Küsimused esitada aadressile: sigrid.soomer@etag.ee
Nõustavad: Priit Tamm, Marko Piirsoo, Sigrid Soomer
_________________________________________________________________________________________
1.) Kas ja millistel tingimustel saab uurimistoetusi ja tippkeskusi kasutada omafinantseeringuna?
OLULINE MUUDATUS!
ETAG pöördus küsimuses 20. jaanuaril kirjalikult kõigi taristu juhtasutuste poole vastusena paljude teadlaste küsimustele ja Tartu Ülikooli poolt saadetud järelpäringule 17.jaanuaril, 2025. Hiljem lepiti juhtasutustega kokku, et uurimistoetustes saab lepingusse ja aruandlusesse kajastada omafinantseeringuna väljamakseid.
ETAG seisukoht oli, et ühe võimalusena teatud juhtudel ja piiratud mahus vaid toetuse omaniku vabal tahtel on lubatud teha kulutusi omafinantseeringuks ka riiklike uurimistoetuste ja tippkeskuste vahenditest. Arusaam toetus ETAG juhatuse 25.11.2024 käskkirjale nr 1.1-4/24/244 kinnitatud „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise kord“ , kus p 8.3 kohaselt võib omafinantseeringuna kasutada rahastusallikaid, mille kasutustingimustes ei ole sätestatud asjaomast piirangut. See omakorda lähtus Määruse seletuskirjast: Lubatud on kõikide selliste vahendite kasutamine, mille puhul rahastaja ei ole seadnud piiranguid nende vahendite näitamisele omafinantseeringuna.
Haridus- ja teadusministeeriumi poolt täiendavalt läbi viidud õigusliku analüüsi kohaselt ei tohi siiski uurimistoetusi ja tippkeskusi omafinantseeringuks kasutada. Vastavad põhjendused on esitatud Lisas 1.
Meil on väga kahju tekkinud segaduse pärast.
2.) Mida tähendab, et 40% viie aasta summast saab esimesel aastal toetusteks jagada?
Vooru esimesel aastal on võimalik rohkem vahendeid välja jagada. Voor on 5a. kestvusega, aga makseid teeme korra aastas, sest kõike (5a. jaoks vajatavaid summasid) ette maksta ei saa, kuid esimesel aastal saab anda parema stardi. Investeeringutoetuse komponendi tõttu ei ole kõigi taristute iga-aastased toetusvajadused ilmselt samas mahus.
Kindlasti ei ole kohustus oma 5 aasta plaanist 40% esimesel aastal taotleda. Pigem soovime toetust dünaamiliselt jaotada. Kellel vaja saaks esimesel aastal investeeringuteks rohkem ja hiljem väiksemaid summasid näiteks ainult tegevusteks. Ning vastupidi, et kellel vaja esimesel aastal vaikselt tegutseda aga alles kolmandal aastal investeerida, siis ka see oleks võimalik. Seetõttu tahame ka alguses kohe viie aasta plaani läbimõtlemist, kuigi hakkame toetust iga-aastaselt eraldama ja laseme teha väiksemaid parandusi plaanidesse.
Tuleb ka valmis olla, et ületaotlemise korral palume võimalusel valitud investeeringuid edasi lükata, kuid samas soovime markeerida, et esimesel aastal saame veidi suuremaid investeeringuid soodustada.
3.) Mida peetakse majandustegevuseks ning kuidas seda arvestatakse?
Teatise https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2016:262:FULL&from=ET punktis 12 on viidatud, et majandustegevuseks loetakse riigiabi kontekstis igasugust kaupade ja teenuste turul pakkumist. Ehk siis majandustegevus on tegevus, mille käigus pakutakse turul mingit kaupa või teenust. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas majandustegevus on ka kasumlik. Teadustaritu meetme puhul ei loe seega see, kas ja kui palju soetatava seadme või seadmete tervikliku komplekti puhul kasumit teenitakse, vaid kui palju ajaliselt kasutati nimetatud seadet või komplekti tegevuseks, mille eesmärk on pakkuda turul teenus või kaupa.
4.) Kuidas partnerite vahel majandustegevuse arvestust pidada ja kuidas tagasimakset arvutada ning kes peab tagasi maksma?
Arvestust peetakse seadme kohta ja seade saab korraga olla vaid ühe asutuse vara. Majandustegevuseks kasutamise ajalise proportsiooni arvestust peetakse seadme kohta ja see ei sõltu sellest millised asutused seda kasutavad.
Reegel on, et teadustaristu meetmest soetatavad seadmed peavad eelkõige teenima teadust ehk mittemajanduslikke tegevusi. Vähesel määral, ehk siis 20% ulatuses seadme kasutusajast võib seda kasutada turul konkureerimiseks ehk majandustegevuse tegemiseks. Kui majandustegevust tehakse üle 20% aastas siis küsitakse seadme enda maksumusest tagasi selle protsendi võrra, kui palju vastavas aastas majandustegevust tehti. Kui see on 22% kogu kasutusmahust siis seadme summa jagatakse tema kasuliku elueaga, korrutatakse 22%, toetusmääraga 70% ja grupierandi määrusest tuleneva toetusmääraga 50%. Ning saadav summa küsitakse vastavas aastas tagasi. Meie küsime tagasi vastava summa seadme ostuks eraldatud toetusest ning seega sellelt asutuselt, kellele toetus eraldati. Kuidas konsortsium seda sisemiselt jagab, on nende vastutada. Nad võivad, olenevalt taristu eripärast, küsida summa seadet omavalt asutuselt.
5.) Millised teekaardi teadustaristu tegevused võiks jätta Teenuste meetmesse?
Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) juhitav "Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastava tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemise" meetme eesmärk on 1.) luua tingimused teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele ning 2.) suurendada teadustaristute koostööd nii avaliku ja erasektoriga, kui ka omavahelist koostööd. Täpsema info saamiseks võib pöörduda Katrin Kiisleri poole: katrin.kiisler@hm.ee
6.) Kas käibemaks on abikõlbulik?
Jah.
7.) Kas ja kui palju selgitavaid lisafaile saab taotlusele lisada?
Faile saab lisada ja nende arv ei ole piiratud. Kuid palume eelkõige kirjutada eelarve seletuse ETISe vormi. Paari lausega tuua välja, mis funktsionaalsus planeeritavate tegevuste ja/või investeeringutega saavutatakse ning miks just need tegevused ja/või investeeringud selle tagavad. Lisatavate failidena soovib komisjon pigem näha skeeme, jooniseid jms infot süstematiseerivat ja üldpilti selgitavat materjali.
Teadustaristu panus ühiskonda ja vastavus Eesti vajadustele ning olemasoleva kompetentsi kaasatus on teil juba kirjeldatud Teekaardile kandideerimise taotluses. Neid asju uuesti ei pea kirjutama, aga vaadake, et teie planeeritavad tegevused kindlasti toetaks eelmises taotluses lubatut. Komisjonil on paralleelselt käes mõlemad taotlused.
8.) Eelarve tabeli veergude tähendus ja omaosaluse protsent.
Eelarve tabelis "Taristu Spetsiifiline kulu" on teksti lahter, kuhu kirjutage see seade või tegevus, mille jaoks toetust küsitakse. Täitja on asutus, kes investeeringu või tegevuse eest vastutab ja selle jaoks toetust soovib. Summa veerus kirjutage alles investeeringu või tegevuse maksumus. Viimasest veerust arvutatakse toetuse komponendi summa ja näidatakse ära maksimaalne võimalik toetuse summa ja toetuse summast tulenev lubatud üldkulu osa. Kui taristul on võimalik summaarselt tagada kõrgem omaosalus, siis see on lubatud ja valemit saab muuta. Kokkuvõtte lehe avamiseks küsige sel juhul parooli.
