PUT taotlusvoor 2023

Rühmaprojektid

Stardiprojektid

Järeldoktoriprojektid

• Järeldoktorigrandi puhul eristatakse nüüd ühte grandi mahtu, milleks on 72 000 eurot aastas.
• Stardigranti võib taotleda ka inimene, kes on pärast doktorikraadi saamist omandanud teadusliku uurimistöö kogemuse väljaspool teadus- ja arendusasutust teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana. Lisaks võib hindamisnõukogu asjaomase taotluse alusel nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kelle teadustöö eripära ei ole võimaldanud eelnimetatud mobiilsusnõudeid täita, näiteks arstid.
• Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,2.
• 2023. aasta taotlusvoorus numbrilist kvaliteedilävendit, mis igas valdkonnas oli erinev, enam ei kasutata. Need taotlused, mille lõplik punktisumma jääb alla 80% maksimaalsest punktisummast, rahastamisele ei kandideeri ning pingeritta ei panda.
• Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni suunatakse hindamisele hindamisnõukogult esialgsed rahastusettepanekud saanud taotlused ja vajadusel ka ootenimekirjas olevad taotlused. Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonil on õigus hindamise käigus küsida taotlejalt selgitusi.
• Teaduseetika ning andmehalduse hindamine toimub eraldi kriteeriumide alusel ning kasutatakse mitteeristavat hindamisskaalat.
• NB! Selles taotlusvoorus on stardi- ja rühmagrandi taotlustes mitmed automaatsed tehnilised kontrollid ja vea korral ei ole taotlust võimalik enne kinnitada, kui viga on parandatud. Seetõttu palun varuge taotluse kinnitamiseks aega!

• Kes võib taotluse esitada?

Granditaotluse võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja leiab siit:

• Kas käimasoleva ETAG-i rahastatud grandiprojekti juht, põhitäitja või täitja võib taotleda granti?

2023. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAG-i rahastusega grandiprojekt, sh sissetuleva järeldoktoriprojekt, kestab 2024. aastal.

Põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, kui nende osalusperiood käimasolevas projektis kestab taotlusaastale järgneval ehk 2024. aastal. Küll aga võivad nad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

• Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

• Kas taotleja peab taotlemise ajal töötama teadusasutuses?

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga töölepingu.

• Mitu taotlust sama isik võib esitada?

Üks isik võib samaaegselt taotleda ainult ühte granti.

• Mitmes taotluses võib sama isik olla märgitud?

Sama isik ei tohi olla märgitud põhitäitjana samas taotlusvoorus üheski teises granditaotluses, v.a juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu.

• Keda võib märkida stardi- ja rühmagrandi taotluses täitjateks?

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjana ei saa näidata doktorikraadiga isikuid, kes vastavad põhitäitja nõuetele, ja stardigrandi puhul ka doktorante.

• Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus eksperte, kes taotlusi hindavad, on välisriikide teadlased.

• Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate teadusandmete haldamise kohta?

Taotleja peaks esmalt tutvuma oma asutuse andmehaldusreeglitega ning läbima andmehalduskoolituse asutuses. Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend.

• Mis on andmehaldusplaan ja mis ajaks tuleb see esitada?

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAG-i kodulehel olevat vormi.

• Kas taotluses on piiranguid, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2023. aasta taotlusvoorus andmed alates 2013. aastast). Juhul, kui taotleja on 2013.a-2023.a vahemikus pärast doktorikraadi saamist viibinud rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täisaastatesse ümardatuna suurema aasta arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, märkida see valikuga „mitteavalik“.

NB! Kirjastuse poolt aktsepteerimata käsikirjad ja pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

• Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seepärast on oluline, et taotlusele oleks lisatud nii projekti juhi kui põhitäitjate korrektsed CVd, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

• Kas stardi- ja rühmagrandi taotluses tuleb projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormuseks märkida panus antud projektis?

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus asutuses vastavalt töölepingule. Projekti juhi koormus asutuses peab projekti ajal olema 1,0, v.a. põhjendatud juhtudel hindamisnõukogu nõusolekuga. Projekti täitmisel võib projektis osalejate minimaalne töökoormus asutuses olla 0,2 (minimaalselt üks tööpäev nädalas). Rühmagrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaastatud vähemalt kolm põhitäitjat, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,5.  Stardigrandimahtude III ja IV taotlemise korral peab projekti olema kaasatud vähemalt üks põhitäitja, kelle töökoormus asutuses on vähemalt 0,2. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

• Mida tuleb kirjutada uurimisprojekti olulisuse ja potentsiaalse mõju kohta?

Selle kohta, mida antud punktis hinnatakse, leiate infot vastava granditüübi (stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAG-i kodulehel.

• Mida on mõeldud teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamise all?

Tuleks eristada oma töö tutvustamist (nii oma eriala kui teiste erialade) teadusüldsusele ja teadusvälisele avalikkusele.

Teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks teadusvälisele avalikkusele võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab ühiskonna liikmetel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

NB! Mõelge ja kirjeldage juba taotluses, millistele sihtrühmadele ja kuidas Te projektiperioodi jooksul oma uurimistööd tutvustada saate ning kas ja millised kulud sellega kaasnevad.

• Milliseid täiendavaid materjale võib taotluse põhjendusele lisada?

ETISe väliseid linke taotlusesse, sh lisamaterjalidesse, lisada ei tohi. Lisada tohib vaid taotluses küsitud infot, mis on eelnevalt sisestatud ETISesse, nagu nt taotleja ja põhitäitjate CV, kuni 7 taotleja publikatsiooni, kuni 10 taotleja varasemat projekti jmt.

ETISes saab taotluse põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:
1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
2) põhjendust illustreerivad joonised ja pildid;
3) ajakava aastate lõikes (nt Gantti diagrammina).
4) riskide hindamise ja maandamise plaani.

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, vajadusel viidates lisatud failis sisalduvale joonisele/pildile. Uurimismeetodite, infrastruktuuri jms kirjeldavat teksti ei tohi esitada lisatud failis.

Lisatud joonistel ja piltidel peab kindlasti olema inglise keeles pealkiri ja selgitus, millise taotluses esitatud väitega on see seotud. Lähtuge lisamaterjalide vormistamisel tavast, kuidas Te esitate materjale artikli publitseerimiseks.

Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad hindamise käigus eksperdid, mistõttu saab lisada vaid inglise keeles pdf-vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus parandamiseks või eemaldamiseks tagasi.

• Mida on võimalik lisada taotluses „Lisainfo“ sakile?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (tõendid, kinnituskirjad jne) ja III või IV grandi mahu taotlemisel eelarve abivahend inglise keeles. Lisada saab ainult pdf- vormingus faile.

NB! „Lisainfo“ sakile ei tohi lisada dokumente, mis sisaldavad projekti kirjeldavat või selgitavat teksti.
NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus selliste materjalide eemaldamiseks tagasi.

• Kas juba esitatud taotlust on võimalik hiljem parandada ja/või täiendada?

Pärast seda, kui taotleja ja asutus on ETISes taotluse kinnitanud, loetakse see esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. Teadusagentuuris läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus teadusagentuur võib taotluse parandamiseks tagasi saata.

NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele teadusagentuur on tähelepanu juhtinud. Muude sisuliste täienduste/paranduste tegemise korral või siis, kui parandused ei ole tehtud tähtajaks, on teadusagentuuril õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

Palun tutvuge granditaotluse eelarve koostamise juhendiga.

Rühma- ja stardigrantide puhul eristatakse nelja (I-IV) fikseeritud grandimahtu.

• Kuidas eristada omavahel I ja II grandimahtu või III ja IV grandmahtu?

I ja II grandimahu ning III ja IV grandimahu eristamiseks eraldi tingimusi ei ole. Antud juhul sõltub grandimahu valik projekti eripäradest (mõne projekti spetsiifika vajab veidi suuremat mahtu).

• Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses peab põhjendama kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st kui suures osas kaetakse nende töötasu või stipendium grandist ja mis on nende roll ja ülesanded sh üliõpilastel jne) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised on eksperimentide läbiviimise kulud. Lisaks tuleb sisuliselt põhjendada, miks taotletakse vastavat grandi mahtu.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on abiks projektieelarve abivahend, mis on leitav nii  ETAG-i kodulehel kui ka ETISes taotlusvormi ülemises parempoolses servas. Tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile.

Taotledes stardi- ja rühmagrandi mahtu I või II, ei ole vaja detailset eelarvet taotlusele lisada. Taotledes stardi- või rühmagrandi mahtu III või IV, tuleb ETISes taotlusele lisada ka detailne eelarve inglise keeles täidetud PDF failina.

Eelarvetabelis tuleb näidata ära projektis osalejad nimeliselt. Grandist makstavad töötasud võib esitada nimeliselt (nt põhitäitja x töötasu aastal y kaetakse 80% ulatuses summas X grandist vmt) või rühmade kaupa (põhitäitjad, täitjad (töötajad), täitjad (üliõpilased)) summeerituna (nt kolme põhitäitja X, Y ja Z töötasud aastas kokku koos maksudega on summa x). Igal juhul on selgituses sel juhul vaja välja tuua, kui suur osakaal iga osaleja töötasust grandist kaetakse.

• Kas taotlusvoorus on juba ette määratud, mitu erineva grandimahuga (I–IV) granti rahastatakse?

Ei ole ette määratud. Sama (alam)valdkonna ja grandi (PSG või PRG) taotlused kandideerivad ühes pingereas. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud.

• Kellele võib grandist maksta töötasu?

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt.

Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.

• Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat seda põhjendades, kuid summa peab olema ümardatud täisarvuni.

• Kui taotletakse grandimahte III või IV, kas siis teadusagentuur võib eraldada selle asemel grandimahte I või II?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui grandieelarve ei ole hästi põhjendatud, mõjutab see taotluse hinnet, mistõttu võib taotlus jääda tihedas konkurentsis rahuldamata.

• Kuidas arvutatakse doktorikraadi saamisest möödunud aega?

2023. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi saamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2018. Doktorikraadi saamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud diplomi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

• Kas järeldoktoritoetuse saaja võib asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele teadusagentuur piiranguid ei sea.

• Mida teha, kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, mitu taotlust rahuldatakse?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

• Mis on asutus ja mis on koostööasutus?

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

• Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

• Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

• Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab enne, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2023. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2024. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust samal aastal, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

• Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

• juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
• juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
• grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

• Millistele asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

• uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
• osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
• ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne;
• Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

• Kas grandist võib maksta järeldoktoriprojekti juhendajale?

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

• Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

2023. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad antud  ajavahemikul 1. jaanuar 2017–1. jaanuar 2022. Kraadi andmise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

• Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?

Stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorina, teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana vms) muus kui doktorikraadi saamise riigis või väljaspool teadus- ja arendusasutust teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana samas riigis. Hindamisnõukogu võib asjaomase taotluse alusel nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kelle teadustöö eripära ei ole võimaldanud eelnimetatud mobiilsusnõudeid täita, näiteks arstid

• Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Doktorandid peavad stardiprojektis olema märgitud põhitäitjana.

• Kas 2023. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?

2023. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAG-i rahastatud grandiprojektide juhid, kelle projekt jätkub 2024. aastal või kauem. Rühmagranti ei saa taotleda käimasoleva grandiprojekti põhitäitja, kui tema osalusperiood jätkub 2024. aastal või kauem.

• Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema taotleja asutusega kehtiv tööleping?

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

• Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Juhul, kui projekti on plaanitud kaasata üliõpilasi, kes omandavad doktorikraadi hiljem, saab taotluses näidata neid täitjana ning selgitada, et need isikud on plaanis kaasata pärast kraadi omandamist põhitäitjatena.

• Kas taotluses võib põhitäitjana märkida erialaspetsialisti, kellel puudub doktorikraad (näiteks arst)?

Ei või.

Taotluste teaduslikku sisu hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid. Iga taotlust hindab vähemalt kolm sõltumatut eksperti ja pingeread moodustuvad koondhinnangute alusel. Taotlejatele ekspertide retsensioone ei avaldata, kuna need on komisjonide töövahendid. Taotlejale avaldatakse esialgne lõpphinnang ning koht pingereas, mis on ka ärakuulamismenetluse aluseks.

• Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?

Stardi- ja rühmagrandi taotlusi menetletakse ja taotluste pingeread moodustatakse eksperdikomisjonides, mis on moodustatud seitsmes teadus- ja arendustegevuse (alam)valdkonnas (OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi). Taotluste rahuldamise ettepanekud tehakse seitsmes valdkonnas:

1. Loodusteadustes (Natural sciences)
   • Täppisteadused (Exact sciences)
   • Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences)
2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Taotluses tuleb märkida teadusvaldkonna(d), kuhu taotleja hinnangul uurimisprojekt kuulub. Seejuures on võimalik märkida eri (alam)valdkonnad ka protsentuaalselt. Taotluses saab valida ka eelistatud eksperdikomisjoni. Sobiva eksperdikomisjoni iga taotluse menetlemiseks otsustab siiski hindamisnõukogu, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita arvestada.

Pärast valdkondlikes eksperdikomisjonides hindamist suunatakse esialgsed rahastusettepanekud saanud taotlused (vajadusel ka ootenimekirjas olevad taotlused) hindamiseks teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni. Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjonil on õigus hindamise käigus küsida taotlejalt selgitusi ning teha hindamisnõukogule ettepanekuid tingimuste seadmiseks.

• Mis on lävend?

Alates 2023. a taotlusvoorust ei eristata enam numbrilisi kvaliteedilävendeid. Need taotlused, mille lõplik punktisumma jääb alla 80% maksimaalsest punktisummast olenemata valdkonnast, rahastamisele ei kandideeri ning pingeritta ei panda.

Küll aga eristatakse kvalifitseerumislävendit. Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (ingl good). Mitteeristaval skaalal kvalifitseerumislävendit ei ole.

NB! Kui Te olete ETAG-ist sama tüüpi granti varem taotlenud ja Te pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAG-iga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

• Kuidas tagatakse taotluste hindamisel konfidentsiaalsus?

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAG-i ja taotlusega seotud teadusasutuse selleks volitatud töötajatel. Taotluste hindamiseks on neile ligipääs ETAG-i hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon.

NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi.

NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAG-i koheselt kahtlusest teavitama.

• Millal võib grandiprojekt alata?

Rahastatud grandiprojektide kõige varasem algus saab olla 1.01.2024. Põhjendatud juhtudel võib stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2024, ent sel juhul projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku. Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

• Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf. Samuti tutvuge enda asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada. Erinevate kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAG-i kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomaase eetikakomitee luba. Kui Te pole kindel, kas luba on vaja, küsige nõu oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

NB! Eetikaluba peab vastama järgnevatele nõuetele:

• • Luba on antud välja samale projektile.
  • Luba on antud taotlejale/projekti juhile, põhitäitjale või juhendajale.
  • Luba kehtib projekti perioodil.

• Mis ajaks on vajalik esitada inimuuringute eetikakomitee või loomkatseprojekti loakomisjoni luba?

Kui taotluse esitamise ajaks on projekti tegevusteks vastavad nõuetele kehtivad load olemas, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne vastavate uuringute algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee luba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

• Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

• Kas projekti juhi töökoormusele asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Rühmaprojekti juhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Töökoormuse muutmine tuleb enne kooskõlastada ETAG-iga ja siis esitada ETAG-ile avaldus koos asutuse kinnitusega. Kindlasti tuleb arvestada võimalusega, et projekti juhi täistööajast väiksema koormuse korral võib ETAG vähendada grandi mahtu.

Stardiprojekti juht võib töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina).

• Kas projekti juhti saab asendada?

Stardiprojekti juhti ei saa vahetada.  Mõjuvatel põhjustel on võimalik taotleda Rühmaprojekti juhi asendamist rühmas oleva põhitäitjaga. Selleks peavad projekti juht ja asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

• Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) teadusagentuuri juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

• Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist. Grandi jätkamiseks grandi mahu vähendamise ettepaneku võib teha ka hindamisnõukogu. Näiteks saab IV stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väiksemate stardigrantide mahus(või hindamisnõukogu teha vastava ettepaneku), kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud grandimaht I või II, ei ole võimalik projekti järgmis(t)el aasta(te)l enam taotleda grandimahte III ja VI. ETAG ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga. Kokkuleppele mittejõudmise korral võib ETAG otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.
Lisaks on võimalik taotleda grandi suurendamist fikseeritud grandimahu ulatuses, juhul kui taotleja soovi alusel eraldati esimesel aastal fikseeritud grandimahust väiksem summa. Näiteks grandimahtu II taotlenud rühmagrandi taotleja soovis fikseeritud grandimahu (192 400 €) asemel esimesel aastal 170 000 €. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist kuni 192 400 €.

• Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti üheks aastaks kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta grandimah20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.