TemTA 2026. aasta taotlusvoor

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• biomeditsiin ja biomeditsiini tehnoloogiad;
• interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamise eesmärgil;
• andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes;
• inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavad lahendused;
• teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardiga.

Toit

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning -jääkide väärindamine;
• jätkusuutlik toidutoorme väärindamine, sh jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine; tuleviku- ja uuendtoit; uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamine toidu- ja söödatootmisel;
• toidu ohutuse ja kvaliteedi.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ teekaardiga.

Puit

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• metsa teaduspõhine kasvatus kui kohaliku toorme alustala;
• puidu mehaaniline väärindamine;
• puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine;
• puidu kui teisese toorme ja puidujäätmete väärindamine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ teekaardiga.

Maapõueressursid

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• fosforiidi levik ja omadused kompleksse maavarana ning selle innovaatiliste ümbertöötlemise tehnoloogiate arendamine;
• Eesti metallimaakide leviku ja majandusliku potentsiaali väljaselgitamine;
• ehitusmaavarad ning mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutus ning väärindamine teisese toormena;
• põlevkivi väärindamine keemiatööstuse toorainena;
• turba füüsikalis-keemiline väärindamine;
• geotermaalenergia kasutamisvõimaluste väljaselgitamine;
• põhjavee leviku, omaduste ja varude uuringud ning kasutusvõimaluste väljaselgitamine ettevõtluse arendamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ teekaardiga.

Teisene toore ja jäätmed

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks;
• bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamise teemade käsitlemine kogukonna, tarbijakäitumise, sotsiaalmajanduslike ja -kultuuriliste aspektide vaatest;
• teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete kasutamine;
• teisese toorme kasutamise ja jäätmete vältimise, kogumis-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisele suunatud lahendused ning tehnoloogiate arendamine, sh materjalide ja toodete arendamine kasutusea pikendamise, korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu võimaldamiseks.

Tutvu lähemalt valdkonna „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ teekaardiga.

prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad:

• kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamine;
• energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamise tehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamine;
• energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmine.

Tutvu lähemalt valdkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardiga.

Uurimisprojektide maksimaalne kestvus võib olla kuni 3 aastat. Projekt võib alata 1. septembrist 2026 ja peab lõppema hiljemalt 31. augustil 2029. Kui projekt algab hiljem – näiteks detsembris 2026 –, siis tuleb arvestada nimetatud lõpukuupäeva, st hilisema alustamise tõttu projekti lõpuaeg selle võrra ei pikene.

Toetatavate uurimis­projektide ühikuhinnad on järgmised

• 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus)
• 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus)

Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab:

• personalikulusid (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega ning teadustöö stipendiumid);
• teadustöö kulusid (lähetuskulud, uurimisprojekti täitmisega otseselt seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise kulud, sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja käsunduslepingud, projekti jaoks tehtud lühiajalise administreeriva töö kulud, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, materjalid, aparatuurirent, (labori)katsed, välitööd ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast);
• kaudset kulu, mis on 25% otseste kulude summast.

Ühikuhind on tegevuse kogumaksumus, st see sisaldab ka omafinantseeringut. Omafinantseeringu suurus on umbes 15%. Arvestus toimub nii, et toetuse saamisel makstakse ühikuhinnast välja ca 85% ja ülejäänu kaetakse uurimisprojekti omafinantseeringust. Seega, eraldiseisvalt omafinantseeringut ühikuhinnale enam ei lisanud, see on ühiku arvestuslik osa. Kes täpsemalt ja mis mahus katab omafinantseeringu, kas see tuleb erinevatest allikatest või erinevate partnerite poolt, tuleb asjaosalistel omavahel ja asutuse sees ise kokku leppida.

Uurimisprojektide elluviimise kuludena saab käsitleda ainult avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide kulusid. Kui partneritena osalevad ettevõtted, avaliku sektori asutused või muud partnerid, siis neile uurimisprojektidest kulusid katta ei saa. Ei toetata kõrghariduse ja õppega seotud kulusid (õppekavaarendus, õppetöö kulud jms).

Eelarve koostamisel võib kasutada eelarve abivahendit.

Uurimisprojekti tehnoloogilise valmiduse tase (TVT) on uurimisteema ettepaneku esitamisel vähemalt 3 ja maksi­maalselt 5. TVT taseme määramise lihtsustamiseks leiab abi SIIT.

Uurimisteemale keskenduv teadus- ja arendustegevus võib olla seotud nii rakendusuuringute kui ka eksperimentaalarendusega.

Uurimisteema ettepaneku saavad konkursile esitada:

• ülikoolid;
• positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolid;
• positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused.

Taotlejad kaasavad uurimisprojekti elluviimisse partnerina või partneritena vähemalt arenguväljakutse esitanud ettevõtted või ettevõtlusorganisatsioonid.

Uurimisprojektis osalev partner võib olla:

• TA-asutus või ülikool;
• rakenduskõrgkool;
• ettevõte;
• avaliku sektori asutus;
• muu võimalik valdkonnas tegutsev organisatsioon (ettevõtlus­organi­satsioon, selts, vabaühendus vms).

Kui uurimisteema ettepaneku esitab teadus- ja arendus­asutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, milles osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või rakendus­kõrgkool.

Koostööprojekti korral tuleb koos ettepanekuga esitada partneri digiallkirjastatud kinnituskiri koos täpse infoga, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Arenguväljakutse esitanud asutuste puhul ei ole eraldi kinnituskiri vajalik. Välismaa asutuste korral võib kinnituskiri olla, kas käsitsi allkirjastatud või taotlusele saab lisada kokkulepet tõestava e-kirja.

Üks taotleja võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes uurimis­teema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi raames.

• Ühikuhinna 192 400 eurot aastas rakendamise puhul peab uurimisrühma koosseisus olema vähemalt kolm liiget, sh uurimisprojekti juht ja vähemalt üks põhitäitja kogu uurimisprojekti täitmise perioodi jooksul. Nõue ei kehti konkreetsetele isikutele s.t. põhitäitjad võivad vahetuda.
• Ühiku hinna 270 000 eurot aastas rakendamise puhul peavad uurimis­rühma koosseisu kuuluma lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat kogu uurimisprojekti täimise perioodi jooksul. Nõue ei kehti konkreetsetele isikutele s.t. põhitäitjad võivad vahetuda.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes uurimisprojekti täitmise ajal töötab töölepingu alusel taotlevas asutuses vähemalt 0,8 koormusega, töö asukohaga Eestis. Erandjuhul võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses väiksema koormusega, kui see ei ohusta uurimis-projekti edukat elluviimist;
• kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või hetkel (kaas)juhendab doktoranti;
• kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. kes on viimase viie aasta (2021, 2022, 2023, 2024, 2025, 2026) jooksul ETISe andmete põhjal vastutava täitja või põhitäitjana täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Täpsemat infot kvalifitseeruvate lepingute kohta leiab TemTa konkursi vormi näidisest.

Uurimisprojekti juht ei tohi olla samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekus ega käimasolevas temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis. Piirang ei kehti teiste toetusskeemide uurimisprojektide kohta. Uurimisprojekti juhid võivad osaleda teistes temaatiliste TA-programmide uurimisteemade ettepanekutes täitjatena.

Uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab eelnevates punktides märgitud tingimustele.

• kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;
• kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses;
• kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest;
• kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) uurimisteema ettepanekus ja käimasolevas TemTA uurimisprojektis ning ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis ega uurimisteema ettepanekus.

Põhitäitjate muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab eelnevates punktides nimetatud tingimustele.

Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei täida kõiki põhitäitjale esitatud nõudeid.

Uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti elluviimises peab osalema

• ühikuhinna 192 400 eurot aastas rakendamise puhul vähemalt üks (1) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant (doktorant ei pea olema nimeliselt teada ettepaneku esitamisel).
• ühikuhinna 270 000 eurot/aastas rakendamise puhul vähemalt kaks (2) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktoranti (doktorant ei pea olema nimeliselt teada ettepaneku esitamisel).

Olemasolevaid doktorante saab uurimisprojektidesse kaasata täitjatena, kuid nemad ei lähe arvesse eelmiste punktide all.

Uurimisteema ettepanekuga koos esitatakse vähemalt kahe uurimis­projekti eeldatavaid tulemusi rakendada sooviva ettevõtte või ettevõtte ja ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtlusorganisatsiooni poolt koostatud arenguväljakutse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja selgitusi:

• sektori ja probleemi või arenguvajaduse kirjeldus sh turu ülevaade ja majandushinnang;
• oodatavad tulemused ja mõju, sh võimalik äripotentsiaal;
• ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni roll ja panus uurimis­projektis, sh peab olema märgitud uurimisprojekti edenemist jälgiv ja suunav esindaja.

Arenguväljakutse kirjeldamiseks suunavad küsimused leiab SIIT. Arenguväljakutse tuleb lisada eraldi failina taotlusele.

NB! Kui taotlusega arenguväljakutseid esitatud ei ole, lükatakse taotlus tagasi.

Uurimisprojekti elluviimiseks nimetatakse ja kaasatakse arenguväljakutse kirjelduse esitanud ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad strateegilise ja nõuandva partnerina, eesmärgiga hinnata uurimisprojekti edenemist seatud üldiste eesmärkide suhtes. Kaasamine toimub viisil, mis ei eelda ettevõtete ärisaladuste, kon­fidentsiaalsete andmete ega detailsete ärilahenduste avaldamist. Ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad esitavad valdkondlikule ekspertkomisjonile hinnangu uurimisprojekti edene­mise kohta vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega.

NB! Kui vajate abi arenguväljakutseid esitavate ettevõtete leidmiseks, palun pöörduge Mart Tootsi poole aadressil mart.toots@eis.ee või telefonil +372 5649 9651.

Uurimisteema ettepanek peab sisaldama:

• teadmussiirde plaani, mis kirjeldab uurimisprojekti käigus ja selle tulemusel loodud teadmiste, andmete ja lahenduste viimist sihtrühmadeni ning praktikas kasutusele võtmist, sh määratletakse sihtrühmad, eesmärgid ja tegevused, eeldatavad tulemused, kasutatavad kanalid ja vormid, ajakava ja vastutajad, hinnatakse mõju ja jätkusuutlikkust peale projekti lõppu.
• teadmussiirde plaani osana kommertsialiseerimise plaani, mis kirjeldab uurimisprojekti tulemuste kasutamist majandusliku väärtuse loomiseks, sh määratletakse ning kirjeldatakse, vajadusel KTH innovatsioonimudeli raamistiku järgi:
  • eeldatavad kommertsialiseeritavad tulemused, TVT ja hinnang tulemuste majanduslikule potentsiaalile,
  • kliendi valmisoleku tase, sh potentsiaalsed kliendid ja sihtturud,
  • ärimudeli valmisoleku tase, sh kavandatav ärimudel (nt spinn-off, litsentsimine), valmisolek rakendamiseks ja ajakava,
  • intellektuaalomandi (IO) õiguste valmisoleku tase, sh IO omanike määratlus, tegutsemisvabadus, loodava IO kaitsmise strateegia,
  • rahastamisvalmiduse tase, sh võimalikud välised rahastajad, riskid ja nende maandamise viisid (k.a. võimalikud huvide konfliktide maandamise viisid nt kui uurimisrühma liige on ka ettevõtte juhatuses).

Uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimise eesmärkide täitmiseks peab taotleja nimetama isiku, kelle ülesanne on aktiivselt panustada uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaani elluviimisse ning toetada ja jälgida plaanide edenemist kogu uurimisprojekti perioodi jooksul.

Kõiki uurimisteemade ettepanekuid hinnatakse samade hindamis­kritee­riumide alusel tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide ettepanekute võrdse kohtlemise.

Hindamisel kasutatavad hindamiskriteeriumid:

• “Ettepaneku teostatavus”,
• “Ettepaneku põhjenda­tus, selle seos nutika spetsiali­seeru­mise fookus­vald­konnaga” (koefitsient 40%),
• “Ettepaneku mõju fookus­valdkonna arengule, teadmus­siirde ja kommert­sia­liseeri­mis­plaani asja­kohasus ning ettepa­neku seos ettevõtte/ettevõtlus­organisat­siooni esitatud arengu­väljakutse kirjeldusega” (koefitsient 60%).

Ettepanekuid hinnatakse lisapunktide andmiseks järgmiselt:

• Lisapunkt 1 (L1) “Ettepanekus on partneritena kaasatud rakenduskõrgkool”
• Lisapunkt 2 (L2) “Ettepanekus on arenguvälja­kutse kirjeldus, mille on esitanud vähemalt kaks ettevõtet, üks ettevõte koos ettevõtlus­organisat­siooniga või vähe­malt üks ettevõtlus­organisatsioon”

• Hindeid antakse astmega 0,5.
• Iga hindamiskriteeriumi hindamisel kasutatakse üheksaastmelist eristavat hindamisskaalat:
  • suurepärane (5);
  • väga hea-suurepärane (4,5);
  • väga hea (4); hea-väga hea (3,5);
  • hea (3); rahuldav-hea (2,5);
  • rahuldav (2);
  • mitterahuldav-rahuldav (1,5);
  • mitterahuldav (1).
• Lisapuntkide hindeskaala on järgmine:
  • lisapunkt 1 (L1) ehk rakenduskõrgkooli kaasamine:
    • 0,5  punkti, kui ettepanek vastab kriteeriumile sisuliselt, pädevalt ja piisavalt; kaasamine on selgelt põhjendatud ja teostatav;
    • 0 punkti, kui ettepanek ei vasta kriteeriumile, rakendus­kõrgkooli kaasamine on puudulik, ebapiisav või ebaselge.
  • lisapunkt 2 (L2):
    • 0,5 punkti, kui arenguväljakutse kirjeldus on esitatud vähemalt kahe ettevõtte poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga;
    • 0,25 punkti, kui arenguväljakutse kirjeldus on esitatud ühe ettevõtte ja ettevõtlus­organisatsiooni poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga;
    • 0 punkti, kui arenguväljakutse kirjeldus on esitatud ainult ettevõtlusorganisatsiooni poolt ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga.

• Iga ettepaneku teaduslikku teostatavust hindavad hindamiskriteeriumist „Ettepaneku teostatavus“ lähtudes vähemalt kaks ekspertkomisjoni välist sõltumatut eksperti. Hinnete aritmeetilisest keskmisest kujuneb teadusliku teostata­vuse koondhinne. Kriteeriumi kvalifitseerumislävend on 3 punkti (hea).
• Kui ettepaneku koondhinne teadusliku teostatavuse eest jääb alla kvalifitseerumis­lävendi, ei kvalifitseeru see ettepanek rahastamisele ja ettepaneku menetlemine lõpetatakse.

Uurimisteemade ettepanekuid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud temaatilise TA-programmi ekspertkomisjonid. Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid

Valdkondlikud ekspertkomisjonid hindavad järgmisi kriteeriume:

• „Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsiali­seeru­mise fookus­valdkonnaga“,
• „Ettepaneku mõju fookus­valdkonna arengule, teadmussiirde ja kommert­sia­liseeri­mis­plaani asja­kohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/ ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutse kirjeldusega“,

Iga ettepanekut hindab vähemalt kaks valdkondlikusse ekspertkomisjoni kuuluvat eksperti, sh üks ettepanekut hindavatest ekspertidest on vastutav ekspert. Vastutav ekspert koostab ettepanekule esialgse hinnangu.

Ettepanekud, mis on enne koefitsiendiga korrutamist saanud vähemalt ühe hindamis­kriteeriumi eest madalama hinde kui „3 – hea“, ei seata lõplikku paremus­järjestusse ja need jäetakse rahuldamata.

Ekspertkomisjonid hindavad taotlusi ka lisapunktide andmiseks. Lisapunkte on võimalik saada järgmiste kriteeriumide eest:

• Hindamiskriteerium L1. “Ettepanekus on partneritena kaasatud rakenduskõrgkool”,
• Hindamiskriteerium L2. “Ettepanekus on arenguväljakutse kirjeldus, mille on esitanud vähemalt kaks ettevõtet, üks ettevõte koos ettevõtlusorganisatsiooniga või vähemalt üks ettevõtlusorganisatsioon”.

Nendel kriteeriumidel (L1 ja L2) lävendit ei ole.

Ekspertkomisjonid kinnitavad kõikidele ettepanekutele lõpphinnangud ning valdkondliku paremusjärjestuse. Paremusjärjestused moodustatakse iga temaatilise TA-programmi kohta eraldi. Ekspertkomisjonid teevad rahastamisettepanekud tuginedes paremusjärjestusele.

Umbes üks viiendik konkursile eraldatud kogueelarvest kasutatakse rahastamis­ettepanekute tegemiseks temaatiliste TA-programmide ülese ekspertkomisjoni poolt nendele uurimisteemade ettepanekutele, mis vastasid konkursi tingimustele, kuid jäid valdkondlike ekspertkomisjonide poolt rahastamise ettepanekuta.

Konkursi tulemused kinnitab ekspertkomisjonide ettepanekul haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga.

Ettepaneku vorm ETISes on eestikeelne ja ettepanekut hindab siseriiklik ekspertkomisjon, välisretsensente hindamisse ei kaasata. Kui ettepaneku esitaja tunneb end paremini inglise keeles kirjutades, võib ettepaneku täita ka inglise keeles.

Uurimisprojekti elluviimisse  peab kaasama partnerina või partneritena vähemalt arenguväljakutse esitanud ettevõtted või ettevõtlusorganisatsioonid.

Kui uurimisteema ettepaneku esitab teadus- ja arendus­asutus, mis ei ole ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, milles osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või rakendus­kõrgkool.

Kaasata võib ka teisi partnereid.

Kui vajate abi arenguväljakutseid esitavate ettevõtete leidmiseks, palun pöörduge nõu ja abi saamiseks Mart Tootsi poole aadressil mart.toots@eis.ee või telefonil +372 5649 9651.

Võivad, kuid oluline on, et mõlemad ettevõtted oleks projektiga seotud ning mõlema ettevõtte puhul oleks olemas kontaktisik. Oluline on, et TA-d ei tehtaks ainult ühe ettevõtte huvides, et vältida riigiabi probleeme. Seetõttu on tugevalt soovitatav, et arenguväljakutsed esitatakse eraldi.

Kontserni puhul käsitletakse kontserni kuuluvaid ettevõtteid ühe ettevõttena ja kaasama peab lisaks kas vähemalt ühe kontsernivälise ettevõtte või erialaliidu.

Kuna sellisel juhul on tegemist huvide konfliktiga, siis võimalusel tuleks seda vältida. Kui see ei ole võimalik, siis peab huvide konflikti minimeerimine väga hästi olema läbi mõeldud ja fikseeritud ning taotluses välja toodud, kuidas seda plaanitakse teha.

Jah, võivad, kui haiglad on projekti tulemuste otsesed rakendajad (nt arendavad tulemusi edasi vms). Kui projekti tulemuste rakendamiseks on vaja veel eraldi ettevõtet, siis peab väljakutse esitama ettevõte. Haigla võib olla sel juhul kaasatud projekti partnerina ning abistada näiteks sellise ettevõtte leidmisel.

Näiteks kui arenguväljakutse on leida mingeid antibakteriaalseid pinnakatteid, siis haigla saab olla kaasatud projektis partnerina, kuna haigla ise ei hakka neid pinnakatteid tootma.

Kui tehnilise kontrolli käigus selgub, et arenguväljakutse esitanud ettevõtte põhitegevus on teadus- ja arendustegevus, siis antakse taotlejale võimalus mittevastavus kõrvaldada ehk kaasata arenguväljakutse esitajate ringi täiendavaid osapooli, et nõue oleks täidetud. Kui taotleja kinnitab valmisolekut puuduse kõrvaldamiseks, antakse tingimustele vastava(te) ettevõtete või ettevõtlusorganisatsioonide kaasamiseks pikem aeg, mis on seotud ekspertkomisjoni koosoleku toimumise ajaga. Sel juhul eksperdid hindavad taotlusi esitatud kujul, märkega, et arenguväljakutse esitajate ring on täiendamisel ning ekspertkomisjoni arutelul hinnatakse projekte juba koos lisandunud arenguväljakutsetega.

“Kvalifitseerumiseks” peab olema esitatud vähemalt kahe punkti 2.3 järgi kvalifitseeruva ettevõtte või ettevõtte ja ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutsed (konkuris tingimused punkt 7.3).

Hindamisel on võimalik saada lisapunkte rakenduskõrgkoolide sisulise kaasamise eest. Lisaks on võimalik lisapunkte saada, kui arenguväljakutse on kirjutanud vähemalt kaks ettevõtet või ettevõte ja ettevõtlusorganisatsioon, kes peavad olema projekti kaasatud partneritena.

Lisaks vaatavad hindajad partneri valiku põhjendatust, koostöö sisu ja partneri panust. Kaastavate partnerite asjakohasus ja panus sõltub kindlasti ka kavandatava uurimisprojekti sisust ja uurimisteema eripäradest, samuti arenguhüppest, mida projekti elluviimise tulemusel soovitakse saavutada.

Partneri panus ei pea ilmtingimata olema rahaline, vaid võib olla ka nt panus tööjõus, teadusaparatuuri või labori kasutusvõimaluses, uurimiseks vajaliku toorainega varustamises, lahenduse testimisel vms.

Partnerite panus ja roll tuleb ettepanekus ära kirjeldada. Seejuures peab olema arusaadav, kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Ettepanekule tuleb kindlasti lisada partneri poolt digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri, kus need aspektid on kirjeldatud. Kui projektis on mitu partnerit, tuleb kinnituskiri esitada iga partneri kohta eraldi.

Ühtset kinnituskirja vormi ei ole, kuid kinnituskiri peab sisaldama vähemalt järgmist: kuidas ja mis mahus partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab (sh roll, vastutus, tegevused) ning kuidas kaetakse partneri osalemise kulud. Kinnituskiri peab olema digitaalselt allkirjastatud ja esitatud iga partneri kohta eraldi, kui partnereid on mitu.

Sellisel juhul tuleb partnerasutuse töötaja kaasata projekti täitjana, isegi kui partner on valmis tema kulusid ise katma. Temaatilistes TA-programmides on oluline teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekuse kasvatamine. Seega on oluline, et põhimeeskond ka edaspidi moodustab tuumiku uurimisteema arendamisel ja oleks toetust saava(te)s teadus- ja arendusasutus(t)es olemas. Selle tõttu on ka põhitäitja puhul kirjas nõue, et tema töötasu peab tulema uurimisprojektist.

Jah, ettepaneku võib esitada ka isik, kes ettepaneku esitamise hetkel veel seda tingimust ei täida, aga täidab need projekti elluviimise ajaks.

Projektide/lepingute sobivuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Teadus- ja arenduskoostöö lepingu nõue kehtib ainult juhile, mitte kellelegi teisele uurimisrühmas. Kui leping on kellelgi teisel uurimisrühma liikmetest (nt põhitäitjal või täitjal), siis seda ei saa arvestada, st nõue kehtib juhile. Isik peab olema lepingus märgitud kas juhi või põhitäitjana.
• Kui lepingu täitmisega on seotud mitu isikut, siis iga lepingus juhi või põhitäitjana märgitud isik võib sedasama lepingut kasutada nõude täitmiseks, st ühte ja sama lepingut saab nõude täitmiseks kasutada mitu korda.
• Piisab ühest koostöölepingust, mille kogumaksumus ETISe põhjal on vähemalt 35 000 eurot (v.a. käibemaks). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku, st tegemist peab olema vähemalt ühe lepinguga, mille kogumaksumus on minimaalselt 35 000 eurot (v.a. käibemaks). Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu.

• Arvesse lähevad teadus- ja arenduskoostöö lepingud, mis on ETISe andmetel alanud, käimas või lõppenud aastatel 2021-2026. Arvestatakse lepingu kehtivuse kalendriaastat, mitte kuid ega kuupäevi (ETISes läheb mitmeaastane projekt arvesse igal kalendriaastal, vt „projekti kehtivusaasta“). St arvesse lähevad lepingud, mis on “aktiivsed” või “kehtivad” aastal 2021, 2022, 2023, 2024, 2025, 2026. Näiteks kui projekt on lõppenud märtsis 2021, siis läheb see arvesse, ja kui projekt on alanud jaanuaris 2026, siis läheb see samuti arvesse.
• Tegemist peab olema ETISes märgitud teadus- ja arendusprojektiga. Arvesse ei lähe õppearendus-, taristualased, koolitusteenuse osutamise jms projektid. ETISes näitab lepingu/projekti sisus alajaotus “projekti tüüp”, mis peab olema kas “teadus- ja arendusprojekt” või “hange”, “tellimus” või “uuring”, mis on sisult samuti teadus- ja arendusprojektid.
• Üldjuhul on tegemist teenuslepingu (ostu-müügileping), mitte toetuslepinguga. Koostööleping on antud tähenduses teadus- ja arendustegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping ettevõtte või avaliku sektori asutusega, mis ei tulene asutuse osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Oluline on lepingulise tegevuse konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle, sh raport, prototüüp vms. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused. Erandina arvestatakse teadusrahastuse toetusskeemide projekte, mille puhul on olemas selge „tellija“ või kui lepingu partnerite hulgas on ettevõte või avaliku sektori asutus.
• Lepingu andmed peavad korrektselt kajastuma ettepaneku esitamise ajaks ETISes (vastav leping tuleb uurimisteema ettepanekus ETISe andmebaasist ettepanekule lisada).

Lõplikku loetelu ja välistusi nendest toetusskeemidest ja projektidest/lepingutest, mis lähevad ja mis ei lähe arvesse, ei saa teha, tuleb vaadata sisusse!

Mida lepingu/projekti puhul kokkuvõttes vaadata:

• leping on juhil (on olnud lepingus juht või põhitäitja);
• rahaline maht;
• kestus (2021-2026);
• kas on teadus- ja arendustegevus;
• teenusleping või toetusleping, toetuslepingu puhul oluline sisu, nt partnerite osalus, toetusskeemi eesmärgid jms.

Rohkem infot näidete kohta leiab ETISe vormi näidisest saki “Projektid ja juhendamine” alt. Kui ei ole kindel, kas konkreetne leping on nõude täitmiseks sobiv, palun võtke enne ettepaneku esitamist ühendust oma asutuse tugiüksusega või ETAG-iga.

Jah, täitjad võivad olla ka doktorikraadiga isikud, samuti need isikud, kes ei saa piirangute tõttu temaatiliste TA-programmide konkursil enam olla uurimisprojekti juhid või põhitäitjad, kuna on juba ettepanekutega või projektidega seotud.

Uute doktorantide arv sõltub valitud ühikuhinnast. Ei ole oluline, kelle juhendatavad nad uurimismeeskonnas täpselt on (kõik võivad olla ka ühe isiku juhendatavad). Uurimisprojektis osalevad uued doktorandid ei pea olema ettepanekus isikuliselt, vaid välja võib tuua nende kohtade arvu ja kohtade täitmise ajakava. Kohti ei pea täitma kohe esimesel aastal. Arvesse ei lähe need doktorandid, kes on immatrikuleeritud enne projekti algust.

Doktorantidele on soovitatav projektist maksta.

Doktorandi juhendaja/kaasjuhendaja ei pea tingimata olema projekti meeskonna liige. Küll aga peab doktorandi uurimisteema olema sisuliselt seotud projektiga.

Temaatiliste TA-programmide eesmärk on võimestada teadus- ja arendusasutuste teadusvõimekust, mis tähendab ka jätkusuutlikult toimivaid suhteid selleks, et doktorante juhendada ja teadlaste järelkasvu saada. Antud juhul ülikool partnerina peab võtma ka rolli doktorante sel teemal juhendada ja järelkasvu tekitada ning osaleb selles mõttes sisuliselt. Ülikool, kust pärineb doktorant, peab olema projektis partner.

Ühikuhind on tegevuse kogumaksumus, st see sisaldab ka omafinantseeringut. Omafinantseeringu suurus on 15,1%. Arvestus toimub nii, et toetuse saamisel makstakse ühikuhinnast välja ca 85% ja ülejäänu kaetakse uurimisprojekti omafinantseeringust. Seega, eraldiseisvalt omafinantseeringut ühikuhinnale enam ei lisanud, see on ühiku arvestuslik osa. Kes täpsemalt ja mis mahus katab omafinantseeringu, kas see tuleb erinevatest allikatest või erinevate partnerite poolt, tuleb asjaosalistel omavahel ja asutuse sees ise kokku leppida.

Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning seda tuleb arvestada ka ettepaneku kirjutamisel. Ekspertkogudesse ei kuulu teadlased. Temaatilise TA-programmi „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia juhtkomisjon.

Komisjonide koosseisud on hetkel kokkupanemisel ja kinnitatakse ministri käskkirjaga. Komisjonide koosseisud on avalik info.

Uurimisprojekti juht esitab toetuse saaja kinnitatud uurimisprojekti vahearuande ETISes projekti perioodi iga kalendriaasta kohta elluviija määratud tähtajaks. Kui projekt kestab ühel kalendriaastal kuus kuud või vähem, esitatakse vahearuanne selle perioodi kohta koos järgmise kalendriaasta vahearuandega. Projekti viimase kalendriaasta kohta esitatakse vahearuande asemel lõpparuanne. Ekspertkomisjonil on õigus küsida uurimisprojekti täitmise edukuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks vahearuandeid sagedamini.