PUT taotlusvoor 2022

Hindamisprotsessis rahvusvahelistele eksperdikomisjonidele ülemineku tõttu on see aasta muutunud ajakava (nihkunud varasemaks) k.a. esialgsete lõpphinnangute väljasaatmise aeg. Hinnangud saabuvad jooksvalt, kuna eksperdikomisjonide koosolekud on toimunud eri aegadel (mai lõpust juuli alguseni). Eesmärk on, et taotlejad saaksid võimalikult kiiresti oma esialgsed tulemused kätte.

Ärakuulamine on uues protsessis liikunud suveaega (eelnevatel aastatel olnud novembris) ja seetõttu oleme üritanud tähtaegu andes arvestada, et juulikuus on teadlastel ning teadus- ja arendusasutuste töötajatel tavapärasest erinev töörežiim (koolitused, välitööd, puhkused jne). Nende komisjonide puhul, mille koosolekud olid/toimusid varakult, üritasime ärakuulamise tähtajad jätta juunisse. Nende komisjonide puhul aga, mille koosolekud toimusid juuni teises pooles ja juuli alguses pidime andma tavapärasest pikema tähtaja augustis, et vältida tähtaegu juulis.

• Suuremad muudatused on seotud üleminekuga granditaotluste hindamisele rahvusvahelistes eksperdikomisjonides (nn paneelides): Stardi- ja rühmagranditaotlusi hinnatakse (alam)valdkondlikes eksperdikomisjonides. Järeldoktorigrandi taotlusi hindab eraldi valdkondadeülene eksperdikomisjon.
• Granditaotlustes teaduseetika ja andmehalduse aspektide hindamiseks moodustatakse spetsiaalne teaduseetika ja andmehalduse komisjon, mis annab hinnangu kõigile kvaliteedilävendi ületanud järeldoktorigrandi taotlustele ning nendele rühma- ja stardigrandi taotlustele, mille hindamisnõukogu on hindamisele suunanud.
• Hindamisjuhendites on vähendatud hindamiskriteeriumide ja alakriteeriumide arvu ja osalist kattuvust.
• Stardigrandi periood pikeneb neljalt aastalt viiele aastale.
• Järeldoktori- ja stardigrandi mahud suurenevad. Järeldoktorigrantide puhul arvestatakse mobiilsustoetus (varasem ümberasumistoetus) teadustöö kulude sisse. Uued grandimahud leiab eelarvejuhendist.
• Rühmagrandi taotlemiseks peab rühm olema vähemalt kolmeliikmeline ja sellesse peab lisaks juhile kuuluma vähemalt üks põhitäitja. III ja IV mahuga grandi taotlemiseks peab rühmas olema vähemalt kolm põhitäitjat.

Rohkem infot taotlusvooru muudatuste kohta leiab seletuskirjast

2022. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAGi rahastusega grandiprojekt, sh Mobilitas Pluss järeldoktoriprojekt, kestab 2023. aasta lõpuni või kauem.

Ka 2023. aasta lõpuni või kauem kestvate uurimisprojektide põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, aga võivad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

Sama isik ei tohi olla märgitud põhitäitjana samas taotlusvoorus üheski teises granditaotluses, v.a juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu.

Lisainfo sakile võib lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni  (diplomi koopia, tõendid, kinnituskirjad jne) ja III või IV grandi mahu taotlemisel eelarve abivahend inglise keeles.

Granditaotluse võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja leiab siit.

Üks isik võib samaaegselt taotleda ainult ühte granti.

Taotleja peaks esmalt tutvuma oma asutuse andmehaldusreeglitega ning läbima andmehalduskoolituse asutuses. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend.

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti juhi koormus asutuses peab projekti ajal olema 1,0, v.a. põhjendatud juhtudel hindamisnõukogu nõusolekuga. Projekti täitmisel võib projektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Rühmagrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaastatud vähemalt kolm põhitäitjat, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5.  Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,2. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

Tuleks eristada oma töö tutvustamist (nii oma eriala kui teiste erialade) teadusüldsusele ja teadusvälisele avalikkusele.

Teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks teadusvälisele avalikkusele võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

ETISe väliseid linke taotlusesse, sh lisamaterjalidesse, lisada ei tohi. Lisada tohib vaid taotluses küsitud infot, mis on eelnevalt sisestatud ETISesse, nagu nt taotleja ja põhitäitjate CV, kuni 7 taotleja publikatsiooni, kuni 10 taotleja varasemat projekti jmt.

ETISes saab taotluse põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:

1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
2) põhjendust illustreerivad joonised ja pildid;
3) ajakava aastate lõikes (nt Gantti diagrammina).
4) riskide hindamise ja maandamise plaani.

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, vajadusel viidates lisatud failis sisalduvale joonisele/pildile. Uurimismeetodite, infrastruktuuri jms kirjeldavat teksti ei tohi esitada lisatud failis.

Lisatud joonistel ja piltidel peab kindlasti olema inglise keeles pealkiri ja selgitus, millise taotluses esitatud väitega on see seotud. Lähtuge lisamaterjalide vormistamisel tavast, kuidas Te esitate materjale artikli publitseerimiseks.

Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad hindamise käigus eksperdid, mistõttu saab lisada vaid inglise keeles pdf-vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus parandamiseks või eemaldamiseks tagasi.

Jah, võib taotleda.

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga projekti perioodiks 1,0 koormusega töölepingu.

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjaks ei saa märkida  doktorikraadiga isikuid ja stardigrandi puhul doktorante.

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest taotlusi hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid.

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2024. aasta taotlusvoorus andmed alates 2014. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase kümne aasta jooksul pärast

doktorikraadi saamist teadustööst eemal olnud, nt viibinud ema- või vanemapuhkusel, kaitseväeteenistuses või on esinenud muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudesse ümardatuna suurema kuude arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, tuleb see märkida valikuga „mitteavalik“.

NB! Kirjastuse poolt aktsepteerimata käsikirjad ja pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Taotlusele on oluline lisada nii projekti juhi kui ka põhitäitjate korrektsed ja ajakohased CVd, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud või ebapiisavate andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAGi kodulehel olevat vormi.

Selle kohta, mida antud punktis hinnatakse, leiate infot vastava granditüübi (stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAGi kodulehel.

Taotlusvooru ajal saab ETAG juba esitatud taotluse põhjendatud juhtudel parandamiseks avada, kui taotleja selleks soovi avaldab. Pärast taotlusvooru lõppu loetakse taotlus esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. ETAGis läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste, nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus ETAG võib taotluse parandamiseks tagasi saata.

 NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele ETAG on tähelepanu juhtinud. Teiste muudatuste korral või juhul, kui palutud parandused ei ole tehtud tähtajaks, on ETAGil õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

Taotluses peab põhjendama kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st kui suures osas kaetakse nende töötasu või stipendium grandist ja mis on nende roll ja ülesanded sh üliõpilastel jne) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised on eksperimentide läbiviimise kulud. Lisaks tuleb sisuliselt põhjendada, miks taotletakse vastavat (I-IV stardi- ja rühmagrandi ning I või II järeldoktori puhul)  granti.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on abiks projektieelarve abivahend, mis on leitav nii ETAGi kodulehel kui ka ETISes taotlusvormi ülemises parempoolses servas. Tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile.

Taotledes stardi- ja rühmagrandi mahtu I või II, ei ole vaja detailset eelarvet taotlusele lisada. Taotledes stardi- või rühmagrandi mahtu III või IV, tuleb ETISes taotlusele lisada ka detailne eelarve inglise keeles täidetud Excel-i failina.

Eelarvetabelis tuleb näidata ära projektis osalejad nimeliselt. Grandist makstavad töötasud võib esitada nimeliselt (nt põhitäitja x töötasu aastal y kaetakse 80% ulatuses summas X grandist vmt) või rühmade kaupa (põhitäitjad, täitjad (töötajad), täitjad (üliõpilased)) summeerituna (nt kolme põhitäitja X, Y ja Z töötasud aastas kokku koos maksudega on summa x). Igal juhul on selgituses sel juhul vaja välja tuua, kui suur osakaal iga osaleja töötasust grandist kaetakse.

Järeldoktorigrandist võib katta järeldoktori töötasu.

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt.

Grandimahtude III ja IV korral peab stardigrandist katma vähemalt 50% ulatuses vähemalt ühe doktorikraadiga põhitäitjatöötasu.

Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.  Grandimahtude III ja IV korral peab grandist katma vähemalt kolme põhitäitja töötasu vähemalt 50% ulatuses.

Ei ole ette määratud. Sama (alam)valdkonna ja grandi (PSG või PRG) taotlused kandideerivad ühes pingereas. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud.

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui grandieelarve ei ole hästi põhjendatud, mõjutab see taotluse hinnet, mistõttu võib taotlus jääda tihedas konkurentsis rahuldamata.

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat. Summa peab olema ümardatud täisarvuni. Suure grandimahu taotlemisel peab taotletav summa olema suurem kui väike grandimaht.

2022. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi saamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2017. Doktorikraadi saamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud diplomi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele ETAG piiranguid ei sea.

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

Jah, saab.

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2024. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2025. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust samal aastal, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

• juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
• juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
• grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

• uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
• osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
• ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

2022. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad antud ajavahemikul 1. jaanuar 2016–1. jaanuar 2021. Kraadi andmise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Jah, stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud välismaal teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorantuur). Doktoriõpingute ajal välismaal viibimise perioodid ei lähe arvesse.

2022. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAGi rahastatud grandiprojektide juhid ega põhitäitjad, kelle projekt jätkub 2023. aastal või kauem.

Juhul, kui projekti on plaanitud kaasata üliõpilasi, kes omandavad doktorikraadi hiljem, saab taotluses näidata neid täitjana ning selgitada, et need isikud on plaanis kaasata pärast kraadi omandamist põhitäitjatena.

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Teis(t)ele asutus(t)ele projektiga seotud kulude katmises lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad. Oluline on, et grandi nõuded (s.o kaasatud isikute töökoormus, töötasud jmt) oleks täidetud ka teis(t)es asutus(t)es.

Ei või.

Rahastatud grandiprojektide kõige varasem algus saab olla 1.01.2023. Põhjendatud juhtudel võib stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2023, ent sel juhul projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku. Järeldoktoriprojektid võivad alata vahemikus 1.01.-1.07.2023. Põhjendatud juhtudel võib järeldoktoriprojektiga alustada samal aastal hiljem kui 01.07.2023., ent sel juhul projekti lõppkuupäev edasi ei nihku. Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

Stardi- ja rühmagrandi taotlusi menetletakse ja taotluste pingeread moodustatakse eksperdikomisjonides, mis on moodustatud seitsmes teadus- ja arendustegevuse (alam)valdkonnas (OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi). Taotluste rahuldamise ettepanekud tehakse seitsmes valdkonnas:

1. Loodusteadustes (Natural sciences)
   • Täppisteadused (Exact sciences)
   • Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences)
2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Taotluses tuleb märkida teadusvaldkonna(d), kuhu taotleja hinnangul uurimisprojekt kuulub. Seejuures on võimalik märkida eri (alam)valdkonnad ka protsentuaalselt. Taotluses saab valida ka eelistatud eksperdikomisjoni. Sobiva eksperdikomisjoni iga taotluse menetlemiseks otsustab siiski hindamisnõukogu, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita arvestada.

Pärast valdkondlikes eksperdikomisjonides hindamist suunatakse esialgsed rahastusettepanekud saanud taotlused (vajadusel ka ootenimekirjas olevad taotlused) hindamiseks teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni. Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonil on õigus hindamise käigus küsida taotlejalt selgitusi ning teha hindamisnõukogule ettepanekuid tingimuste seadmiseks.

Alates 2023. a taotlusvoorust ei eristata enam numbrilisi kvaliteedilävendeid. Need taotlused, mille lõplik punktisumma jääb alla 80% maksimaalsest punktisummast olenemata valdkonnast, rahastamisele ei kandideeri ning pingeritta ei seata.

Küll aga eristatakse kvalifitseerumislävendit. Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (ingl good).

NB! Kui Te olete ETAGist sama tüüpi granti varem taotlenud ja pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAGiga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAGi ja taotlusega seotud teadusasutuse selleks volitatud töötajatel. Taotluste

hindamiseks on neile ligipääs ETAGi hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon.

NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi.

NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAGi koheselt kahtlusest teavitama.

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega siin. Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAG-i kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole kindel, kas luba on vaja, küsige nõu oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

• Luba on antud välja samale projektile.
• Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale.
• Luba kehtib projekti perioodil.

Kui taotluse esitamise ajaks on projekti tegevusteks vastavad nõuetele kehtivad load olemas, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne vastavate uuringute algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee luba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis  „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga.

Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul, kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste kasutamisel teadus- ning arendustegevuses on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE.

Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

Projektijuhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Näiteks võib projekti juht töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina). Kui projekti juht soovib mingil põhjusel oma töökoormust asutuses vähendada ja jätkata grandiprojekti juhtimist, tuleb selleks eelnevalt ETAGi kooskõlastus taotleda. Tuleb arvestada sellega, et ETAGil on õigus vastav taotlus rahuldamata jätta ja grant ennetähtaegselt lõpetada, kui projekti juhi töökoormus asutuses väheneb.

Stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist rühmas oleva põhitäitjaga on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peavad projekti juht või asutus esitama ETAGile vastava taotluse koos põhjendustega.

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) ETAGi juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda ema- ja vanemapuhkuse või kaitseväeteenistuse korral vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Projekti vältel on üldjuhul võimalik taotleda üksnes grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure mahuga stardigrandi projektijuht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Samuti võib ETAG teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga, kui suure grandimahu tingimused ei ole täidetud. Ainsa erandina on võimalik taotleda grandimahu suurendamist juhul, kui taotleja soovi alusel eraldati talle esimesel aastal fikseeritud grandimahust väiksem summa. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist tema projekti fikseeritud grandimahuni.

Jah, eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta, kajastades seda vastava aasta eraldislepingus. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib lepinguperioodi kestel muuta (vastava aasta eraldisest) 20% ulatuses ilma lepingu muudatust sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt ETAGiga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.