Ilmus teemaleht soolisest tasakaalust ja palgalõhest teaduses

Kuigi sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest, ei ole selleni Eestis ja Eesti teaduses jõutud.

Meie värskest teemalehest „Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses“ leiab peamised näitajad naiste ja meeste esindatusest Eesti teaduses ning teadus- ja arendustegevuse kogudes, edukusest grantide taotlemisel Eesti Teadusagentuurist ning valdkonna soolise palgalõhe.

Näiteks 2019. aastal olid 60% üliõpilastest naised ja 40% mehed, kuid professori ametikohani oli jõudnud 26% naistest ja 74% meestest.

Palgalõhe Eesti kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas oli 2018. andmete järgi 16,7% ehk 5,1% võrra väiksem kui Eestis üldiselt.

Eesti teadus- ja arendustegevuse otsustuskogude liikmete hulgas domineerivad ülekaalukalt mehed. Kõige väiksem on naiste osakaal Teadus- ja Arendusnõukogus, mille 15-pealisesse koosseisu kuulub 1 naine (7%). Kõige suurem sooline tasakaal on saavutatud Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogus, kus naised moodustavad 35%. Heaks sooliseks tasakaaluks peetakse aga  alaesindatud soo vähemalt 40% esindatust kogus.“

Kõige suuremad erinevused nais- ja meessoost teadlaste osakaalus on loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Seda ilmestab, et 2020. aastal olid 73% loodusteaduste granditaotlejatest ja 78% grandisaajatest mehed. Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas oli meeste osakaal taotlejate hulgas 85% ja saajate hulgas 88%.

Toetuse tüüpide lõikes on kõige suurema soolise ebatasakaaluga olnud tagasipöörduva teadlase toetus ning rühmagrant.

Teemalehe leiab meie veebilehelt.