PUT taotlusvoor 2021

Eelmisel aastal pikenes taotlusvooru tähtaeg, kuna keset taotlusvooru märtsis kehtestati ootamatult eriolukord ja seoses sellega oli palju ettenägematuid takistusi ja ümberkorraldusi. Tänavune olukord ei ole ootamatuse aspektist tollasega võrreldav. Nagu igal aastal, on grandi taotlemisest huvitatud teadlased saanud taotluse koostamisega alustada juba hiljemalt veebruari algusest, mil avaldati grantide tingimused ja korrad. Koroonaviirusest tingitud erinevad piirangud kestavad aga juba pikemat aega. Seega ei ole ka kuu aega kestva taotlusvooru pikendamine plaanis, sest see seaks ohtu taotluste kvaliteetse hindamise ja grantide õigeaegse väljaandmise. Sõltuvalt edasistest arengutest teeb ETAG vajadusel täiendavaid muudatusi grantide taotlemise protsessis ning teavitab sellest teadlasi ja TA-asutusi viivitamatult.

Igal aastal jagatavate grantide maht sõltub lõppevate grantide ja uurimistoetuste eelarve mahust. Uurimistoetusteks on igal aastal ringluses nii palju raha, kui on riigieelarves eraldatud ja see summa suureneb ainult siis, kui raha juurde antakse. Seega uusi projekte saab järgmisel aastal alustada ainult selles mahus, kui suures mahus käesoleval aastal projekte lõpeb ja kui palju eelarve maht muutub. Kuna varasematel aastatel on loodetud raha suuremale juurdekasvule ja pole alati arvestatud seda, et ühe grandiprojekti kestus on kuni 5 aastat, st ühes voorus välja jagatav raha pannakse n-ö kinni kuni viieks aastaks, siis selle tõttu ongi tekkinud grantide taotlusvoorudes nn lainetus, kus vahelduvad teatud tsüklilisusega väga suure mahuga voorud (üle 18 milj euro) ja väga väikse mahuga voorud (isegi alla 4 miljoni euro). St uurimistoetusteks on kogu aeg sama summa raha kasutuses (kuni selle aastani igal aastal ca 42 milj eurot, alates sellest aastast ca 45 milj eurot), kuid aastati vabaneb lõppevate grantide arvelt uuteks taotlusvoorudeks raha ebaühtlaselt.

Näide: Üle-eelmisel aastal oli väga suure mahuga taotlusvoor (ca 18 milj eurot), sest lõppesid vanad IUT-teemad ja palju PUT projekte ja võinuks eeldada, et raha saavad kõigis valdkondades paljud taotlused. Aga kuna nt sotsiaalteaduste valdkonnas lõppes just sel aastal väga vähe projekte, oli valdkonna raha käimasolevate projektide all kinni ja uuteks projektideks sotsiaalteadustes oli üliväike summa. See aga ei tähendanud sotsiaalteaduste raha vähenemist, sest kokku oli käimasolevaid ja uusi ikka sama summa mahus.

Riigieelarves 2021. a teadus- ja arendustegevusele (TA) lisandunud rahast (kauaoodatud 1% SKPst) suurem osa on plaanitud doktoriõppereformi elluviimiseks ja eri ministeeriumide TA-eelarvesse. ETAGi uurimistoetuste eelarvesse lisandus sellest rahast pisut alla 3 miljoni euro, mis anti 2020. a toimunud taotlusvoorus välja 2021. a aastal alustanud grantidele, st see raha on nüüd käimasolevate grantide all ka kinni. Kui seda raha poleks lisandunud, olnuks eelmise aasta taotlusvoorus ka ligi 3 miljoni eurot vähem. Selle aasta taotlusvooru maht sõltub 2022. a grantide eelarvest ja 2021. a lõppevate grantide mahust. Me oleme lähtunud eeldusest, et uurimistoetuste eelarve jääb 2022. a käesoleva aasta tasemele. Sestap saab uuteks grantideks välja anda ainult nii palju raha, kui palju 2021. a aastal lõppevate grantide alt vabaneb ehk praegu teadaolevalt pisut üle 6 milj euro.

2021. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAGi rahastusega grandiprojekt, sh Mobilitas Pluss järeldoktoriprojekt, kestab 2022. aastal.

Ka 2022. aastal kestvate uurimisprojektide põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, aga võivad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

Ei, üks isik saab osaleda samal perioodil vaid ühes stardi- või rühmaprojektis. Mitmes projektis osalemine on võimalik siis, kui osalusperioodid ei kattu.

Jah, projekti on võimalik kaasata koostööpartnereid nii era- kui avalikust sektorist ning nii Eestist kui välisriikidest.

Taotluses on tähemärkide arv piiratud, et tagada taotluste võimalikult ühetaoline menetlemine ja kvaliteetne hindamine. Taotlus koosneb mitmest osast, millel igal ühel on kindlad tähemärkide piirangud. Tähemärkide piirang ja allesjäänud tähemärkide loend on ETISes iga taotluse osa juures eraldi. NB! Kopeerides teksti erinevatest tekstitöötlusprogrammidest taotlusse, võib tähemärkide arv suureneda, mistõttu on soovitatav taotluse ettevalmistamiseks kasutada ETAGi näidisvormi ja Microsoft Wordi programmi.

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja (järeldoktorite puhul ka juhendaja) viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2021. aasta taotlusvoorus andmed alates 2011. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase kümne aasta jooksul pärast doktorikraadi saamist viibinud rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täisaastatesse ümardatuna suurema aasta arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, märkida see valikuga „mitteavalik“.

NB! Pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

Selle kohta leiate infot vastava granditüübi (järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAGi kodulehel.

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad, eranditaotlused jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“.

NB! Lisainfo sakile üles laetud faile retsensendid ei hinda.

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi.

UUS! Ei, selles taotlusvoorus eelmise aasta taotlust muutmata kujul esitada ei saa. Selle põhjuseks on mh järgmised olulised muudatused:

• Muudetud on taotleja seniste teadustulemuste arvesse võtmise perioodi (kõigil taotlejatel viimased kümme aastat, kusjuures arvesse läheb ka periood enne doktorikraadi kaitsmist);
• Muudetud on paremusjärjestuse moodustamise aluseid võrdsete punktide korral (projektijuhi teadusliku pädevuse kriteerium on nüüd hindamiskriteeriumide eelistuses esimesel kohal);
• Muudetud on grandimahtude nimetusi ja suurte grantide (III ja IV) taotlemise tingimusi (detailsema eelarve esitamine, nõuded rühma koosseisule jmt);
• Muudetud on grandimahu asjakohasuse hindeskaalat (senise 0 või 1 asemel on võimalik ka 0,5).
• Loodusteaduste valdkonnas menetletakse taotlusi kahes eraldi eksperdikomisjonis (täppisteadused ning bio- ja keskkonnateadused).

NB! Eelmisel aastal osaliselt rahastatud (üheks aastaks ehk nn sildgrandi saanud) projektide (nn puhul ei ole vaja ilmtingimata kogu taotlust muuta (kui taotleja seda ise vajalikuks ei pea), vaid ainult suure (III või IV) grandi taotlemise korral uutest nõuetest tingitud osades.

Nn sildgrandi saanud projektide juhid, kes taotlevad projektile uuesti granti, esitavad septembris ETAGile lühikese ülevaate projekti edenemisest ja tulemustest (kui on). Seda võetakse arvesse Eestile olulisuse kriteeriumi hindamisel.

Rahastatud grandiprojektide kõige varasem algus saab olla 1.01.2022. Põhjendatud juhtudel võib stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2022, ent sel juhul projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku. Järeldoktoriprojektid võivad alata vahemikus 1.01.-1.07.2022. Põhjendatud juhtudel võib järeldoktoriprojektiga alustada hiljem kui 01.07.2022. ent sel juhul projekti lõppkuupäev edasi ei nihku.

Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

Sama isik ei tohi olla märgitud põhitäitjana samas taotlusvoorus üheski teises granditaotluses, v.a juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu.

Granditaotluse võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja leiab siit.

Üks isik võib samaaegselt taotleda ainult ühte granti.

Taotleja peaks esmalt tutvuma oma asutuse andmehaldusreeglitega ning läbima andmehalduskoolituse asutuses. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend.

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti juhi koormus asutuses peab projekti ajal olema 1,0, v.a. põhjendatud juhtudel hindamisnõukogu nõusolekuga. Projekti täitmisel võib projektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Rühmagrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaastatud vähemalt kolm põhitäitjat, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5.  Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,2. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

Tuleks eristada oma töö tutvustamist (nii oma eriala kui teiste erialade) teadusüldsusele ja teadusvälisele avalikkusele.

Teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks teadusvälisele avalikkusele võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

ETISe väliseid linke taotlusesse, sh lisamaterjalidesse, lisada ei tohi. Lisada tohib vaid taotluses küsitud infot, mis on eelnevalt sisestatud ETISesse, nagu nt taotleja ja põhitäitjate CV, kuni 7 taotleja publikatsiooni, kuni 10 taotleja varasemat projekti jmt.

ETISes saab taotluse põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:

1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
2) põhjendust illustreerivad joonised ja pildid;
3) ajakava aastate lõikes (nt Gantti diagrammina).
4) riskide hindamise ja maandamise plaani.

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, vajadusel viidates lisatud failis sisalduvale joonisele/pildile. Uurimismeetodite, infrastruktuuri jms kirjeldavat teksti ei tohi esitada lisatud failis.

Lisatud joonistel ja piltidel peab kindlasti olema inglise keeles pealkiri ja selgitus, millise taotluses esitatud väitega on see seotud. Lähtuge lisamaterjalide vormistamisel tavast, kuidas Te esitate materjale artikli publitseerimiseks.

Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad hindamise käigus eksperdid, mistõttu saab lisada vaid inglise keeles pdf-vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus parandamiseks või eemaldamiseks tagasi.

Stardi- ja rühmagrandi taotlusi menetletakse ja taotluste pingeread moodustatakse eksperdikomisjonides, mis on moodustatud seitsmes teadus- ja arendustegevuse (alam)valdkonnas (OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi). Taotluste rahuldamise ettepanekud tehakse seitsmes valdkonnas:

1. Loodusteadustes (Natural sciences)
   • Täppisteadused (Exact sciences)
   • Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences)
2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Taotluses tuleb märkida teadusvaldkonna(d), kuhu taotleja hinnangul uurimisprojekt kuulub. Seejuures on võimalik märkida eri (alam)valdkonnad ka protsentuaalselt. Taotluses saab valida ka eelistatud eksperdikomisjoni. Sobiva eksperdikomisjoni iga taotluse menetlemiseks otsustab siiski hindamisnõukogu, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita arvestada.

Pärast valdkondlikes eksperdikomisjonides hindamist suunatakse esialgsed rahastusettepanekud saanud taotlused (vajadusel ka ootenimekirjas olevad taotlused) hindamiseks teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni. Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonil on õigus hindamise käigus küsida taotlejalt selgitusi ning teha hindamisnõukogule ettepanekuid tingimuste seadmiseks.

Jah, võib taotleda.

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga projekti perioodiks 1,0 koormusega töölepingu.

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjaks ei saa märkida  doktorikraadiga isikuid ja stardigrandi puhul doktorante.

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest taotlusi hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid.

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Taotlusele on oluline lisada nii projekti juhi kui ka põhitäitjate korrektsed ja ajakohased CVd, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud või ebapiisavate andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAGi kodulehel olevat vormi.

Taotlusvooru ajal saab ETAG juba esitatud taotluse põhjendatud juhtudel parandamiseks avada, kui taotleja selleks soovi avaldab. Pärast taotlusvooru lõppu loetakse taotlus esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. ETAGis läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste, nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus ETAG võib taotluse parandamiseks tagasi saata.

 NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele ETAG on tähelepanu juhtinud. Teiste muudatuste korral või juhul, kui palutud parandused ei ole tehtud tähtajaks, on ETAGil õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

Alates 2020. a taotlusvoorust eristatakse kvalifitseerumislävendeid ja kvaliteedilävendeid.

Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (hea), kolmeastmelisel eristaval skaalal (0-1) hinne 0,5.

Kvaliteedilävendid on kõigi kriteeriumide lõpphinnetest kujunev minimaalne punktisumma. Rohkem infot, sh valdkondlikud kvaliteedilävendid, leiate vastava granditüübi (järeldoktori, stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist.

NB! Kui Te olete ETAGist sama tüüpi granti varem taotlenud ja Te pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAGiga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

Eesmärk on igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid. Sobivaid retsensente soovitavad teadusagentuuri hindamisnõukogu ja valdkondlike eksperdikomisjonide liikmed. Taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul sobivad ja ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu). Teadusagentuur kontrollib kõigi retsensentide puhul mh võimalikku huvide konflikti taotlusega.

Kuna tegu on teadusgrantidega, on nende väljaandmisel olulisim hindamiskriteerium teaduslik tase. Tänapäevane kõrgetasemeline teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ning rõõmustaval kombel on ka Eesti teadlaskond üha rahvusvahelisem. Seepärast ei eristata ka taotlejate puhul “omasid” ja “võõraid”. Taotlema on oodatud kõik võimekad ja motiveeritud teadlased, sõltumata nende rahvuslikust, kultuurilisest jm taustast ning kodakondsusest, juhul kui nad töötavad või on valmis töötama mõnes Eesti TA-asutuses.

Granti puudutavad retsensioonid, lõpphinnang ja taotleja asukoht pingereas tehakse teatavaks 2021. aasta novembri esimeses pooles, misjärel on taotlejal ja asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Rahatusotsused tehakse teatavaks 2021. aasta lõpus. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAGi ja taotlusega seotud teadusasutuse selleks volitatud töötajatel. Taotluste

hindamiseks on neile ligipääs ETAGi hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon.

NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi.

NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAGi koheselt kahtlusest teavitama.

Ei ole ette määratud. Sama valdkonna ja grandi (PUTJD, PSG või PRG) taotlused kandideerivad ühes pingereas. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik  grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud. Kui taotletav grandimaht hinnatakse ebapiisavalt põhjendatuks, võib see ülitihedas konkurentsis tuua kaasa taotluse jäämise alla rahastuspiiri.

NB! Kui taotletav grandi maht ei ole piisavalt põhjendatud ja/või kooskõlas uurimisrühma suurusega, teadustöö kulude mahuga vmt, võib taotlus jääda rahuldamata.

Ei, grandimahu alusel taotlusi eraldi ei liigitata. Paremusjärjestused moodustatakse vastavalt grandi tüübile (järeldoktori-, stardi- või rühmagrant) ja menetlemise valdkonnale taotlusele antud hinnete ja hinnangute alusel. Suurte grantide (III ja IV) taotlustes võib aga madalam hinne oluliselt vähendada taotluse konkurentsivõimet.

Taotluses peab põhjendama kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st kui suures osas kaetakse nende töötasu või stipendium grandist ja mis on nende roll ja ülesanded sh üliõpilastel jne) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised on eksperimentide läbiviimise kulud. Lisaks tuleb sisuliselt põhjendada, miks taotletakse vastavat (I-IV stardi- ja rühmagrandi ning I või II järeldoktori puhul)  granti.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on abiks projektieelarve abivahend, mis on leitav nii ETAGi kodulehel kui ka ETISes taotlusvormi ülemises parempoolses servas. Tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile.

Taotledes stardi- ja rühmagrandi mahtu I või II, ei ole vaja detailset eelarvet taotlusele lisada. Taotledes stardi- või rühmagrandi mahtu III või IV, tuleb ETISes taotlusele lisada ka detailne eelarve inglise keeles täidetud Excel-i failina.

Eelarvetabelis tuleb näidata ära projektis osalejad nimeliselt. Grandist makstavad töötasud võib esitada nimeliselt (nt põhitäitja x töötasu aastal y kaetakse 80% ulatuses summas X grandist vmt) või rühmade kaupa (põhitäitjad, täitjad (töötajad), täitjad (üliõpilased)) summeerituna (nt kolme põhitäitja X, Y ja Z töötasud aastas kokku koos maksudega on summa x). Igal juhul on selgituses sel juhul vaja välja tuua, kui suur osakaal iga osaleja töötasust grandist kaetakse.

Järeldoktorigrandist võib katta järeldoktori töötasu.

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt.

Grandimahtude III ja IV korral peab stardigrandist katma vähemalt 50% ulatuses vähemalt ühe doktorikraadiga põhitäitjatöötasu.

Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.  Grandimahtude III ja IV korral peab grandist katma vähemalt kolme põhitäitja töötasu vähemalt 50% ulatuses.

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui grandieelarve ei ole hästi põhjendatud, mõjutab see taotluse hinnet, mistõttu võib taotlus jääda tihedas konkurentsis rahuldamata.

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat. Summa peab olema ümardatud täisarvuni. Suure grandimahu taotlemisel peab taotletav summa olema suurem kui väike grandimaht.

2021. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2016. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

UUS! Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2021. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2022. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele ETAG piiranguid ei sea.

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

Jah, saab.

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

• juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
• juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
• grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

• uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
• osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
• ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

2021. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad omistatud ajavahemikul 1. jaanuar 2015–1. jaanuar 2020. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Teadustöö kogemuse omandamise perioodi kestus välisriigis ei ole üheselt reguleeritud. Järeldoktorantuuri läbimise ja/või välisriigis omandatud teadustöö kogemuse nõue stardigrandi taotlemisel on tingitud vajadusest hinnata taotleja rahvusvahelise teadustöö kogemuse piisavust. Arvestuslikult võib minimaalseks järeldoktorantuuri või sellega võrdsustatud teadustöö kogemuseks välismaal pidada vähemalt ühte aastat. Järeldoktorantuuri ja/või välisriigis omandatud teadustöö kogemuse info, sh periood(id), peab taotleja lisama enda ETISe CV-sse.

UUS! Kõik stardiprojekti kaasatavad doktorandid peavad olema märgitud taotluses põhitäitjaks. Erisused on aga erinevate grandimahtude taotlemise korral. Stardiprojekti grandimahuga I või II puhul ei ole põhitäitjatele seatud doktorikraadi nõuet. Grandimahu III või IV taotlemise korral peab aga põhitäitjate hulgas olema vähemalt üks doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik, kelle töötasu kaetakse vähemalt 50% ulatuses antud projekti vahenditest.

Jah, stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud välismaal teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorantuur). Doktoriõpingute ajal välismaal viibimise perioodid ei lähe arvesse.

2021. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAGi rahastatud grandiprojektide juhid ega põhitäitjad, kelle projekt jätkub 2022. aastal või kauem.

Juhul, kui projekti on plaanitud kaasata üliõpilasi, kes omandavad doktorikraadi hiljem, saab taotluses näidata neid täitjana ning selgitada, et need isikud on plaanis kaasata pärast kraadi omandamist põhitäitjatena.

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Teis(t)ele asutus(t)ele projektiga seotud kulude katmises lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad. Oluline on, et grandi nõuded (s.o kaasatud isikute töökoormus, töötasud jmt) oleks täidetud ka teis(t)es asutus(t)es.

Ei või.

Kui taotluse esitamise ajaks on projekti teostamiseks vastavad nõuetele kehtivad load olemas , lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne vastavate uuringute algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee luba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega siin. Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAG-i kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole kindel, kas luba on vaja, küsige nõu oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

• Luba on antud välja samale projektile.
• Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale.
• Luba kehtib projekti perioodil.

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis  „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga.

Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul, kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste kasutamisel teadus- ning arendustegevuses on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE.

Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

Projektijuhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Näiteks võib projekti juht töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina). Kui projekti juht soovib mingil põhjusel oma töökoormust asutuses vähendada ja jätkata grandiprojekti juhtimist, tuleb selleks eelnevalt ETAGi kooskõlastus taotleda. Tuleb arvestada sellega, et ETAGil on õigus vastav taotlus rahuldamata jätta ja grant ennetähtaegselt lõpetada, kui projekti juhi töökoormus asutuses väheneb.

Stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist rühmas oleva põhitäitjaga on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peavad projekti juht või asutus esitama ETAGile vastava taotluse koos põhjendustega.

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) ETAGi juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda ema- ja vanemapuhkuse või kaitseväeteenistuse korral vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Projekti vältel on üldjuhul võimalik taotleda üksnes grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure mahuga stardigrandi projektijuht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Samuti võib ETAG teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga, kui suure grandimahu tingimused ei ole täidetud. Ainsa erandina on võimalik taotleda grandimahu suurendamist juhul, kui taotleja soovi alusel eraldati talle esimesel aastal fikseeritud grandimahust väiksem summa. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist tema projekti fikseeritud grandimahuni.

Jah, eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta, kajastades seda vastava aasta eraldislepingus. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib lepinguperioodi kestel muuta (vastava aasta eraldisest) 20% ulatuses ilma lepingu muudatust sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt ETAGiga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.