Teaduskommunikatsiooni koolitus

Alates 2026. aastast hakkab Eesti Teadusagentuur Arko Oleski ja Marju Himma eestvedamisel läbi viima koolituskava „Teaduskommunikatsiooni meistriklass“.

Koolitus on suunatud teadlastele, kommunikatsioonispetsialistidele ja teistele professionaalidele, kelle töös esineb vajadus vahendada teadust erinevatele teadusvälistele huvirühmadele (ettevõtjad, ajakirjanikud, poliitikud, õpilased, kodanikud jt). Teadusuuringutele ning koolitajate ulatuslikule praktilisele kogemusele toetuval koolitusel osalemine aitab osalejatel mõtestada teaduskommunikatsiooni rolli ühiskonnas ning enda tegevust selles vallas ja arendada praktilisi oskusi kommunikatsiooni mõjusamaks muutmisel.

Üldiste õpiväljunditena koolituse läbinud õppija:

  • mõistab teaduskommunikatsiooni erinevaid mudeleid ja nende eesmärke;
  • on suuteline mõtestama oma teaduskommunikatsiooni alast tegevust (eesmärke, valitud formaate ja nende soovitud mõju);
  • oskab valida ja kasutada erinevaid kanaleid ja formaate teaduse tutvustamiseks (sh sotsiaalmeedia, avalik esinemine, populaarteaduslik kirjutamine).

Koolitus koosneb kahest kahenädalase vahega toimuvast kontaktõppepäevast ja iseseisvast õppimisest (e-õppe keskkonnas) nende vahel. Ühe koolituse maht on 28 akadeemilist tundi, millest kontaktõppepäevad kestavad 14 tundi (2×7 tundi) ja iseseisev õpe moodustab 14 tundi.

Iga kontaktõppepäev algab kahe loenguga, millest esimene on kaks akadeemilist tundi ning akadeemilise ja teaduspõhise fookusega. Päeva teine loeng kestab ühe akadeemilise tunni ning on suunatud praktilisemate teadmiste andmisele. Õppepäeva kolmanda osa moodustavad kolm 60-minutilist töötuba. Töötubades on osalejate arv piiratud ning koolitusel osalejad saavad igal õppepäeval valida kolm töötuba viiest pakutavast. Loengute ja töötubade kohta saab täpsemalt infot avanevalt lingilt.

Koolituse koordinaatorid: 

Arko Olesk on Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni vanemteadur ja Vabariigi Presidendi haridus- ja teadusnõunik. Tema uurimissuunad keskenduvad teadlaste kommunikatsioonioskustele ja -praktikatele ning teaduskommunikatsiooni kvaliteedi hindamisele. Ta on partner Horizon Europe projektis COALESCE, mis arendab Euroopa teaduskommunikatsiooni kompetentsikeskust. Tal on pikk teadlaste kommunikatsioonikoolituste kogemus, olles neid läbi viinud lisaks paljudele Eesti teadusasutustele ka Leedus ja Poolas.

Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor ning Teaduskommunikatsiooni Labori eestvedaja. Tema uurimis- ja õpetamissuunad hõlmavad teaduskommunikatsiooni ja infohäireid. Marju juhtida on projektid Teaduskommunikatsioon infohäiretes (PSG1055) ning Balti Infohäirete Sekkekeskus (projekt nr 101226242). Ta on üle kümne aasta õpetanud ülikoolis teaduskommunikatsiooni ja ajakirjandusega seotud kursusi. Lisaks on ta kolm korda pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna ning on ka Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO stipendiumi “Naised teaduses” laureaat.

Teised koolitajad:

Eneli Mikko on sõnumiagentuuri Akkadian partner, kel on pikaajaline kogemus poliit- ja teaduskommunikatsiooni teenuste osutamisel, strateegiate koostamisel ning koolitamisel.
Sandra Saar on Eesti Rahvusringhäälingu teadusajakirjanik ning Tartu Ülikooli külalisõppejõud, kes veab kursust populaarteaduslike saadete ja tekstide koostamisest.
Maia Klaassen on Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni nooremteadur, kes uurib infohäireid ja põhjusi, miks teadusinfost võib saada eksitav või desinformatsioon.
Gretel Juhansoo on Balti Infohäirete Sekkekeskuse meediapädevuse spetsialist, kelle üks uurimissuund keskendub TikToki videote tegemisele.
Kris Neufeld on teaduskeskuse AHHAA kommunikatsioonijuht ning Tartu Ülikooli magistrant, kes uurib teaduse populariseerimiseks tehtud sotsiaalmeediavideoid.
Kristjan Svirgsden on Eesti Rahvusringhäälingu operaator, kellel on pikaajaline kogemus “Aktuaalse kaamera” rindeoperaatorina ning lisatööna teeb ta iga-aastaselt videokoolitusi Tartu Ülikooli ajakirjandustudengitele.
Brit Laak on Tartu Ülikooli ajakirjanduse õpetaja, doktorant ning intervjueerimiskoolitaja.

Päevakava 28.01.2026 (Tartu)

9:30-10:00 Kogunemine ja registreerumine
10:00–11:30 Loeng: Sissejuhatus teaduskommunikatsiooni teooriasse ja praktikasse (Arko Olesk ja Marju Himma)
11:30–11:45 Paus
11:45–12:30 Loeng: Strateegiline teaduskommunikatsioon (Eneli Mikko)
12:30–13:30 Lõuna
13:30–14:30 I töötuba
14:45-15:45 II töötuba
16:00-17:00 III töötuba

Päevakava 11.02 (Tallinn)

9:30-10:00 Kogunemine ja registreerumine
10:00–11:30 Teaduskommunikatsioon ja infohäired (Marju Himma, Maia Klaassen)
11:30–11:45 Paus
11:45–12:30 Loeng: Kuidas jõuda ajakirjanikeni? (Sandra Saar)
12:30–13:30 Lõuna
13:30–14:30 I töötuba
14:45-15:45 II töötuba
16:00-17:00 III töötuba

Iseseisva õppena kahe kontaktõppepäeva vahel peab õppija läbi töötama kaks veebikursust. Üks kursus koosneb veebiloengust, ette antud õppematerjalide läbi töötamisest ja nende juures olevate testide lahendamisest. Iseseisev õpe toimub e-õppe keskkonnas (Moodle), kus saab vaadata veebiloengut, laadida alla lugemismaterjali ja lahendada testi.

Koolitus toimub kolmel järjestikusel aastal (perioodil 2026 – 2028, iga aasta koolitatakse välja uus rühm) ning on osalejatele tasuta*. Kohtade arv koolitusele on piiratud ning koolitusele registreerimine toimub kutsete alusel.

 

*Koolitus on osalejatele tasuta, kui isik osaleb koolitusel ettenähtud mahus, muul juhul tuleb tasuda 100 € igalt puudutud kontaktõppepäevalt.

 

Koolituse väljatöötamist ja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liit, tegevus TeaMe3.0 ning TemTA programmi raames.

 

Lisainfo:
Kaidi Meus
TeaMe 3.0 programmijuht
+372 5359 1626
kaidi.meus@etag.ee