Kultuuriministeeriumi Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm

Mis on toetuse andmise eesmärk?
Mida toetatakse?
Kes saab toetust taotleda?
Kuidas saab toetust taotleda?
Taotlemise ja hindamise kord
Korduma kippuvad küsimused
Kontakt

 

Eesti Teadusagentuur korraldab taotlusvooru vastavalt kultuuriministri määrusele – mis sätestab programmi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023–2026“ toetuse taotlemise ning kasutamise tingimused ja korra – ning Eesti Teadusagentuuri kinnitatud taotluste hindamise korrale.

Taotlusvooru 2023. aasta kogueelarve on 1 290 000 eurot.

KUM-TA 2023. a taotlusvooru kokkuvõte

Toetatud projektid

Mis on toetuse andmise eesmärk?

Toetuse andmise eesmärk on:

• tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel;
• tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning teiste organisatsioonide vahel;
• luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ühiskonna arengusse.

Tegevusi suunab programmi nõukoda, millesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri esindajad ning kolm valdkondlikku eksperti.

 

Mida toetatakse?

Toetatakse kultuurivaldkonna alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimist.

2023. aastal on programmi prioriteetsed valdkonnad järgmised:

• kultuuri avaldumisvormid – uuenduslikud kultuurinähtused ja -vormid; laste- ja noortekultuur; professionaalne kultuur; rahvakultuur. Eesti kultuuri avaldumisvormide alus- ja tervikkäsitlused;
• kultuuri levik, kättesaadavus, kultuuris osalemine-mitteosalemine;
• kultuuripärand – muinsuskaitse ja mäluasutused. Kultuuripärandi talletamine, sh digitaalne säilitamine. Digitaalsed kultuuriandmed. Digiteeritud kultuuripärandi kasutamine loomingus, hariduses, avalikus halduses, ettevõtluses; kultuuripärandi uuenduslik mõtestamine ja taasloome;
• digikultuur – Eesti kultuuri kestlikkus ja atraktiivsus digiajastul. Uute digitaalsete kultuurinähtuste mõtestamine, uurimine ja rakendamine;
• andmepõhise poliitikakujundamise arendamine;
• kestlik areng ruumiloomes ja kultuuris laiemalt.

Toetust saab sõltuvalt projekti uurimismetoodikast, tegevustest ja maksumusest taotleda kolmes fikseeritud mahus:

1. 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vähemalt üks partner; projekti kestus võib olla kuni kolm aastat;
2. 80 000 eurot projekti ühe aasta kohta; projekti kestus üks aasta;
3. 50 000 eurot projekti ühe aasta kohta; projekti kestus üks aasta.

 

Kes saab toetust taotleda?

Toetust saab taotleda Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana.

Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse partnereid. Partner võib olla Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana. Juhul kui taotletakse toetust suuruses 110 000 eurot projekti ühe aasta kohta, on vähemalt ühe partneri kaasamine projekti elluviimisse kohustuslik.

Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse koostööasutusena ka teisi avaliku sektori asutusi või juriidilisi isikuid, kuid nende osalemise kulusid toetuse eelarvest ei kaeta.

 

Kuidas saab toetust taotleda?

Taotlemine toimus Eesti Teadusinfosüsteemis 18. septembrist kuni 13. oktoobrini 2023 kell 17.00.

 

Taotlemise ja hindamise kord

Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis koosneb programmi nõukoja liikmetest ja valdkonna siseriiklikest ekspertidest.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1. teaduslik põhjendatus, 30% koondhindest;
2. projekti teostatavus, 30% koondhindest;
3. projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse, 40% koondhindest.

Dokumendid:

Programmi määrus (tingimused ja kord)
Taotluse hindamisjuhend

 

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas kaasata koostööasutusi?

Koostööasutustele toetust ei eraldata, küll aga saab neid kaasata muul moel. Näiteks on võimalik koostööasutuse töötajaga sõlmida käsundusleping, mille järgi ta täidab mingit konkreetset projektiga seotud ülesannet. Samuti on võimalik koostööasutusel esitada arve projektiga seotud teenuse osutamiseks. Näiteks kui soovite kaasata spetsialisti mõnest muuseumist, on kõige lihtsam temaga teha käsundusleping. Kui koostööasutus soovib tasu mõne ressursi kasutamise eest, mida on teadusprojekti läbiviimiseks vaja, siis seda saab teha arvega. Kõik koostöövormis peavad lähtuma sellest, et projekti eelarvest on võimalik katta vaid projektiga vahetult seotud kulusid, s.o. kulusid, mis on tarvilikud projekti eesmärkide täitmiseks.

Kuidas koostada eelarve?

Kultuuriministeeriumi programmis on üldkulu määr 10% otsestest kuludest. Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning teadustöö kulud (lähetuskulud ja -koolituskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud).

ETIS-s on otsesed kulud seega see summa, mis tuleb lahtrite „Personalikulud“, „Muu teadustöö kulu“ ja „Aparatuuri soetamise kulu“ peale kokku.

Kas ja millised on piirangud projektis osalemisele? Kas toetust võib taotleda ka PUT-i vastutav täitja?

Kultuuriministeeriumi programmis ei ole taotlemisele piiranguid – taotleja ja põhitäitja võib osaleda ka mitmes taotluses. PUT-i rahastusskeemiga seotud piiranguid ei ole.

 

Kontakt

Mariann Proos
TAIE fookusvaldkonna koordinaator (Elujõuline Eesti)
mariann.proos@etag.ee
5199 7098