Konkursile esitatud tööde hindamine toimub järgmiste kriteeriumite alusel:
1. Töö teema ja struktuur (8p)
Teemavalik on põhjendatud (tähenduslikkus autorile/ aktuaalsus/,originaalsus/innovaatilisus). Struktuur on loogiline: vastab uurimisküsimustele, tulemuste esitus ja analüüs on seotud, järeldused tulenevad analüüsist, uurimisprobleem on asetatud avaramasse konteksti.
2. Töö eesmärgid, probleemipüstitus ja hüpoteesid või uurimisküsimused (8p)
Töö eesmärgid on selged ja põhjendatud. Uurimisküsimused ja/või hüpotees on sõnastatud piisavalt selgelt. Uurimus vastab püstitatud eesmärkidele.
3. Metoodika (8p)
Valitud metoodika on uurimisprobleemi lahendamiseks otstarbekas ja põhjendatud (eneserefleksiivus, kuidas jõuti töös kasutatud metoodikani). Uurimuse etapid ja läbiviimine on kirjeldatud ja dokumenteeritud. Valitud instrument (nt küsitlus, intervjuu, maatriks vms) ja valim (valimi moodustamise alus ja põhjendus ja sobivus uurimisküsimustele vastamiseks) on asjakohased. Metoodika ja töö käik on kirjeldatud ning arusaadavalt esitatud.
4. Analüüs, järeldused (8p)
Analüüs ja järeldused vastavad uurimisküsimustele. Töö loogilisus, sidusus, analüütilisus ja kriitilisus, teoreetiline osa raamistab või on aluseks uurimismetoodikale, arutelule ja järeldustele, järeldused tulenevad analüüsist. Hindamisel on oluline mõista, kuidas õpilane mõtleb ja suudab analüüsida kogutud andmeid. Kriitiline analüüs on vastavuses sellega, mida uuritakse ning töö teoreetiline osa toetab andmeanalüüsi ja järeldusi. Töö sidusus on olemas teoreetilise/kirjelduse osa ja järelduste osa vahel. Praktiliste tööde ja küsitlusuuringute puhul hinnata analüüsi põhjalikkust ja seost eesmärgi saavutamisega. Loovuurimuslike tööde puhul hinnata uurimusliku ja loometöö mõtestatud ja produktiivset seost, veenvat ja viimistletud teostust ning autori riskijulgust teadmise loomise viiside arendamisel.
5. Töö teemakohase kirjandusega (4p)
Kasutatud allikad on usaldusväärsed (allikakriitilisus), kasutatud kirjandus on esinduslik ja asjakohane.
6. Vormistus (4p)
See osa võib lähtuda kooli hindamisjuhendist. Vormistus on korrektne, läbivaltühtne, keelekasutus on akadeemiline ja õigekiri korrektne. Tabelid ja joonised on korrektsed, iseseisvalt arusaadavad ja viidatud; terminid, lühendid, valemid, viited ja kirjanduse loend on korrektne; töö on otstarbekalt illustreeritud; autori keelekasutus on sobiv. Lausestus on sobiv ja loogiline, õigekiri on korrektne, kas keelekasutus on täpne ja akadeemiline.
7. Töö eripära ja silmapaistvus (eriline teema, ootamatud tulemused, autori eriline suhestumine teemaga jms) (2p). Seda punkti hinnates võib abiks olla ka juhendaja arvamus.
Kokku võib töö eest saada maksimaalselt 42 punkti. Lisaks annab komisjon igale tööle sõnalise hinnangu, mis edastatakse esmajoones neile õpilastele, kes on kutsutud 2. vooru. Teistele saadetakse tagasiside mai- ja juunikuu jooksul.
Töödele antud punktisumma alusel kutsutakse valitud tööde autorid oma uurimistööd esitlema 2. vooru, kus žüriiliikmed ja erialaeksperdid hindavad tööd ja selle esitlust. Preemiasaajad selguvad 9. aprillil.
Konkursi töid hindab erinevate elualade esindajatest koosnev 19-liikmeline komisjon. Lisaks komisjoniliikmetele hindab iga tööd ka üks erialaekspert.
Hindamiskomisjon
Pille Runnel – komisjoni esinaine, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor
Margus Harak – Eesti Teadusagentuuri vanemkonsultant
Imbi Henno – Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia ja loodusõpetuse didaktika lektor
Mikk Kaasik – Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur
Tarmo Kalvet – Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi kaasatud professor
Ülle Kikas – Tartu Ülikooli teaduskooli ekspert keskkonnafüüsikas
Mare Kõiva – Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja
Martin Kärner – Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor
Hanna Laius – Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht
Mare Oja – Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik
Marek Oja – Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi terviseinformaatika teadur
Ester Oras – Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor
Anneli Porri – Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna juhataja, lektor
Liisa Puusepp – Rakvere Riigigümnaasiumi direktor
Andrus Rinde – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi multimeediumide lektor
Ede Schank Tamkivi – Noorte Vabamu tootejuht
Rait Toompere – Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Eesti Agentuuri juhataja
Toomas Vaimann – Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur
Komisjoni kinnitamise käskkiri nr.1.1-2.24.55 on leitav lingilt.