Mis on uurimistöö?
Uurimistöö on käsitlus mingist konkreetsest uurimisobjektist või -valdkonnnast, mida töö autor peaks suutma uurida ja analüüsida UUDSE JA HUVITAVA vaatenurga alt. Teaduslikud uurimistööd jagunevad laias laastus uurimusteks (case study) ja ülevaadeteks (review). Esimesel juhul viiakse läbi andmete kogumine (laboris, looduses, ankeetküsitluse teel või muul viisil), teostakse andmete analüüs ning arutletakse, mis tulemustest järeldub. See uurimisviis on kasutusel loodusteadustes, aga ka reaal- ja sotsiaalteadustes.
Teise uurimisviisi puhul antakse kirjanduse põhjal ülevaate mõne olulise küsimuse läbiuuritusest ja järeldustest ning tehakse selle kohta oma üldistus, mille juurde kuuluvad ka autori enda seisukohad. Teine uurimisviis on rohkem kasutusel humanitaar- ja sotsiaalteadustes.
Uurimistööd koostades ei tohi unustada, et see peab olema ka teiste jaoks huvitav ning ARUSAADAVALT JA LOOGILISET kirja pandud.
Uurimistöö läbiviimise etapid
a) teema valik
b) kirjandusega tutvumine (otsustamine, kas teemat uurida ja kui uurida, siis mida)
c) uurimistöö esilagse kava koostamine
d) uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine
e) kirjanduse põhjal ülevaate kirjutamine
f) katsete läbiviimine, materjali kogumine jm
g) kogutud materjali ja/või andmete analüüs
h) uurimistulemuste tõlgendamine
i) töö kirjalik vormistamine
j) töö esitamine
Uurimistöö peab sisaldama järgmisi osi:
a) PEALKIRI
Peaks kajastama töö sisu, olema võimalikult konkreetne, sõnastatud piisavalt kitsalt, vältida tuleks ajakirjanduse stiilis teemade sõnastust.
b) SISSEJUHATUS
Seal räägitakse lahti teema valik ja püstitatakse probleem, tuuakse välja töö eesmärgid ja hüpoteesid.
Lähtepunkt on hea, kui inimene märkab, et tema tegevusalal või huvideringis on mingid küsimused, mida ikka ja jälle esitatakse, sellele saab rajada väga hea uurimuse.
c) KIRJANDUSE ÜLEVAADE (humanitaarteaduslikes töödes rohkem küll UURIMISAINE ÜLEVAATE või lihtsalt ÜLEVAATE peatükk)
Põhjendatakse probleemi valikut kirjandusallikatele toetudes. Kirjanduse ülevaatest peaks selguma probleemid, mis veel on lahendmata on ja sellest tulenevalt konkreetse töö eesmärgid. Kindlasti on selles peatükis vajalik lisaks kirjandusallikate otsesele refereerimisele oma ideede põimimine, et oleks näha uuritava probleemi sügavus ja uurijat spetsiifiliset huvitav uurimissuund.
d) MATERJAL JA METOODIKA
Selles peatükis selgub, mida ja kuidas uuriti (peaks olema võimalikult spetsiifiline; kena oleks, kui suudetakse põhjendada, miks just selline metoodika valiti). Materjal ja metoodika peaks olema kirjeldatud piisava põhjalikkusega, et vajadusel saaks selle alusel võrdlevaid uuringuid läbi viia ja/või saadud andmeid omakorda võrdlusbaasina kasutada.
Materjali ja metoodika peatüki võib ära jätta humanitaarteaduslike tööde puhul, kuna nendes töödes otseselt midagi ei mõõdeta ja ei ole ka mõõdetavaid tulemusi (idee sellest, mida ja kuidas uuriti saab mahutada ülevaate peatükki)
Vaata lisaks Veebinari materjale
e) TULEMUSED (TULEMUSTE ANALÜÜS JA ARUTELU)
Selles peatükis tuleks esitada saadud andmed võimalikult lakooniliselt ja kompaktselt, tuuakse välja leitud seosed ja nende võimalikud põhjused, samuti ettepanekud, kuidas probleemi saab edasi uurida. Kui otseseid tulemusi pole võimalik näidata, näiteks humanitaarteaduslike tööde puhul, tuleks tuua arutelu vormis eraldi peatükina välja see, milliste ideede ja seisukohtadeni jõuti. On eriti kiiduväärne, kui autor suudab oma andmetest välja tuua olulise ja enda tulemusi teiste poolt varem tehtud uuringutega võrrelda.
f) KOKKUVÕTE:
Kokkuvõttes käsitletakse lühidalt seda, mis oli uurimisprobleem ja mida töö autor selle lahendamiseks ette võttis. Vastavalt püstitatud eesmärkidele kirjeldatakse lühidalt tulemusi ning tuuakse välja järeldused. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud, samas saab seal välja tuua ettepanekuid, kuidas teemat edasi uurida. Kokkuvõte ei tohiks olla üle 1 lehekülje pikk.
g) VÕÕRKEELNE RESÜMEE:
Resümee on töö võõrkeelne lühikokkuvõte. Lisaks töö tulemustele ja järeldustele tuleb resümees välja tuua töö eesmärgid ja nendeni jõudmise metoodika. Seega on resümee süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee algab töö tõlgitud pealkirjaga.
h) KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU
i) LISAD (vajadusel)
NB! kõik etapid ei ole kõikides valdkondades kohustuslikud, küsi kindlasti abi juhendajalt!
Näpunäited uurimistöö koostamiseks:
- Õpilaste teadusajakiri Akadeemiake avaldab parimaid õpilasuurimusi ning pakub mitmeid juhendmaterjale, loe täpsemalt SIIT!
- Irene Artma, Kadri Sõrmus, Maigi Vija „Uurimistöö kirjutajale” (Tartu: Atlex, 2008)
- Uurimistöö võibki tuua esile küsimusi ja kahtlusi: “Tuul Sepp: miks teadlased eksivad?” Postimees online: http://arvamus.postimees.ee/3943453/tuul-sepp-miks-teadlased-eksivad
Oluline on järgida uurimistöö eetikat!
Õpilasteaduse puhul puutume eetikaga kokku peamiselt inimesi uurides:
1) viies läbi küsitlusi ja 2) uurides inimesi tundlikes valdkondades (tundlikud valdkonnad on: inimese usulised ja poliitilised vaated, etniline päritolu, andmed terviseseisundi kohta, pärilikkusandmed, biomeetrilised andmed, seksuaalelu puudutav, süüteo ohvriks või süüdlaseks olemine enne uurimisprotsessi algust).
– Küsitlusi läbi viies tasub jälgida, et seda tehakse alati anonüümselt, st meil ei ole võimalik hiljem kokku viia vastajat ja vastust. Siiski on oluline jälgida seda, et küsimustikke täidetakse vabatahtlikult ja alati peab olema selge, miks uuringut tehakse. Samuti peab olema vastajal võimalik loobuda osalemisest.
– Tundlikke valdkondi uurides peaks uurija ja uuritava vaheline nõusolek olema vormistatud kirjalikult ning uuringu põhjus ja taust peab olema kõigile osapooltele selge! Mõnel juhul, nagu näiteks meditsiini- ja terviseteemad, võib olla oht, et astutakse üle eetika põhimõtetest – selliseid uuringuid tuleb koolitöös vältida! Inimesi uurides on alati oluline, et infot kogudes ei kahjustataks osalejaid. Uurimust tehes tuleb arvestada anonüümsuse, privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja aususega.
Ka väljaspool kooli uuringut läbi viies (näiteks intervjueerides mõne firma töötajaid), tuleb oma uuringu eesmärke selgitada ja luba küsida uuringu läbiviimiseks.
NB! Loomkatseid tuleb kooli uurimistöös vältida, välja arvatud juhul, kui need viiakse läbi teadusasutuses ja juhendaja käe all, kes omab selleks eetikaluba.
Uurimistööd tehes puutume eetikaga kokku igal hetkel – alates sellest, kui hakkame valima uurimistöö teemat ning edaspidi näiteks uurimismeetodit rakendades (nii sotsiaalteadustes, bioteadustes, meditsiinis jne). Kohe alguses tuleks juhendajal õpilasega läbi arutada töö eetilised aspektid!
Vaadata võib ka Tartu Ülikooli Eetikaveebi!
Põhilised vead, mida hindajad on varasemate konkursitööde osas välja toonud:
a) teema ja pealkiri
• Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib
• Pealkiri ei hõlma kogu töös käsitletud teemaderingi
• Uurimistöö teema sõnastamisel tuleb olla palju täpsem, teema peab väljendama selgesti konkreetset probleemi, millele autor vastust otsib, mitte lihtsalt autorit huvitavat valdkonda
• Pealkiri teeb oma sõnastusega tööle ülekohut – tegemist on märksa ja selgepiirilisema uurimusega kui ebamäärasest nimest arvata võib
• Teema on sõnastatud pisut uduselt ja laialivalguvalt. Tõsimeeli ei jõuaks sellist teemat ka väitekirja raames ära käsitleda.
b) sissejuhatus, eesmärgid, hüpoteesid ja kirjanduse ülevaade
• On väga halb, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest
• Sissejuhatuses peaks andma probleemipüstituse kirjanduse, mitte isikliku huvi baasil (st ei piisa, kui öelda, et kirjutasin selle töö, sest mulle lihtsalt meeldib miski, nt keemia).
• Kirjandusel põhineva ja omauurimusliku osa seos on nõrk
• Kuna sisulised eesmärgid on püstitamata ei ole võimalik ka hinnata töö eesmärkide saavutamist
• Pole hea, kui kasutatud kirjanduse loetelu on väga ühekülgne – nt, massiliselt ühe allika kasutamine. Tuleks kasutada rohkem erinevaid allikaid ja neid tekstis omavahel põimida. Sõna-sõnalt olemasolevate tekstide kopeerimine pole samuti hea toon.
• Tundub, et hüpoteesid püstitati tegelikult saadud tulemuste alusel …
• Mingi meetodi omandamine ei saa olla uurimistöö eesmärk!
• Uurimishüpotees on püstitatud pisut üldsõnalisena ja seetõttu jäävad ka põhjendused ja järeldused liiga üldiseks (uut ja avastuslikku vähevõitu)
• Hüpoteese oleks võinud lugeda kinnitust leidnuteks ka ilma uurimiseta
c) uurimismetoodika
• Metoodika ei ole seotud püstitatud eesmärkidega
• Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad? jne.
d) graafikud, joonised, tabelid, lisad
Nii esitatavad andmed kui ka lisad peavad olema väga selgelt töö eesmärkide saavutamiseks vajalikud
• Ükski illustratsioon, tabel ega joonis ei tohi esineda kommentaarita
• Hea joonis peab olema iseseisvalt loetav
• Kõik joonised peavad olema allkirjastatud ja viidatud
• Uurimistöösse ei panda asju igaks juhuks ega ilu pärast. Kui tehakse diagramm, siis selleks, et ta täiendaks teksti infoga, mida tekst ei suuda lühemalt ja selgemalt ütelda
• Graafikud on väheinformatiivsed ja kohati isegi eksitavad
• Töös esinevad fotod on väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte
• Tasub jälgida, et kõik tabelid tõesti täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti.
e) tulemused, analüüs ja järeldused
• Andmed esitatakse ebamugavalt tekstis, mis raskendab nende süstematiseerimist (tabelid oleks abiks)
• Autorid on küll otsustanud mida ja kuidas uurida, kuid ei ole selgeks mõelnud, mida selle teadmisega edasi peale hakata.
• Puudub arutelu.
• Järeldused ja soovitused on rutiinsed ega põhine antud töö tulemustel
• Väidetakse asju, mida töös ei uuritud
• Töös on esitatud küsimustik, kuid sellele tuginevat analüüsi ei leidu
• Eksperimentaalse osa tulemusi pole võrreldud teiste analoogsete uuringutega
• Tehakse suuri üldistusi liiga väikese või vähe esindusliku valimi põhjal (nt, küsitluse korral, kus kaasatud inimeste arv on proportsionaalselt liiga väike, valim ei sisalda piisavalt erinevaid vanuserühmi, elanikkonna gruppe jne, aga üldistusi tehakse kogu elanikkonna kohta).
f) kokkuvõte
• Kokkuvõte ei vasta töö alguses püstitatud uurimisküsimustele
• Kokkuvõttes ei tohi olla uusi, tekstis varem esitamata andmeid ega viiteid kirjandusele
• Pole sobiv kokkuvõttes ise oma tööle kiitvat hinnangut anda
g) kirjanduse loetelu ja viitamine
• Allikaid on tõenäoliselt kasutatud, kuna sellele vihjab loetelu töö lõpus, töös endas jääb vaid arvata, mis on pärit allikatest. Oma ja võõra teksti eristamises on töö üsna lodev.
• Puudub arusaadav viitamis-süsteem
• Kasutatud on erinevaid viitamisstiile. Selguse mõttes tuleks jääda siiski ühe kindla viitamisstiili juurde.
• Faktilise materjali usaldusväärsuse kontrollivõimalus puudub, sest puuduvad viited algallikatele
• Töö tegemisel kasutatud kirjandus on põhiliselt veebilehekülgedel olev materjal. Tuleb aga ette olukordi, kus veebilehel olev teave ei ole tõene ja usaldusväärne. Allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt.
h) vormistus
• Vormiliselt on uurimistöö range žanr: lehekülgede nummerdamine, illustratsioonide süstemaatiline nummerdamine ja allkirjastamine, täpne viitamine on seal hädavajalikud
• Palju kirjavigu (puuduvad tähed, ühildumine), läbisegi kasutatud isikulist ja umbisikulist esitust
• Kirjutatud liiga napilt. Lehekülgede mahust suure osa moodustab tühi pind
• Töö teksti võiks tihendada, töös on liiga palju kordusi.
• Töö võiks olla lühem ja kontsentreeritum
• Väike kiri ja reavahe raskendavad lugemist. Peatükkide pealkirjad peaksid olema paremini esile toodud
• Töös võiks olla rohkem konkreetsust ja vähem sõnu. Esitatava töö kaante vahele ei ole vaja mahutada kogu materjali, mis töö valmimise jooksul kogutud on.