Rahvusvahelised taristud

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on rahvusvaheline organisatsioon, mille missioon on kujundada Euroopa kosmose võimekust ja tagada, et investeeringud kosmosesse toovad kasu nii Euroopa kodanikele kui ka kogu maailmale. ESA tegeleb kõigi kosmose rahumeelsete kasutamise valdkondadega: kosmose teadusmissioonid, Maa kaugseire, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, tehnoloogia arendus jne.

Tihe koostöö käib ka Euroopa Liiduga, kellega koos ESA ehitab ja arendab globaalset positsioneerimissüsteemi Galileo ning Maa kaugseire programmi Copernicus.

Eesti sai ESA liikmesriigiks 2015. aastal. Eestit esindab ESAs Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Peamiseks kontaktpunktiks ESA teemadel on Eesti Kosmosebüroo, mis kuulub EASi ja KredExi ühendasutuse alla.

Näiteid Eesti tegemistest:

• Tartu Ülikoolis arendatud optiline teleskoop OPIC on osa Komeedipüüduri missioonist
• Tartu observatooriumi teadlased osalevad ARIEL missiooni teaduskonsortsiumis
• KBFI teadlased osalevad LISA missiooni teaduskonsortsiumis
• Eesti ülikoolides teevad teadustööd ESA kaasrahastatud doktorandid:
  • Tallinna Tehnikaülikoolis projekt Püriitse FeS2 kasutamine monoteratehnoloogial päikesepaneelide tootmiseks Kuu regoliidist
  • Tartu Ülikoolis projekt Masinõppe rakendamine kosmoses autonoomsetel möödalennu-missioonidel
• Tartus asub ESA haridusprojekti ESERO Eesti kontor
• Tartus ja Tallinnas asub ESA Eesti BIC
• Maa-ametil on riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub, mis kogub kolme ESA satelliidi andmeid

Tutvu ESA teadustöö- ja praktikaprogrammidega! Kõik käimasolevad ESA tööpakkumised leiab ESA tööportaalist ja väiksemad ESA teadusprojektide (sh kaasrahastatud doktoriprojektide) konkursid ESA OSIP lehelt.

Kõigil on võimalus ka osaleda ESA avalikel hangetel. Sorteeri – Open date, Z-A – et saada kätte käimasolevad hanked.

Jälgi ka ESA teadusprogrammi missioone ja tegevusi ning anna teada, kui Sul on oskus, soov ja huvi ise käsi külge lüüa!

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on võimaldada teadlastele tehnilised lahendused universumi ülesehituse uurimiseks. CERNi laboratoorium asub Prantsuse-Šveitsi piiril Genfi linna juures ning hõlmab endas mitmeid osakeste kiirendeid ja eksperimente. Nende seas on ka maailma suurim ja võimsaim osakeste kiirendi Suur Hadronite Põrguti (LHC). CERN tegeleb ka kõigi muude tegevustega, mis on vajalikud sellise teadustaristu ülalpidamiseks ja arendamiseks – rakendusliku füüsika ja materjaliteaduse uurimused, tehnoloogiate arendamine, inseneeria- ja ehitustööd, IT lahendused jne.

Eesti sai CERNi täisliikmeks 2024. aastal. Eestit esindab CERNis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Näited Eesti tegemistest:

• KBFI osaleb CMS eksperimendis, KBFI-s asub CMS detektori Tier-2 taseme arvutuskeskus
• Tartu Ülikool osalevad Crystal Clear Collaboration, CLIC, CLOUD ja COMPASS koostöödes
• Tallinna Tehnikaülikool osaleb I.FAST projektis ja CMS-BRIL eksperimendis
• Teadusasutused KBFI, TÜ, TalTech ja ettevõtted NPM Silmet, Testonica ja Gscan on allkirjastanud koostöölepingu järgmise põlvkonna osakestekiirendi projektiga FCC projektiga

Uuri lisaks CERN’i koostöövõimalusi ja projekte.

Koostöö võimalused on avatud paljudes eri valdkondades ning erineva taustaga inimestele. Kõik käimasolevad CERNi tööpakkumised, praktikavõimalused alates bakalaureuse tasemest, doktorantuurivõimalused ja lähetusprogrammide konkursid leiab CERNi tööportaalist. Konkursse lisandub pidevalt!

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL) on riikidevaheline teadusasutus (organisatsioon) ja Euroopa bioteaduste lipulaev, mis tegutseb 1974. aastal kinnitatud põhikirja alusel. EMBLi kuulub juba 29 liikmesriiki. Eesti on alates 2023. aastast EMBL täisliige.

EMBL katab laia spektri molekulaarbioloogiat kuues asukohas: EMBL keskus on EMBL-Heidelberg Saksamaal ning üksustega (outstations): EMBL-Barcelona (kudede bioloogia ja haiguste mudelid), EMBL-Hamburg (struktuuribioloogia), EMBL-Grenoble (struktuuribioloogia), EMBL-Rooma (epigeneetika ja neurobioloogia), EMBL-EBI Hinxton UK (Euroopa Bioinformaatika Instituut). Lisaks teadlastele töötab EMBL-is 200 doktoranti ja 260 järeldoktoranti. EMBL teostab tipptasemel fundamentaalteadust, pakub koolitust ning oma tuumiklaborite teenuseid. Tihe koostöö toimub ka EMBO-ga.

EMBL Eesti koduleht: EMBL Eesti

Kontakt: Maikki Moosus

Rohkem infot: https://www.embl.de/index.php
Seminarid: https://www.embl.de/research/seminars/index.php
Töö, doktorantuuri, järeldoktorantuuri ja praktika võimalused EMBL’is: https://www.embl.org/careers/

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:

Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC – European High Performance Computing Joint Undertaking) on 2018. aastal loodud Euroopa Liidu, Euroopa riikide ja erasektori ühisalgatus, mille eesmärk on muuta Euroopa superandmetöötluse valdkonnas maailma juhtivaks jõuks. EuroHPC koondab ressursse, et arendada ja võtta kasutusele maailmatasemel superarvutite, kvantandmetöötluse ja tehisaru (AI) taristu. Eesti liitus EuroHPC-ga samuti 2018. aastal.

EuroHPC peamised eesmärgid ja tegevused

• Tipptasemel superarvutid – EuroHPC ostab ja käitab üle Euroopa võimsaid eel-eksatasandi (pre-exascale) superarvuteid: Soomes Kajaanis asuv LUMI, Itaalias Bolognas asuv Leonardo ning Hispaanias Barcelonas asuv MareNostrum5. Rajamisel on veel võimsamad eksatasandi superarvutid Saksamaal Jülichis (Jupiter) ja Põhja-Prantsusmaal Bruyères-le-Châtel kommuunis (Alice Recoque).
• Tehisaru gigatehased (AI Factories) – Algatuse raames luuakse spetsiaalsed tehisaru andmekeskused ja gigatehased, mis võimaldavad AI-mudelite treenimist ja suuremahulist andmetöötlust.
• Kvantandmetöötlus – Süsteemi integreeritakse kvantarvuteid, pakkudes teadlastele ja ettevõtetele ligipääsu tulevikutehnoloogiale.
• Tehnoloogiline sõltumatus – Eesmärk on vähendada Euroopa sõltuvust teiste piirkondade tehnoloogiast ja tõsta kohaliku tööstuse konkurentsivõimet.

Alates 2021. aastast on Eesti EuroHPC LUMI konsortsiumi liige ja selles osaleb Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri (ETAIS) konsortsium. Eesti teadlastel, idufirmadel ja suurematel ettevõtetel on ETAISi kaudu võimalus taotleda tasuta või soodsat arvutusaega LUMI superarvutis, et viia läbi keerulisi teadusarvutusi või treenida suuri keelemudeleid. See rahvusvaheline koostöö avab kohalikele uurimisgruppidele ja innovaatilistele ettevõtetele otseligipääsu maailma üheks võimsamaks superarvutiks peetavale LUMI arvutusressurssidele. ETAIS toimib siinkohal riikliku kontaktpunktina, vahendades tasuta või soodustingimustel arvutusaega ülimalt mahukate andmetöötlusprojektide ja keerukate teadussimulatsioonide läbiviimiseks, mida kohalike ressurssidega teha poleks võimalik.

Lisaks osaleb Eesti ETAISi kaudu Euroopa tipptasemel tehisaru gigatehases LUMI AI Factory. See liikmelisus tagab Eesti teadlastele ja ettevõtetele eelisõigusega riikliku kvoodi ning otsese tehnilise toe, mis võimaldab neil tasuta või soodustingimustel kasutada Euroopa võimsaimat tehisintellekti treenimiseks optimeeritud superarvutit.

Võimalik on osaleda ka EuroHPC hangetes või pakkuda omapoolset spetsiifilist ekspertiisi.

2026.a käimasolevad EuroHPC teadus- ja innovatsiooni taotlusvoorud.

Kontakt ETAGis:

Priit Tamm priit.tamm@etag.ee

ESFRI ehk Euroopa Teaduse Infrastruktuuride Strateegiafoorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures) on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan teaduse infrastruktuuride strateegiliseks loomiseks ja koostööks. ESFRI teekaart on Euroopa Komisjoni pika-ajaline abivahend otsuste tegemiseks, mis sisaldab loendit uutest või kaasajastamist vajavatest üle-euroopalise tähtsusega teaduse infrastruktuuridest. ETAGi rolliks on osaleda ühinemise ettevalmistamisel, esindada Eestit ühinemisläbirääkimistel ning peale liitumist rahvusvaheliste teadustaristute juhtorganites.

Eesti on liitunud järgmiste rahvusvaheliste ESFRI teadustaristutega

CLARIN ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure)

Ühiseid keeleressursse ja tehnoloogiaid hõlmava infrastruktuuri CLARIN-i eesmärgiks on muuta olemasolevad keeleressursid ja -vahendid kättesaadavaiks, vastastikku toimivaiks ning stabiilseteks teenusteks, mida kasutajad saavad vajaduse korral ka oma tarbeks kohandada. Teenused toetuvad võrgustikule, mille sõlmedeks on tugevad teenuseid pakkuvad keskused, mis on tehniliselt hästi varustatud ja võimelised andma kvalifitseeritud nõu kõigis CLARIN-it puudutavates valdkondades. Kõik keeleressursid ja nende töötlemise vahendid, mis keskustesse koondatakse, peavad vastama CLARIN-i standarditele ja olema varustatud ressursi pakkujate poolt kasutuslitsentsiga eri tüüpi kasutajate (üldine avalik, akadeemiline, kommerts) jaoks.

Eesti liitus CLARIN ERIC-uga 2011. aastal. CLARIN ERIC-u Eesti-poolseid tegevusi täitev üksus on kolme partneri (Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum) konsortsium Keeleandmete Teadustariustu (KeTa).

Kontakt:

Joshua Wilbur, PhD
Digitaalse lingvistika lektor
TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Digihumanitaaria keskus
e-post: joshua.wilbur@ut.ee

https://eki.ee/teadus-ja-arendustegevus/teadustaristu/

ESS ERIC (European Social Survey)

Euroopa Sotsiaaluuringu infrastruktuuri peamiseks eesmärgiks on kvaliteetsete andmete kogumine, tõlgendamine ja levitamine Euroopa sotsiaalse olukorra, Euroopa kodanike muutuvate hoiakute, väärtuste, arusaamiste ja käitumismustrite kohta erinevates riikides. ESS on rahvusvaheline teaduslik võrdleva sotsiaaluurimuse metodoloogia alusel Euroopas läbi viidav uuring. Uuringu peamisteks eesmärkideks on: (a) seletada institutsioonide, hoiakute, uskumuste ja inimeste käitumise vahelisi seoseid ning nende muutumist erinevates Euroopa riikides ning sotsiaalsetes rühmades; (b) arendada kõrgekvaliteedilist sotsiaalteaduste võrdlevat uurimismetodoloogiat ja rahvusvahelist koostööd sotsiaalteaduste valdkonnas; ja (c) töötada välja sotsiaalindikaatorite kogum, mis mõõdavad Euroopa riikide elanike heaolu. Eesti ühines ESS uuringuga 2004. aastal. ESS-i andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant. Uuring viiakse läbi ca 30 riigis. ESS koondab kõrgetasemelisi teadusandmeid ja valdkondlikke eksperte. ESS eesmärgiks on teenida oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega teadlasi, uurimis- ja arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse, avalikus- ning ettevõtlussektoris.

Eesti ühines ESS ERIC-uga 2013. aastal, riiki esindab Sotsiaalministeerium. ESS ERIC-u uuringu teaduslikku osa ja uuringu läbiviimist koordineerivaks üksuseks Eestis on Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut.

Kontakt:
Mare Ainsaar
Kaasprofessor, Euroopa Sotsiaaluuringu koordinaator Eestis
Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut
e-post: mare.ainsaar@ut.ee
https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/euroopa-sotsiaaluuring

BBMRI ERIC (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure)

Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur BBMRI on Euroopa-ülene hajusinfrastruktuur, millega võimaldatakse juurdepääs olemasolevate ning loodavate biopankade ja biomolekulaarressursside keskustele. Infrastruktuur hõlmab nii haigete kui ka tervete inimeste bioloogilise materjali kogu – DNA-d, kudesid, rakke, verd ja teisi kehavedelikke ning juurdepääsu nendega seotud kliinilisele uurimisandmestikule. Samuti hõlmab infrastruktuur biomolekulaarseid uurimisvahendeid ja bioinformaatikat, et võimalikult optimaalselt ära kasutada ülemaailmset biomeditsiiniuuringute ressurssi. BBMRI baseerub keskuste võrgustikul, mis võimaldab kasutajatele suurt paindlikkust ja mille abil on partneritel ning uutel liikmetel võimalik igal ajal infrastruktuuri ühenduda ning saada uuringuteks vajalikku informatsiooni. BBMRI kiirendab personaalmeditsiini ja haiguste ennetamise arengut ning hõlmab ka andmestikke, mis on vajalikud nii alusuuringute teostamiseks kui ka biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstustes.

Eesti ühines BBMRI ERIC-uga 2013. aastal. BBMRI ERIC-u tegevusi elluviivaks riiklikuks keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu.

Kontakt:
Steven Smit
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
e-post: steven.smit@ut.ee
https://genoomikakeskus.ut.ee/bbmri-eric/

ELIXIR (Europe’s Distributed Research Infrastructure for Life Science Data)

Eluteaduste andmete teadustaristu ELIXIR-i eesmärgiks on kindlustada avaliku rahastusega loodud bioloogiliste andmete kasutatavus kõigile teadlastele nii avalikus kui erasektoris. ELIXIR-i partnerid arendavad ühises tööjaotuses andmete ja andmebaaside, tarkvara ja riistvara ning teadlaste koolitust üle Euroopa. Bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR on interdistsiplinaarne algatus. ELIXIR koondab endasse eluteaduste-alast informatsiooni ning kasutab andmete töötlemiseks ja teadustööks informaatika ja matemaatika meetodeid. ELIXIR-i tegevus Eestis toetab Eesti TAI strateegias nimetatud võtmetehnoloogiate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning biotehnoloogia arengut. Kaudselt toetab ELIXIR-i loomine veel strateegias välja toodud Eesti sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamist tervishoiu ja keskkonnakaitse alal. Eesti liitumine ELIXIR teadustaristuga toetab teiste eluteaduste-alaste üle-euroopaliste teadustaristute arengut.

Eesti ühines ELIXIR-iga 2013. aastal. ELIXIR tegevusi täitvaks riiklikuks üksuseks Eestis on Tartu Ülikool, kes moodustab koos Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Biokeskuse, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Tallinna Ülikooliga ühise konsortsiumi – Eesti ELIXIR keskuse.

Kontakt:
Prof. Hedi Peterson
Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituut
e-post: hedi.peterson@ut.ee
https://elixir.ut.ee/

European Spallation Source ERIC 

Euroopa neutronkiirgusallikas (European Spallation Source) saab olema maailma kõige võimsam teaduslikuks uurimistööks mõeldud neutronkiirguse allikas. Projekti esimeses staadiumis saaks tema külge ühendada kuni 22 kiirguse mõõtmisseadet (16 mõõtmisseadme ehitus on arvestatud kiirgusallika ehitusmaksumusse). Kiirgusallikas saab olema eksperthinnangute alusel lähema 40 aasta jooksul kõige ökonoomsem neutronkiirguse allikas, mis võiks teenindada aastas 4000 teadlast ja leiaks kasutamist väga erinevates teadusvaldkondades. Neutronkiirguse allikas on ainuke suurtest ESFRI objektidest, mis rajatakse väljaspool suuri Euroopa Liidu liikmesriike. Kiirgusallika asupaigaks on Lund, Rootsi ja andmetööstuskeskus paikneb Kopenhaagenis, Taanis. Eesti osalemine Euroopa neutronkiirgusallika projektis avab Eesti teadlastele uued võimalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel. Euroopa neutronkiirgusallika esimesed mõõtmisseadmed avatakse kasutajatele eeldatavasti 2028. aastal.

Eesti ühines European Spallation Source ERIC-uga 2015. aastal. Teaduslikult koordineerib Eesti osalemist Euroopa neutronkiirgusallika rajamisel Tartu Ülikool, kes moodustas konsortsiumi Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga.

Kontakt:
Dr Piret Pikma
Direktor
Tartu Ülikooli Keemia Instituut
e-post: piret.pikma@ut.ee

https://chem.ut.ee/et/sisu/ess-eesti

DiSSCo ERIC (Distributed System of Scientific Collections)

Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik DiSSCo on Euroopa-ülene teadustaristu, mille eesmärk on muuta Euroopa riikide loodusteaduslikud kollektsioonid ühtseks, digitaalselt kättesaadavaks, kvaliteedipõhiseks ning FAIR‑põhimõtteid (Findable, Accessible, Interoperable, Reusable) järgivaks andme- ja teenusekeskkonnaks. DiSSCo koondab ligikaudu 1,5 miljardit objekti, mis paiknevad enam kui 170 teadusasutuses üle Euroopa. Tegemist on ühe kõige mahukama loodusteaduslike andmete ökosüsteemiga maailmas. DiSSCo teadustaristut on Euroopas vaja selleks, et ületada praegune loodusteaduslike kogude killustatus ja muuta need teadusele tõeliselt kasutatavaks. Looduse mitmekesisust iseloomustavad säilikud paiknevad sadades asutustes, erinevate standardite ja ligipääsupiirangutega, mis teeb andmete võrdlemise ja kasutamise keeruliseks. Ühtne taristu looks ühise ligipääsu ning muudaks andmed masinloetavaks ja võrreldavaks. See on eriti oluline kliima- ja elurikkuse kriisi ajal, mil teaduspõhised otsused sõltuvad täpsetest, üle-Euroopalistest ja standardiseeritud andmetest liikide leviku, muutuste ja ökosüsteemide kohta. Samal ajal toetab DiSSCo innovatsiooni ja majanduslikku arengut, pakkudes kvaliteetseid andmeid biotehnoloogia, põllumajanduse, meditsiini, mineraaltoormete ja keskkonnatehnoloogiate jaoks. Digitaliseerimine ja ühtne haldus aitavad ka säilitada Euroopa unikaalset loodusteaduslikku pärandit ning teha selle kättesaadavaks nii teadlastele, avalikkusele kui ka erasektorile. Teaduskollektsioonid on alustalaks eluslooduse klassifikatsioonile, millele omakorda tuginevad ülejäänud bioteaduste suunad ning laiapõhjaline loodusharidus. Loodusteaduslikel kollektsioonidel on oluline roll mitmesuguste praktiliste küsimuste lahendamisel, nagu keskkonnamuutuste jälgimine, võõrliikide leviku analüüs, looduskaitse korraldamine ja maavarade uuringud.

Eesti ühines DiSSCo ERIC-uga 2026. aastal. DiSSCo tegevusi täitvaks riiklikuks üksuseks Eestis on NATARCi konsortsium, mida juhib Tartu Ülikool ning partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Loodusmuuseum.

Kontakt:
Prof. Urmas Kõljalg
TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, NATARC konsortsiumi juht
Tartu Ülikooli Keemia Instituut
e-post: urmas.koljalg@ut.ee

https://natarc.ut.ee/

CERIC-ERIC on Kesk-euroopa teaduslaborite võrgustik. Teadlastel on võimalik taotleda tasuta ligipääsu leheküljel loetletud laboritele.

Laborid asuvad Austrias, Horvaatias, Tšehhis, Ungaris, Itaalias, Poolas, Rumeenias ja Sloveenias. Olemas on ka mõned võimalused taotleda majutuskulude hüvitamist.

ITER – “The way” on ühe suurima tuumasünteesireaktori ehitamise projekt.

Eesti on programmiga liitunud ning julgustame huvi ja pädevuse olemasolul kandideerima hangetele või töökohtadele.

“Euroopa Horisondist” toetust saanud teadustaristutel on kohustus pakkuda oma teenuseid tasuta. Paljud pakuvad ka juurde reisigrante või väikest stipendiumi kohal viibimiseks. Teadustaristuid on igas valdkonnas ning teenused võivad olla nii virtuaalsed kui vajada kohapeale minemist, et seadmeid kasutada. Vaata täpsemalt kodulehel ja otsi vajalikku teadustaristut: Access to Research Infrastructures – TNA – Rich Europe