraldi failina ka siis, kui eestikeelne kokkuvõte on töös endas juba toodud (töös toodud kokkuvõtet võib vajadusel kohendada/täiendada).

 

2025. aasta eelinfo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab ka 2025. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames välja eripreemiaid töösuhete ja töökeskkonna valdkondades tehtud teadustöödele, sh üllataja preemia töösuhete või töökeskkonna probleemile innovaatilise lahenduse pakkumise eest.Eripreemiatele on oodatud kandideerima rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste teadustööd. Hindamiskomisjon võib auhinnafondist premeerida ka lõputööde juhendajaid.

Kui oled oma lõputöö teemat alles valimas, siis julgustame Sind kirjutama erinevatel töösuhete ja töökeskkonna valdkonna teemadel, et saaksid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eripreemiale kandideerida järgmisel aastal.

Näiteks ootame töid töösuhete valdkonnas järgnevatel teemadel:

  • kollektiivsete töösuhete ja sotsiaaldialoogi edendamine;
  • platvormitöö;
  • tehisintellekt töösuhetes ja selle algoritmiline juhtimine;
  • õiglaste töötingimuste tagamine kaugtöö ajastul;
  • töötaja õigus mitte olla kättesaadav;
  • praktikalepingud.

Julgustame kirjutama töökeskkonna valdkonnas näiteks järgnevatel teemadel:

  • uued riskid töökeskkonnas seoses muutunud töötegemise viiside, digitaliseerimise, tehnoloogia arengu, rohepöördega jms;
  • tehisintellekti ohud ja võimalused töökeskkonnas;
  • psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas;
  • kutsehaiguste diagnoosimise probleemkohad ja lahendused;
  • töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike roll ning pädevused;
  • töötervishoiuteenuse parandamine;
  • ohtlike kemikaalide kasutamine töökeskkonnas, sh teadlikkus seonduvatest riskidest.