Sooline tasakaal ja palgalõhe teaduses

Jooniste ja andmete kasutamisel palume viidata allikatele (sh Eesti Teadusagentuurile).

Andmed tabelite kujul: Soolõime statistika 20.05.24

5.1 Avaliku- ja erasektori teadlaste ja inseneride sooline jaotus

Joonisel on välja toodud naiste ja meeste osakaal avaliku- ja erasektori teadlaste ja inseneride (täistöökohad) seas 2022. aastal.

Allikas: Statistikaamet (tabel TD01), Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 01.12.2023.

 

5.2 Avaliku sektori teadlaste ja inseneride sooline jaotus teadusvaldkondade lõikes

Joonisel on välja toodud naiste ja meeste osakaalud Eesti avaliku sektori teadlaste ja inseneride (täistöökohad) seas 2022. aastal.

Allikas: Statistikaamet (tabel TD074), Eesti Teadusagentuuri arvutused. Andmed seisuga 28.06.2023.

 

5.3. Naiste osakaal professorite hulgas Eestis ja võrdlusriikides

Naiste osakaal A-taseme akadeemilistel töökohtadel (professorid) on ERA 4. prioriteedi üks kolmest peamisest indikaatorist, aidates hinnata naiste osakaalu kõrgharidussektori kõige kõrgematel ametipostidel (top-level academics)8. Eesti ja võrdlusriikide andmed on seisuga 2015 ja 2018.

Allikad: Rektorite NõukoguShe Figures raport (2021). Andmed seisuga 24.11.2021.

* Eesti andmete puudumise tõttu She Figures raportist on Eesti puhul kasutatud Rektorite Nõukogu andmeid, mille metoodika mõnevõrra erineb. Eesti andmed sisaldavad vaid avalik-õiguslik ülikoolide infot.

 

5.4 Sooline palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas

Joonisel välja toodud sooline palgalõhe iseloomustab keskmise tunnipalga erinevust meeste ja naiste palkades (mitu protsenti on naiste tunnipalk väiksem meeste tunnipalgast). Näitaja ei arvesta meeste ja naiste osakaalu erinevatel ametikohtadel (nn unadjusted gender pay gap). Seega ei selgita antud näitaja, kui suures osas oli palgalõhe tingitud meeste suuremast osakaalust kõrgemini tasustatud töökohtadel ja palju mõjutas seda meestele makstav suurem tasu naistega samaväärse töö eest.

Valdkondade klassifikaatorina kasutatakse NACE klassifikaatorit (täpsemalt NACE Rev.2), mis on ühtne Euroopa Liidu majanduse tegevusalade klassifikaator.

Allikas: Eurostat (Tabelid: sooline palgalõhe valdkonniti ja sooline palgalõhe riigis 2022. aastal). Andmed seisuga 29.02.2024.

 

Vaata ka Eesti ülikoolide palgaandmeid naiste ja meeste lõikes Rektorite Nõukogu kodulehelt: https://statistika.ern.ee/tootajad/.

 

5.5 Sooline tasakaal Eesti teaduspoliitika kogudes

Teaduses soolise tasakaalu saavutamise üheks eeltingimuseks on mõlema soo esindajate võrdne hääl otsuste langetamisel. Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogia raamprogrammis “Euroopa horisont” rõhutatakse soolise tasakaalu eesmärki läbi kolme alameesmärgi, millest üks näeb ette soolise tasakaalu saavutamist otsustuskogudes (eesmärkideks on vähemesindatud soo osakaalud hindamispaneelides 40% ja nõuandvates kogudes 50%). Eesti kolmes olulisemas teaduspoliitilisi otsuseid tegevas ja nõustavas kogus, Teaduspoliitika Komisjonis (TPK), Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) ja ETAGi Hindamisnõukogus on naiste osakaal läbi aastate olnud tagasihoidlik, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on naisi Teaduspoliitika Komisjonis 50%, Teadus- ja Arendusnõukogus 47% ja ETAGi Hindamisnõukogus 50%. Järgnevalt on välja toodud soolise koosseisu ülevaade kõigis kolmes otsustuskogus aastate lõikes.

Teaduspoliitika komisjoni (TPK) sooline koosseis 2010-2024. Allikas: Riigi Teataja, ETAGi arvutused. Andmed seisuga 01.01.2024.

Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) sooline koosseis 2010-2024. Allikas: Riigi Teataja, ETAGi arvutused. Andmed seisuga 01.01.2024.

Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu sooline koosseis 2012-2024. Allikas: Eesti Teadusagentuur. Andmed seisuga 01.01.2024.

 

Lehekülge viimati uuendatud  20.05.2024


Kontakt:

Loone Vilumaa Marten Juurik
teaduseetika koordinaator teaduseetika valdkonna juht
loone.vilumaa@etag.ee marten.juurik@etag.ee
731 7381

______________________________

Soolõime kohta saab rohkem lugeda siit.