Viimaste nädalate sündmused on näidanud, et kõige kriitilisemal hetkel tulevad nii poliitikud kui ametkonnad abi saama just teadlaste ja ülikoolide juurde. Eesti teadus on maailmas küll mitmes valdkonnas tipptasemel, aga kui oluliseks peavad seda Eesti elanikud? Millised on meie inimeste kokkupuuted teadusega ja kuidas seda välja selgitada?
Nendele küsimustele annab vastuse Eesti Teadusagentuuri tellitud ja äsja alanud uuring, mille käigus töötavad Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) teadlased välja „Eesti Teadusbaromeetri“ metoodika ning teevad esmase küsitluse.
Usaldus teaduse vastu kui kriisi proovikivi
Mida rohkem usaldavad riigi elanikud teadlasi ja eksperte, seda vastupidavam on ühiskond kriitilisel hetkel valeinfo kahjudele. Seda on näidanud erinevad teaduskommunikatsiooni uuringud mitmel pool Euroopas. Mõne uuringu kohaselt usaldab Eesti teadust ja teadlasi suisa 79 protsenti elanikkonnast. Samas puudub Eestil regulaarne ülevaade, kui palju inimesed teadlaskonda usaldavad ja kuidas võtavad vastu teaduspõhist infot.
Osalt just selle info teada saamiseks teevad paljud Euroopa riigid regulaarset seiret. Põhjamaad ja Kesk-Euroopa riigid nimetavad seda teadusbaromeetriks. Alanud uuringu tulemusel loovad teadlased samasuguse seirevahendi ka Eestile.
Uuringu tulemused aitavad poliitikakujundajatel teha teadmispõhiseid otsuseid hariduses, meditsiinis, teaduses ja paljudes teistes valdkondades. Samuti võimaldab see välja selgitada võimalikud ohukohad inimeste teadlikkuses teaduspõhise tervishoiu, majanduse või mistahes muus küsimuses. „Selleks, et teaduskommunikatsiooni tegevusi paremini suunata ja planeerida tuli eelmisel aastal valminud teaduskommunikatsiooni strateegia „Eesti teab“ aruteludest välja vajadus ühiskonnas levinud teadust puudutavate hoiakute seirava regulaarse uuringu järele. On heameel, et meil on väga heal tasemel uurimisrühm uuringu läbiviimiseks. Sestap on ootused uuringutulemustele väga suured,“ selgitas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.
Millised on igapäevased teadusinfo allikad?
TÜ sotsiaalteadlased on praeguseks võrrelnud erinevaid Euroopa teadusbaromeetrite metoodikaid. Enamikus neist on olulisel kohal küsimus, kust inimesed saavad teaduse kohta infot. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teaduri ja projekti ühe uurija Marju Himma sõnul on see oluline, sest näitab kui usaldusväärsetest kanalitest inimesed teaduse kohta infot ammutavad. „Igas riigis peegeldub teadusbaromeetrist ka selge riiklik huvi. Näiteks Saksamaa ja Šveitsi eesmärk näib olevat saada infot, mida annaks ära kasutada majanduse teaduspõhisel edendamisel. Soome ja Rootsi aga annavad ülevaate inimeste teadlikkusest ja suhtumisest teadusesse, mis osaliselt viitab riigi huvile olla kursis inimeste vastuvõtlikkusega võimalikule libateaduslikule infole vaktsineerimise ja terviseohtude kohta.“
„Eesti Teadusbaromeetri“ väljatöötamisel analüüsivad ja arvestavad teadlased teiste riikide teadusbaromeetrite metoodikaid. „Nii on hiljem Eesti andmeid võimalik osaliselt võrrelda ka teiste riikide tulemustega. Lisaks antakse uuringu andmed avaandmetena nii Eesti kui ka välismaa teadlaste ja analüütikute kasutusse,“ selgitas RAKE analüütik Aivi Themas.
Uuringurühma juht on Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. „Eesti Teadusbaromeetri“ uuringu tarvis küsitletakse telefonitsi 1000 inimest ning tulemusi esitletakse avalikkusele oktoobris. Uuring läheb maksma 40 000 eurot ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur RITA programmi tegevusest, mis teeb teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika seiret. Programmi eelarve tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Lisainfo:
Karin Jaanson, Eesti Teadusagentuuri tegevjuht, karin.jaanson@etag.ee, 731 7348
Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute teadur, marju.himma-kadakas@ut.ee