TemTA – temaatilised teadus- ja arendusprogrammid

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • andmevaldkonna arendamine;
  • küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamine;
  • digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks;
  • teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes;
  • kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis;
  • digilahendusi võimaldavate elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendamine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • biomeditsiin ja biomeditsiini tehnoloogiad;
  • interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamise eesmärgil;
  • andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes;
  • inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavad lahendused;
  • teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning -jääkide väärindamine;
  • jätkusuutlik toidutoorme väärindamine, sh jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine; tuleviku- ja uuendtoit; uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamine toidu- ja söödatootmisel;
  • toidu ohutuse ja kvaliteedi.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • metsa teaduspõhine kasvatus kui kohaliku toorme alustala;
  • puidu mehaaniline väärindamine;
  • puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine;
  • puidu kui teisese toorme ja puidujäätmete väärindamine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • fosforiidi levik ja omadused kompleksse maavarana ning selle innovaatiliste ümbertöötlemise tehnoloogiate arendamine;
  • Eesti metallimaakide leviku ja majandusliku potentsiaali väljaselgitamine;
  • ehitusmaavarad ning mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutus ning väärindamine teisese toormena;
  • põlevkivi väärindamine keemiatööstuse toorainena;
  • turba füüsikalis-keemiline väärindamine;
  • geotermaalenergia kasutamisvõimaluste väljaselgitamine;
  • põhjavee leviku, omaduste ja varude uuringud ning kasutusvõimaluste väljaselgitamine ettevõtluse arendamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks;
  • bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamise teemade käsitlemine kogukonna, tarbijakäitumise, sotsiaalmajanduslike ja -kultuuriliste aspektide vaatest;
  • teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete kasutamine;
  • teisese toorme kasutamise ja jäätmete vältimise, kogumis-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisele suunatud lahendused ning tehnoloogiate arendamine, sh materjalide ja toodete arendamine kasutusea pikendamise, korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu võimaldamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• • kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamine;
  • energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamise tehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamine;
  • energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardiga.

• Kui ettepaneku esitab teadus- ja arendusasutus, mis ei ole ülikool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool, et kindlustada teadmiste ülekandumine kõrgharidusõppesse.
• Uurimisprojektide toetusest saab katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ning riigi rakenduskõrgkoolide kulusid. Kui partneritena osalevad ettevõtted, avaliku sektori asutused või muud partnerid, siis neile uurimisprojektidest kulusid katta ei saa.
• Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul saavad ettepanekuid esitada ainult IT Akadeemia partnerid, kes viivad perioodil 2018-2023 ellu tegevust “IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine”. IT Akadeemia partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool TalTech ja Tallinna Ülikool.
• Üks asutus võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes uurimisteema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi raames.
• Konkurss lähtub uurimisteemade ja neid teostavate partnerite valikul arvestusest, et toetuseks on kokku kuni ca 57 miljonit eurot ja ca 7,7 miljonit eurot temaatilise TA-programmi kohta.

• Uurimisteemale keskenduv teadus- ja arendustegevus võib olla seotud nii alusuuringute, rakendusuuringute kui eksperimentaalarendusega.
• Uurimisprojektide maksimaalne kestvus võib olla kuni 5 aastat. Projekt võib alata 1. jaanuarist 2024 ja peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2028. Kui projekt algab hiljem – näiteks juunis 2024 –, siis tuleb arvestada nimetatud lõpukuupäeva, st hilisema alustamise tõttu projekti lõpuaeg selle võrra ei pikene.
• Uurimisprojektide rahastamine uurimisteema täitmiseks on kavandatud ühikuhindade alusel, mis põhinevad Eesti Teadusagentuuri rühmagrandil. Toetatavate uurimisprojektide mahud (ühikuhinnad) on järgmised: 177 200 eurot aastas (14 766 eurot kuus) ja 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus).
• Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab personalikulusid, teadustöö kulusid ja üldkulu 25% otseste kulude summast.
• Ei toetata kõrghariduse ja õppega seotud kulusid (õppekavaarendus, õppetöö kulud jms).
• Infrastruktuuri investeeringuid eraldiseisvalt ei toetata, kulusid saab teha vastavalt uurimistoetuste rühmagrandi praktikale.
• Uurimisprojektide toetusest saab katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike TA-asutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide kulusid. Kui partneritena osalevad ettevõtted, avaliku sektori asutused või muud partnerid, siis neile uurimisprojektidest kulusid katta ei saa.
• Kui tegemist on koostööprojektiga, tuleb koos ettepanekuga esitada kinnituskiri uurimisprojekti elluviimises osalevalt partnerilt koos infoga, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud.
• Konkurss lähtub uurimisteemade ja neid teostavate partnerite valikul arvestusest, et toetusteks on kokku kuni ca 57 miljonit eurot ja ca 7,7 miljonit eurot temaatilise TA-programmi kohta.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis (võib teha erandeid, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist);
• kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant-nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant-nooremteadurit;
• kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase kolme aasta jooksul ETISe andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana (TemTA eelkonkurss_ETISe vormi näidis juhistega_25.10.2023).

Uurimisprojekti juht ei tohi olla samal ajal märgitud uurimisprojekti juht või põhitäitja üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekus. Piirang ei kehti teiste toetusskeemide uurimisprojektide kohta. Uurimisprojekti juhid võivad osaleda teistes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekutes täitjatena.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses;
• kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest;
• kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekus ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus. Piirang ei kehti teiste toetusskeemide uurimisprojektide kohta. Uurimisprojekti põhitäitjad võivad osaleda teistes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekutes ka täitjatena.

Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele võivad uurimisprojektis osaleda täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks.

Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uus doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. Uurimisprojektis osalevad uued doktorant-nooremteadurid ei pea olema ettepanekus isikuliselt, vaid välja võib tuua nende kohtade arvu ja kohtade täitmise ajakava. Olemasolevaid doktorante/doktorant-nooremteadureid saab uurimisprojektidesse kaasata täitjatena.

1. uurimisteema ettepaneku põhjendatus (osakaal 30% koondhindest);
2. uurimisteema ettepaneku teostatavus (osakaal 30% koondhindest)
3. uurimisteema ettepaneku prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse (osakaal 40% koondhindest).

Lisaks eelnevalt nimetatud hindamiskriteeriumitele antakse ettepanekutele lisapunkte järgmistel juhtudel:

• uurimisteema ettepanek panustab panus TAIE fookusvaldkonna teekaardis märgitud prioriteetsete suundade seas eelisarendatava(te)sse suunda(desse) (teekaardisisene prioriteetsus annab 0,5 punkti);
• uurimisteema ettepanek panustab korraga mitmesse TAIE fookusvaldkonna teekaarti ja nende prioriteetsetesse suundadesse (annab 0,5 punkti).

Tutvu lähemalt hindamiskriteeriumide ja hindamise põhimõtetega konkursi tingimustes ja korras.

Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ ekspertkomisjoni ülesandeid täidab IT Akadeemia juhtkomisjon järgmises koosseisus:

• Renno Veinthal, Haridus- ja Teadusministeerium, teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
• Margus Haidak, Haridus- ja Teadusministeerium, kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
• Luukas Kristjan Ilves, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, digiarengu asekantsler
• Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik
• Ivo Lasn, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige; Playtech Estonia OÜ direktor
• Agu Leinfeld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; AS Datel SenseTech divisjoni direktor
• Ants Sild, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; Baltic Computer Systems AS juhatuse liige

Temaatilise TA-programmi „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Kairi Värv, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Kristiina Sepp, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA fookusvaldkonna juht; asendusliige Sigrid Rajalo, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht
• Mari Teesalu, Sotsiaalministeeriumi terviseala teadusnõunik; asendusliige Marion Pajumets, Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik
• Alar Irs, Ravimiameti meditsiininõunik;
• Terje Peetso, Eesti Haiglate Liidu esindaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete juht; asendusliige Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees, Pärnu Haigla juhatuse esimees
• Margus Ulst, Ravimitootjate Liidu esindaja, ekspert, arst; asendusliige Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
• Merilin Varsamaa, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht; asendusliige Paulin Jürjens, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna arendusspetsialist
• Ragnar Vaiknemets, Terviseameti peadirektori asetäitja; asendusliige Mari-Anne Härma, Terviseameti peadirektori asetäitja
• Johanna Rõigas, Eesti Arstide Liidu esindaja
• Erki Mölder, Health Founders asutajapartner
• Kadi Lambot, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige, arst
• Katrina Laks, Migrevention OÜ juhatuse liige, DTx Estonia kogukonna esindaja

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Julia Rosend, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Gret-Kristel Mällo, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist; asendusliige Anneli Tuvike, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja
• Kristi Kõrge, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA äriarenduse spetsialist; asendusliige Martti Kalvik, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise juht
• Sirje Potisepp, Toiduainetööstuse Liidu juhataja; asendusliige Üllar Huik, Toiduainetööstuse Liidu arendusnõunik
• Meeli Lindsaar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht; asendusliige Triin Hallap, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik-projektijuht
• Jüri Ruut, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse riskihindamise osakonna juhtivspetsialist
• Markus Kirsberg, ekspert, Toiduainetööstuse liidu esindaja, end. HKScan Baltics AS juhatuse esimees
• Margus Leek, SCE E-Piim tegevjuht
• Anti Perkson, Vegetein AS juhatuse liige
• Ülo Kivine, Nordic Milk OÜ juhatuse liige
• Veljo Ipits, Salvest AS nõukogu esimees
• Sverre Puustusmaa, Tactical Solutions GmbH CEO; asendusliige Ragnar Tammsalu, Tactical Solutions GmbH COO

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Toomas Murulo, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Mikk Vahtrus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arenduse ja innovatsiooni nõunik; asendusliige Kadri Mats, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi fookusvaldkonna juht
• Rauno Reinberg, Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik; asendusliige Meelis Seedre, Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja
• Gunnar Reinapu, Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juht; asendusliige Allar Luik, Keskkonnainvesteeringute Keskuse arendusnõunik
• Pille Meier, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arendusnõunik; asendusliige Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
• Kertu Kekk-Reinhold, Eesti Erametsaliidu arendusnõunik; asendusliige Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu tegevjuht
• Elar Vilt, Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik; asendusliige Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht
• Lauri Raid, Viru Keemia Grupp biotoodete arendusjuht
• Martti Kork, Barrus AS tegevjuht; asendusliige Andres Linnasaar, Barrus AS tootmisdirektor

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Toomas Murulo, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Karel Lember, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütik; asendusliige Tõnu Tuppits, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA strateegia ja analüüsiosakonna ekspert
• Ene Jürjens, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja; asendusliige Helena Gailan, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik
• Eduard Pukkonen, Eesti Geoloogia Seltsi esindaja, vanem geoloog, Eesti Energia esindaja: asendusliige Hardi Aosaar, Inseneribüroo Steiger OÜ projektigeoloog
• Meelis Eldermann, Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse aseesimees, Viru Keemia Grupp AS esindaja; asendusliige Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor
• Veljo Aleksandrov, Eesti Energia projektidirektor; asendusliige Eduard Pukkonen, Eesti Energia esindaja, vanem geoloog
• Indrek Aarna, Viru Keemia Grupp AS arendusosakonna juhataja; asendusliige Kitty Teimann, Viru Keemia Grupp AS tehnikaosakonna projektijuht
• Riho Iskül, Kunda Nordic Tsement AS arendusdirektor
• Erki Niitlaan, OÜ Inseneribüroo Steiger juhatuse liige
• Raivo Vasnu, NPM Silmet OÜ juhatuse liige

Temaatilise TA-programmi „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik; asendusliige Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja
• Tõnu Tuppits, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA strateegia ja analüüsiosakonna ekspert; asendusliige Mikk Vahtrus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arenduse ja innovatsiooni nõunik
• Görel Grauding, Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik; asendusliige Harry Kuivkaev, Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik
• Argo Peepson, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik; asendusliige Anneli Tuvike, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja
• Tarmo All, Eesti Keemiatööstuse Liidu arendusjuht, Eesti Energia AS esindaja; asendusliige Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor
• Rita Jürmann, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht
• Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige
• Markus Vihma, Rohetiiger SA Rohetiigri Akadeemia korraldaja
• Indrek Aarna, Viru Keemia Grupp AS arendusosakonna juhataja
• Veljo Aleksandrov, Eesti Energia projektidirektor; asendusliige Tarmo All, Eesti Energia arendusjuht

Temaatilise TA-programmi „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ ekspertkomisjoni koosseis on järgmine:

• Katrin Pihor, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja; asendusliige Kristel Reim, Haridus- ja Teadusministeeriumi TAIE arengukava nõunik
• Villem Vohu, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA fookusvaldkonna juht, asendusliige Kadri Mats, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi fookusvaldkonna juht
• Kristjan Lepp, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna arendusnõunik; asendusliige Irje Möldre, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht
• Krisli Kõrgesaar, Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht
• Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht; asendusliige Karl Kull, Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige, Evecon OÜ esindaja
• Mart Tasa, Eesti Energia AS arendusjuht; asendusliige Kadi Steinberg, Eesti Energia AS valdkonnajuht
• Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige
• Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
• Andres Veske, Rohetiiger SA erasektori suuna juht
• Martin Kruus, Sunly AS nõukogu esimees
• Andrus Zavadskis, Utilitas Wind OÜ tehnikajuht

Mis keeles peab uurimisprojekti ettepaneku esitama?

Ettepaneku vorm ETISes on eestikeelne ja ettepanekut hindab siseriiklik ekspertkomisjon, välisretsensente hindamisse ei kaasata. Kui ettepaneku esitaja tunneb end paremini inglise keeles kirjutades, võib ettepaneku täita ka inglise keeles.

Kas võib juhtuda nii, et käin välja väga hea projektiidee ja konkursi tulemusel, teises faasis, kui esitatakse täistaotlused, antakse see idee hoopis kellelegi teisele täitmiseks?

Seda ei pea kartma, et konkursile esitatud idee antakse kellelegi teisele täitmiseks. Tegemist ei ole ideekonkursiga, kus kõigepealt valitakse välja ideed ja siis toimub konkurss, et leida ideede elluviijad. Konkursi tulemusel selguvad need uurimisteemad ja nende elluviijad, kes saavad esitada nn täistaotluse. Uut konkureerimist siis enam ei toimu.

Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul saavad ettepanekuid esitada ainult IT Akadeemia partnerid ehk Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Kui ma ei ole nendest ülikoolidest, aga ikkagi tahan selles valdkonnas tegevusi teha, siis kas ma kuidagi saaksin ikkagi taotleda? Kui ma tahaksin tegeleda uurimisteemaga digivaldkonnas, millega ükski nendest ülikoolidest ei tegele, kas ma jään siis sellest ikkagi välja?

Jah, programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ saavad ettepanekuid esitada  ainult IT Akadeemiaga seotud kolm ülikooli, aga koostööettepanekutega võib alati vastavate ülikoolide uurimisrühmade poole pöörduda. Juhul kui tahate tegeleda teemaga, millega need ülikoolid siiski ei tegele ega leia ka muid koostöövõimalusi, jääb konkreetne uurimisteema kahjuks programmist välja.

Siiski, digitehnoloogiate teemad on olemuselt horisontaalsed ja seotud ka teiste teekaartidega (temaatiliste TA-programmidega), kus digilahenduste vajadus on esile toodud võimaliku uurimisteema või lausa prioriteetse teadussuunana (vt nt tervisetehnoloogiate ja -teenuste, teisese toorme ja jäätmete väärindamise jt valdkondade teekaarte). Sel juhul tasub kindlasti mõelda, kas oleks võimalik muuta uurimisteema põhifookust selliselt, et see sobiks esitamiseks hoopis mõnda teise temaatilisse TA-programmi.

Kas ettepanekusse peab kaasama partneri, on see kohustuslik?

Ei, partneri kaasamine ei ole kohustuslik, v.a. juhul kui tegemist on teadus- ja arendusasutusega, mis ei ole ülikool. Sellisel juhul peab tegemist olema koostööprojektiga ja partnerina peab osalema vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool, et kindlustada ülekanne kõrgharidusõppesse.

Muudel juhtudel ei ole partneri kaasamine kohustuslik. Küll aga on partneri kaasamine eelistatud, kui vaadata konkursi hindamiskriteeriume ja nende alakriteeriume. Muu hulgas hinnatakse seda, mil määral panustab ettepanekus kirjeldatud uurimisteema asutuste ja sektorite vahelise koostöö arendamisse. Kriteerium, kus koostöö arendamise aspekti hinnatakse, on ka suurima kaaluga (40% koondhindest).

Kas kaasatavatel partneritel on hindamisel erinev kaal? Kas rohkem punkte saab siis, kui kaasata ettevõte, kelle panus on mitterahaline, või akadeemiline partner?

Hindamisel vaatab ekspertkomisjon partneri valiku põhjendatust, koostöö sisu ja partneri panust, erinevatel partneritel ei ole hindamiskriteeriumites erinevat kaalu. Kaastavate partnerite asjakohasus ja panus sõltub kindlasti ka kavandatava uurimisprojekti sisust ja uurimisteema eripäradest, samuti arenguhüppest, mida projekti elluviimise tulemusel soovitakse saavutada. Väga asjakohased võivad partneritena olla nii ettevõtted kui akadeemilised partnerid.

Kas partner peab panustama rahaliselt?

Partneri panus ei pea ilmtingimata olema rahaline, vaid võib olla ka nt panus tööjõus, teadusaparatuuri või labori kasutusvõimaluses, uurimiseks vajaliku toorainega varustamises, lahenduse testimisel vms.

Partnerite panus ja roll tuleb ettepanekus ära kirjeldada. Seejuures peab olema arusaadav, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Kui projektis osaleb partner, tuleb ettepanekule kindlasti lisada partneri poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri, kus need aspektid on kirjeldatud. Kui projektis on mitu partnerit, tuleb kinnituskiri esitada iga partneri kohta eraldi.

Milline peab välja nägema partneri kinnituskiri?

Ühtset kinnituskirja vormi ei ole, kuid kinnituskiri peab sisaldama vähemalt järgmist: kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab (sh roll, vastutus, tegevused) ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Kinnituskiri peab olema digitaalselt allkirjastatud ja esitatud iga partneri kohta eraldi, kui partnereid on mitu.

Kui projektis osaleb partner (ettevõte, avaliku sektori asutus), kes panustaks omalt poolt nõuetele vastava põhitäitjaga, aga partneri kulusid ei saa projektist katta või partner on valmis neid kulusid ise katma, mida siis teha? Põhitäitja puhul on öeldud, et ta peab saama töötasu kas täielikult või osaliselt uurimisprojektist, ja samal ajal on öeldud, et kulusid saab projekti toetusest katta ainult positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste ning riigi rakenduskõrgkoolidele.

Sellisel juhul tuleb partnerasutuse töötaja kaasata projekti täitjana, isegi kui partner on valmis tema kulusid ise katma. Temaatilistes TA-programmides on oluline teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekuse kasvatamine. Seega on oluline, et põhimeeskond ka edaspidi moodustab tuumiku uurimisteema arendamisel ja oleks toetust saava(te)s teadus- ja arendusasutus(t)es olemas. Selle tõttu on ka põhitäitja puhul kirjas nõue, et tema töötasu peab tulema uurimisprojektist.

Tingimustes on kirjas, et projekti juht peab töötama uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis. Kas see tähendab, et ettepaneku võib esitada ka isik, kes taotlemise ajal (st novembris 2023) töötab osakoormusega Eestis, kui saab näidata, et projekti täitmise ajaks töötab isik Eestis täiskohaga?

Jah, ettepaneku võib esitada ka isik, kes ettepaneku esitamise hetkel veel neid tingimusi ei täida, aga täidab need projekti elluviimise ajaks. Konkursi tingimustes ja korras on ka kirjas, et erandjuhul võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist (p. 6.1.2.) ja vastava erandi arvestamise otsuse teeb ekspertkomisjon ettepanekute hindamisel ja valimisel (p. 6.7.).

Millised projektid/lepingud lähevad uurimisprojekti juhiks kvalifitseerumiseks arvesse?

Projektide/lepingute sobivuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Teadus- ja arenduskoostöö lepingu nõue kehtib ainult juhile, mitte kellelegi teisele uurimisrühmas. Kui leping on kellelgi teisel uurimisrühma liikmetest (nt põhitäitjal või täitjal), siis seda ei saa arvestada, st nõue kehtib juhile. Isik peab olema lepingus märgitud kas juhi või põhitäitjana.
• Kui lepingu täitmisega on seotud mitu isikut, siis iga lepingus juhi või põhitäitjana märgitud isik võib sedasama lepingut kasutada nõude täitmiseks, st ühte ja sama lepingut saab nõude täitmiseks kasutada mitu korda.
• Piisab ühest koostöölepingust, mille kogumaksumus ETISe põhjal on vähemalt 35 000 eurot (sh käibemaks). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku, st tegemist peab olema vähemalt ühe lepinguga, mille kogumaksumus on minimaalselt 35 000 eurot (sh käibemaks). Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu.
• Arvesse lähevad teadus- ja arenduskoostöö lepingud, mis on ETISe andmetel alanud, käimas või lõppenud aastatel 2020-2023. Arvestatakse lepingu kehtivuse kalendriaastat, mitte kuid ega kuupäevi, st arvesse lähevad lepingud, mis on “aktiivsed” või “kehtivad” aastal 2020, 2021, 2022, 2023. Näiteks kui projekt on lõppenud märtsis 2020, siis läheb see arvesse, ja kui projekt on alanud juunis 2023, siis läheb see samuti arvesse.
• Tegemist peab olema ETISes märgitud teadus- ja arendusprojektiga. Arvesse ei lähe õppearendus-, taristualased jms projektid.
• Üldjuhul on tegemist teenuslepingu (ostu-müügileping), mitte toetuslepinguga. Koostööleping on antud tähenduses teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei tulene asutuse osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Oluline on lepingulise tegevuse konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle, sh raport, prototüüp vms. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused. Erandina arvestatakse teadusrahastuse toetusskeemide projekte, mille puhul on olemas selge „tellija“ või kui lepingu partnerite hulgas on ettevõte või avaliku sektori asutus.
• Lepingu andmed peavad korrektselt kajastuma ettepaneku esitamise ajaks ETISes (vastav leping tuleb uurimisteema ettepanekus ETISe andmebaasist ettepanekule lisada).

Lõplikku loetelu ja välistusi nendest toetusskeemidest ja projektidest/lepingutest, mis lähevad ja mis ei lähe arvesse, ei saa teha, tuleb vaadata sisusse!

Mida lepingu/projekti puhul kokkuvõttes vaadata:

• leping on juhil (on olnud lepingus juht või põhitäitja);
• rahaline maht;
• kestus (2020-2023);
• kas on teadus- ja arendustegevus;
• teenusleping või toetusleping, toetuslepingu puhul oluline sisu, nt partnerite osalus, toetusskeemi eesmärgid jms.

Mõningaid konkreetseid näiteid lepingutest, mis lähevad või ei lähe arvesse, on toodud infotunni slaididel. Kui ei ole kindel, kas konkreetne leping on nõude täitmiseks sobiv, palun võtke enne ettepaneku esitamist ühendust oma asutuse tugiüksusega või hella.lood@etag.ee!

Kas täitjana võib kaasata doktorikraadiga isikuid?

Jah, täitjad võivad olla ka doktorikraadiga isikud, samuti need isikud, kes ei saa piirangute tõttu temaatiliste TA-programmide konkursil enam olla uurimisprojekti juhid või põhitäitjad, kuna on juba ettepanekutega seotud.

Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uus doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. Kuidas seda arvestada tuleb ja kust tuleb nende doktorant-nooremteadurite rahastus? Kas uuele doktorandile peab maksma tasu projektist või võib kulusid katta ka teistest allikatest? 

Jah, uute doktorantide arv vastab põhitäitjate (mitte juhi, mitte täitjate) arvule. Näiteks kui projektis osalevad juht ja kolm põhitäitjat, siis on vaja kaasata kolm uut doktorant-nooremteadurit. Arvestada tuleb isikute arvu, mitte nende koormusi (nt ei sobi lahendus, kus kolm osakoormusega põhitäitjat annavad kokku ühe täiskoormusega koha ja selle kohta kaasatakse üks doktorant). Ei ole oluline, kelle juhendatavad nad uurimismeeskonnas täpselt on (kõik võivad olla ka ühe isiku juhendatavad). Uurimisprojektis osalevad uued doktorant-nooremteadurid ei pea olema ettepanekus isikuliselt, vaid välja võib tuua nende kohtade arvu ja kohtade täitmise ajakava. Kohti ei pea täitma kohe esimesel aastal. Doktorant-nooremteaduritele peab projektist maksma, aga ei pea maksma kogu tasu.

Kui ettepaneku esitab asutus, mis ei ole ülikool, kas sellisel juhul on oluline, millise ülikooliga on uued doktorandid seotud? Kas on oluline, et doktorandid on partnerasutuse (ülikooli) doktorandid või võivad nad olla ka mõne teise ülikooli doktorandid?

Temaatiliste TA-programmide eesmärk on võimestada teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekust, mis tähendab ka jätkusuutlikult toimivaid suhteid selleks, et doktorante juhendada ja teadlaste järelkasvu saada. Antud juhul ülikool partnerina peab võtma ka rolli doktorante sel teemal juhendada ja järelkasvu tekitada ning osaleb selles mõttes sisuliselt. Ülikool, kust pärineb doktorant, peab olema projektis partner.

Kui suur on omafinantseering? Kas omafinantseering on grandiühiku (ühikuhinna) sees või lisandub? Kes omafinantseeringu katab?

Ühikuhind (grandiühik) on tegevuse kogumaksumus, st see sisaldab ka omafinantseeringut, mille täpne maht kinnitatakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimused on praegu alles koostamisel. Omafinantseeringu suuruseks tuleks arvestada ca 15%, täpne maht täpsustatakse temaatiliste TA-programmide toetuse andmise tingimustes, mis kinnitatakse ministeeriumi poolt eraldi käskkirjaga. Arvestus toimub nii, et toetuse saamisel makstakse ühikuhinnast välja ca 85% ja ülejäänu kaetakse uurimisprojekti omafinantseeringust. Seega, eraldiseisvalt omafinantseeringut ühikuhinnale enam ei lisanud, see on ühiku arvestuslik osa. Kes täpsemalt ja mis mahus katab omafinantseeringu, kas see tuleb erinevatest allikatest või erinevate partnerite poolt, tuleb asjaosalistel omavahel ja asutuse sees ise kokku leppida.

Kes kuuluvad ekspertkogudesse, kus ettepanekuid hinnatakse ja valitakse?

Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning seda tuleb arvestada ka ettepaneku kirjutamisel. Ekspertkogudesse ei kuulu teadlased. Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia juhtkomisjon.

Komisjonide koosseisud on hetkel kokkupanemisel ja kinnitatakse ministri käskkirjaga. Komisjonide koosseisud on avalik info. Näited sellest, kes võivad kuuluda ekspertkomisjoni, võib leida ressursside väärindamise programmist ResTA ekspertkomisjonidest ja IT Akadeemia juhtkomisjonist.

Kuidas aruandlus toimub? Milline saab olema aruandluskoormus?

Aruandlusega seonduv saab täpsustatud ja kinnitatud temaatiliste TA-programmide toetuse andmise tingimustes, mis on hetkel alles koostamisel. Kui lähtuda ressursside väärindamise programmist ResTA saadud kogemustest, siis toimus aruandlus kuni kaks korda aastas, kusjuures aruandluse hulka kuulusid ka seminarid ja külaskäigud, kus ekspertkogu kohtus uurimisrühmadega ja arutati lähemalt seda, kuidas projektid edenevad ja mida võiks edasistes tegevustes veel arvestada. ResTA projektimeeskondade tagasiside põhjal võib öelda, et aruandlus oli mõistlikult korraldatud. Arvestame seda kogemust ka temaatiliste TA-programmide puhul. Kindlasti teeb teadlaste jaoks asja oluliselt lihtsamaks ka grandiühikute (ühikuhindade) kasutamine toetuse eraldamisel, mis tähendab, et kuludokumente jms väljamaksete tegemiseks esitama ei pea.