Kas Eestis on liiga vähe välisteadlasi või hoopis liiga palju? Kas teadlane on uus suunamudija? Tänavuse Arvamusfestivali teadusalal arutati koos teadlaste ja teiste asjatundjatega, milline on teadlaste tähtsus globaalses tervisekriisis ja välisteadlaste roll meie teadusmaastikul.
Teadlane kui kriisiaja suunamudija
Algatuse “Kust sa tead?” tegevuste raames korraldatud arutelus “Teadlane kui kriisiaja suunamudija” osalesid avalikkusele tuntud inimesed, kes on aktiivselt sõna võtnud koroonaviirusega seotud teemadel – Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar, teadlased Erik Abner ja Natalia Pervjakova ning arstitudeng Orina Jakovleva, kes on TikTokis tuntud ka kui oreo.kypsis. Arutelu modereeris Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.
Panelistid olid ühel nõul, et tervisekriisis on väga oluline jagada vajalikke selgitusi ja kommentaare. Ent kuidas selgitada nii, et teaduslik sisu jääks alles, aga sõnumist saaks aru ka teaduskauge inimene? Irja Lutsar selgitas: “Teadlased on harjunud diskuteerima teadusteemadel enda kolleegidega, kriisi alguses tuli kasutama hakata aga uut lähenemist, mis sobiks laiemale kuulajaskonnale.” Lisaks tõid arutlejad välja asjaolu, et Eestis on vähe vastava valdkonna eksperte, mistõttu tundsid nad moraalset kohustust kaasa rääkida, hoolimata sellega kaasnevast lisatööst ja vaktsiinivastaste kriitikast.
Välja toodi ka eestlaste usaldus teaduse ja teadlaste vastu. Nimelt on 2020. aasta teadusbaromeetri põhjal eestlaste usaldus teadlaste vastu väga kõrge – lausa 78% (näiteks Saksamaal on sama näitaja 64%). Pseudoteaduse areng, valeuudiste levik ning vaktsiinivastased toovad ühiskonda eriarvamusi, kuid arutlejate sõnul on tegemist siiski väga väikese osaga ühiskonnast. Eestlased toetavad ja usaldavad teadlasi, kuid teevad seda pigem vaikselt. Abneri sõnul on kõik toetussõnumid ja positiivne tagasiside see, mis ajendab edasi tegutsema. Lisaks tõi Jakovleva olulise motivaatorina välja selle, kui tema TikToki videote tulemusena muudab keegi enda suhtumist või käitumist piirangute suhtes: “Kõige toredam on näha seda, kui keegi jälgijatest on hakanud kandma maski. Üks uus maskikandja on küll väike, kuid see-eest oluline samm.”
Arutelu saab täies pikkuses järele vaadata siin:
Eestisse teadust tegema. Miks ometi?
Kümnendik Eesti teadlaskonnast on pärit välismaaltning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi on ligi kolmandik. Milline on välisteadlaste roll siinsetes ülikoolides ja teadusasutustes ning millised on need tegurid, mis motiveerivad tulema Eestisse teadust tegema? Need küsimused olid fookuses Research in Estonia korraldatud arutelus “Eestisse teadust tegema. Miks ometi?” . Paneelis osalesid professor Steffen Manfred Noe, akadeemik Maarja Kruusmaa, professor Olaf Mertelsmann, teadur Regina-Nino Mion ja Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai. Arutelu modereeris Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Mitmete ülikoolide jaoks on välisteadlased oluline osa asutusest, mis tagab koha rahvusvahelistes teadusvõrgustikes. Maarja Kruusmaa tõi välja tõsiasja, et teadus on rahvusvaheline ning ideed peavad saama liikuda erinevate riikide vahel. Välisteadlased toovad Eestisse palju uusi ideid ja meetodeid, kuid seejuures peab tähelepanu pöörama ka tasakaalule kohalike ja välisteadlaste vahel. Arutlejate sõnul on üheks peamiseks motivaatoriks Eestisse tulemisel väga head töö- ja elutingimused ning stabiilsus. Noe sõnul on oluline ka võimalus karjääriredelil liikuda. Suurima miinusena toodi välja teadustöötajate palgad, mis on võrreldes välisriikidega oluliselt madalamad.
Olulise punktina rõhutati keele küsimust. Rahvusvaheliste teadlaste ja õppejõudude Eestisse toomisel tuleb mõelda ka sellele, kuidas säilitada eestikeelne kõrgharidus. Kruusmaa tõi välja võimaluse sõlmida välisteadlastega mitmeaastased lepingud, mis annab lisamotivatsiooni keel selgeks õppida: “Kui välisteadlased teavad, et nad tulevad Eestis mitmeks aastaks, on selge, et tekib vajadus rääkida ka kohalikku keelt.” Probleeme tekitab kohati ka asjaolu, et ülikoolid lisavad lektori ametikohale kandideerimiseks eesti keele oskuse nõude, mis välistab juba eos välisteadlaste tulemise Eestisse.
Siseministeeriumi esindaja Harry Kattai tõi välja välisteadlaste olulise panuse Eesti ühiskonda: “Oleme pidevas konkurentsis teistega ning selleks, et suudaksime nendega sammu pidada, peame arenema ja leidma uusi kontaktvõrgustikke.” Mertelsmann lisas, et ühiskonna seisukohast ei ole oluline, kust teadlased tulevad, vaid mida nad endaga kaasa toovad. Spetsialistid ja teadlased toovad riiki uut lisaväärtust ning aitavad edasi viia innovatsiooni.
Vaata arutelu siit*:
* Ülekannet toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.