Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud uuringuga mõõdetakse regulaarselt Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega.
Eesti Teadusbaromeeter(ETb) on teaduspõhiselt välja töötatud ning Eestile kohandatud seirevahend. Uuringu metoodika töötati välja eesmärgiga võimaldada Eestit võrrelda ka teiste riikidega ning see tugineb osaliselt teiste riikide sarnastel baromeetritel.
Uuringus küsitletakse 16-aastaseid ning vanemaid Eesti elanikke, jälgides soolist tasakaalu ja vastanute osakaalu vanuserühmades vastavuses rahvastikupüramiidiga. Analüüsiks on vaja saada vähemalt 1000 täidetud ankeeti.
Küsitlus annab vastused küsimustele, kui oluline on teadus Eesti inimeste silmis, kas igapäevaelu otsuste tegemisel lähtutakse teaduslikest faktidest ja tõenduspõhisusest, kui oluline roll on teadlastel ühiskonnas, kust saadakse teaduse kohta informatsiooni, kas seda on piisavalt ja sobival kujul ning mida teavad Eesti inimesed teadlaste tööst.
Küsitlust on plaanis korrata iga kolme aasta järel. 2026. aasta uuring valmib käimasoleva aasta sügisel.
Olulisemad järeldused:
- Eesti elanikest on teadusest väga huvitatud 21%, pigem huvitatud 45%.
- Märkimisväärne muutus võrreldes 2020. a tulemustega on see, et langenud nende inimeste osakaal, kes arvasid, et teadus võib olla ohuks ühiskonnale (2020. a 29% vs a 19%).
- Eesti elanikest nõustus 78% sellega, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama.
- Teadlasi usaldab 73% eesti inimestest, mitteusaldajaid on vaid 4%. Usaldus teadlaste vastu oli seda suurem, mida kõrgem oli vastaja haridustase. Eesti elanikest 84% nõustus väitega, et teadlased on oma ala eksperdid.
- Suur osa vastanutest (38%) leidis, et teadusteemalist infot ei ole meedias piisavalt, neid kelle arvates on infot piisavalt, oli vaid 14%. Kõige sagedamini saavad eesti inimesed teadusteemalist infot trükimeediast ja internetiväljaannetest (67%), seejärel mujalt internetist (57%) ja televisioonist (57%). Kõige vähem saadakse teadusinfot sõprade, tuttavate ja pereliikmete käest (31%). 81% eesti inimestest nõustus väitega, et teadlased peaksid üldsust oma töö tulemustest senisest enam teavitama.
Võrreldes eelmise uuringuga ei ole uuringule eelnenud nelja aasta kriisid kõigutanud eestlaste usaldust teaduse ja teadlaste vastu. Eestis tehakse väga head tööd teaduse tegevuse, saavutuste ja olulisuse seletamisel ning edasiandmisel. Koroonapandeemia raputas meid, tehisaru hirmutas meid, kuid eestlaste tarka loomust see ei ole muutnud. Eesti on kiirete ja drastiliste muutustega ühiskonna mõistmise tasandil tulnud toime tasemel, mis on võrreldav Põhjamaadega.
Kahe Eesti küsitlusuuringu tulemused on sarnased, kuid esines ka erinevusi: näiteks vanuserühmade lõikes ja kasutatud metoodikast tulenevalt (telefoniküsitlus vs veebipaneel). Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 13.–27. novembril 2023.
Eesti teadusbaromeeter 2023 tulemustega saab tutvuda siin.
Olulisemad järeldused:
- Uuringu tulemuste kohaselt on Eesti elanike usaldus teaduse vastu väga kõrge (78%) ja enamik eestlastest peab teadlasi ekspertideks.
- Teadusest on kõige rohkem huvitatud mehed, eesti keelt kõnelevad inimesed, alla 65-aastased ning kõrgharidusega, magistri- või doktorikraadiga elanikud. Eesti inimeste huvi teaduse vastu on sarnane Soomega, kuid on kõrgem kui näiteks Rootsis või Šveitsis.
- Eestis näeb 89 protsenti elanikest teadlasi ekspertidena, kuid näiteks Saksamaal usaldas teadlasi eksperdina vaid 64 protsenti.
- Eestis on väga suur toetus ka teaduse finantseerimisele ja teaduspõhisele ühiskonnale. 90 protsenti Eesti elanikest nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu ja 87 protsenti elanikest arvab, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama. Teadlaste abi riigi juhtimisel on juba praegu võrdlemisi suur, kuid 85% Eesti inimestest arvas, et poliitikud peaksid veel rohkem teadlasi kuulama.
Uuringu autorid andsid ka soovitused poliitikutele, teadlastele ja teaduskommunikatsiooniga tegelejatele:
- Teadlased peavad oma nõuannete ja teadmistega ühiskonnaelus pidevalt kaasa rääkima. Seda tuleb teha selgelt ning arusaadavalt ja mõeldes ka neile, kes vajavad vahest lihtsustatud seletamist.
- Kuivõrd uuringu tulemused näitavad, et just eakate ja madalama haridustasemega inimeste hulgas esineb usaldamatust ning vähem informeeritust tuleks teadlikult vahendada ja selgitada teadusteemasid näiteks eakatele, võõrkeelsetele ja madalama haridustasemega inimestele.
- Üllatavalt suur osa ehk 42 protsenti inimestest peab meedias olevat teadusteemalise info hulka ebapiisavaks ning suisa 82 protsenti leiab, et teadlased peaksid üldsust oma töö tulemustest senisest enam teavitama.
- Teadlasi tuleks teaduse kommunikeerimisel toetada nii riiklikult kui ka organisatsiooni tasandil. See tugi võib väljenduda nii kommunikatsioonispetsialistide suuremas panuses, rahas, ajas, tehnilises teenuses jpm. Samuti tuleks eraldi tegeleda teaduskommunikatsiooni spetsialistide valdkonnaspetsiifilise koolitamisega.
Uuringu tegi Tartu Ülikool. Projekti käigus küsitleti ETb metoodikaga 2020. aasta suvel esimest korda 16-aastaseid ja vanemaid Eesti elanikke.
Eesti Teadusbaromeeter 2020 tulemustega saab tutvuda siin.
