1994. aastal viis Eesti teadusnõukogu (praegune Teadus- ja Arendusnõukogu) läbi Eesti teaduse siseriikliku evalveerimise, mille põhijäreldustena tuuakse TANi brošüüris „Eesti teaduse lühianalüüs 1993-1996“ välja järgnevad punktid:
- Riigivõimu institutsioonid ja teadlaskond on üksteisest võõrandunud;
- Puudub selgelt määratletud Eesti arengumudel, mistõttu prioriteetsed arenguvaldkonnad on määramata;
- Olemasolev teadus- ja arendussüsteemi struktuur ei ole kujundatud riigi võimalusi ja vajadusi arvestades;
- Teadus- ja arendustegevuses valitseb koordineerimatus. Teadusasutuse funktsioonid ei ole piisava selgusega määratletud;
- Teadustegevuse integratsioon nii õppetegevusega kõrgkoolides kui ka arendustegevusega on nõrk, mille tõttu kannatavad nii õppetegevuse kvaliteet kui ka arendustegevuse efektiivsus;
- Puuduvad traditsioonid ja mehhanismid kõrge akadeemilise potentsiaaliga inimeste Eesti-sisese liikuvuse soodustamiseks;
- Puuduvad struktuurid ja skeemid riiklike programmide väljatöötamiseks ning juhtimiseks ja finantseerimiseks;
- Oskusteabe ja tehnoloogiasiirde kanalid puuduvad või on puudulikult arenenud.
Loe lisaks:
- Teadus- ja arendustegevuse olukord ning perspektiivid Eestis. Evalveerimise lõppraport, Eesti Teadusnõukogu, 1994.
- Eesti teaduse lühianalüüs 1993-1996. TAN, 1998.