PUT taotlusvoor 2020

juhatuse käskkiri_06.01.2020

juhatuse käskkiri 04.02.2020

seletuskiri 06.02.2020

Tingimused ja kord

Hindamisjuhend

Näidisvorm

Tingimused ja kord

Hindamisjuhend

Näidisvorm

Tingimused ja kord

Hindamisjuhend

Näidisvorm

Eelarvejuhend (PUTJD, PSG, PRG)

Eelarve abivahend: stardigrant ja rühmagrant

Juhis eetikaküsimuste kirjeldamiseks granditaotluses

Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus

Andmehaldusplaani soovituslik vorm 

Juhis seoses bibliomeetriliste taustaandmetega

Eestikeelsete infopäevade slaidiettekanne on leitav siin.

2020. a taotlusvooru tulemuste kokkuvõte

2020. a taotlusvoorus rahastatud uued grandiprojektid:

Rühmaprojektid

Stardiprojektid

Järeldoktoriprojektid

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus või juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, kas on olemas või vajalik hoolsuskohustust puudutav deklaratsioon.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAGi kodulehel.

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, need kehtivad projekti perioodil ning need on väljastatud projekti juhile või põhitäitjatele, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne inimuuringute või loomkatsete algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Selleks on soovitav kasutada vormi ETAGi kodulehel.

Nii järeldoktor kui ka stardiprojekti juht peavad projekti ajal töötama asutuses 1,0 töökoormusega ja stardiprojekti juht töö asukohaga Eestis. Vastasel juhul võib teadusagentuur lõpetada grandi eraldamise.

Rühmaprojekti juht võib mõjuvatel põhjustel töötada asutuses väiksema kui 1,0 koormusega. Selleks peab rühmaprojekti juht koos asutusega esitama teadusagentuurile vastava taotluse koos põhjendustega. Erandi otsustab teadusagentuur igal üksikul juhul eraldi.

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus vastavalt töölepingule. Minimaalne töökoormus asutuse võib olla 0,2, sest eeldatakse, et projekti juht ja põhitäitja(d) töötavad asutuses minimaalselt 1 tööpäev nädalas. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjana ei saa näidata akadeemilistel ametikohtadel töötavaid doktorikraadiga isikuid, koostööpartnereid ja muid eksperte, kelle kompetentsi kaastakse projekti läbiviimisel.

Järeldoktorit ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

Uurimisprojekti, sh järeldoktoriprojekti saab ajutiselt peatada ainult projektijuhi põhjendatud avalduse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev) teadusagentuuri juhatusele. Projekti ajutist peatamist võib projekti juht taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Teadustöö tulemuste avalikusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab kodanikel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, nt kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud väike grant, ei ole võimalik järgmis(t)el aasta(te)l taotleda suurt. Teaduagentuur ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti üheks aastaks (v.a PUTJD taotlustes), kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad vastuvõtva asutuse raamatupidamisreeglid.

Järeldoktorigrandist võib katta vaid järeldoktori töötasu. Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt. Rühmagrandi korral on kohustatud katta vaid põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise PUT projekti juht ega põhitäitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamine on järeldoktori ja asutus(t)e vahelise kokkuleppe küsimus. Järeldoktorigrandi tingimused ja kord ega järeldoktori, teadusagentuuri ning asutuse vahel sõlmitav eraldisleping selleks piiranguid ei sea.

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad omistatud Eesti teadus- ja arendusasutuses, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Erandina võib põhjendatud juhtudel ja hindamisnõukogu kooskõlastusel järeldoktoriprojekti täita osaliselt Eestis. Sellisel juhul peab taotleja esitama eranditaotluse, kus põhjendab vajadust järeldoktoriprojekti täita osaliselt Eestis. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis).

Jah, erandina võib põhjendatud juhtudel (n: interdistsiplinaarse uurimistöö korral) olla järeldoktoril rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata. Mõjuvatel põhjustel on juhendajat võimalik vahetada, kui hindamisnõukogu selle heaks kiidab.

Teadustöö stipendiumideks eraldi summasid stardigrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees ning uurimisprojektile määratud personalikulust võib teadustöö stipendiume maksta. Teadustöö stipendiumite suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab asutus lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.

Ei pea. Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

Teadustöö stipendiumiks eraldi summasid rühmagrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees. Teadustöö stipendiumide suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.