Uurimistöö eetikast

 

Foto: Sven Tupits

Õpilasteaduse puhul puutume eetikaga kokku peamiselt inimesi uurides:

1) viies läbi küsitlusi ja 2) uurides inimesi tundlikes valdkondades (tundlikud valdkonnad on: inimese usulised ja poliitilised vaated, etniline päritolu, andmed terviseseisundi kohta, pärilikkusandmed, biomeetrilised andmed, seksuaalelu puudutav, süüteo ohvriks või süüdlaseks olemine enne uurimisprotsessi algust).
Küsitlusi läbi viies tasub jälgida, et seda tehakse alati anonüümselt, st meil ei ole võimalik hiljem kokku viia vastajat ja vastust. Siiski on oluline jälgida seda, et küsimustikke täidetakse vabatahtlikult ja alati peab olema selge, miks uuringut tehakse. Samuti peab olema vastajal võimalik loobuda osalemisest.

Tundlikke valdkondi uurides peaks uurija ja uuritava vaheline nõusolek olema vormistatud kirjalikult ning uuringu põhjus ja taust peab olema kõigile osapooltele selge! Mõnel juhul, nagu näiteks meditsiini- ja terviseteemad, võib olla oht, et astutakse üle eetika põhimõtetest – selliseid uuringuid tuleb koolitöös vältida! Inimesi uurides on alati oluline, et infot kogudes ei kahjustataks osalejaid. Uurimust tehes tuleb arvestada anonüümsuse, privaatsuse, konfidentsiaalsuse ja aususega.

Ka väljaspool kooli uuringut läbi viies (näiteks intervjueerides mõne firma töötajaid), tuleb oma uuringu eesmärke selgitada ja luba küsida uuringu läbiviimiseks.

NÄIDE: Kogu uurimistöö protsess oli kooskõlastatud haigla x nõuetega: allkirjastasin konfidentsiaalsuslepingu, mille kohaselt kohustsusin kogu isikliku info hoidma haiglaseinte vahel, ühegi patsiendi doonorikaarte, kus olid isiklikud andmed, haigla keskkonnast välja ei viinud, nende käsitlemisega tegelesin ainult haiglas osakonnas x haiglaarstide arvutites (siinjuures täpsustan, et selle töö tegemiseks tehti mulle eraldi konto piiratud ligipääsuga, ainult vajaliku info sissekandmiseks). Seega enamik praktilise töö sooritamisest toimus rangelt haiglaseinte vahel, oma arvutit enamuse informatsiooni käsitlemisel ma kasutada ei tohtinud. Vajalikud doonorite andmed, mis olid algselt paberitel individuaalsed, kandsime arvutisse privaatsuse säilitamise põhimõtetel: isikukoodid, mis võimaldavad paberkandjalt uuritavat kindlaks teha on kantud eraldi Exceli faili, kus neile vastavad numbrid, mis annavad omakorda võimaluse EpiData andmeid õigesti siduda. EpiDatasse doonoriankeetidelt kantud proovi x kuupäevi kasutasime labori x uuringute tulemuste sidumiseks õige prooviga (siinkohal kõik sidumised ei õnnestunud, aga puhtalt dokumentide varasema kaootilise täitmise tõttu haiglatöötajate poolt, sellest on kirjutatud uurimistöös pikemalt). Enne töö alustamist taotlesime ka kaks ametlikku luba: avaldus uuringuprojektile kooskõlastuse saamiseks Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt ja uurimistöö taotlus haiglalt x nõusoleku saamiseks.

NB! Loomkatseid tuleb kooli uurimistöös vältida, välja arvatud juhul, kui need viiakse läbi teadusasutuses ja juhendaja käe all, kes omab selleks eetikaluba.

Uurimistööd tehes puutume eetikaga kokku igal hetkel – alates sellest, kui hakkame valima uurimistöö teemat ning edaspidi näiteks uurimismeetodit rakendades (nii sotsiaalteadustes, bioteadustes, meditsiinis jne). Kohe alguses tuleks juhendajal õpilasega läbi arutada töö eetilised aspektid!

Vaadata võib ka Tartu Ülikooli Eetikaveebi: https://www.eetika.ee/et/387895