Covid-19 haigusjuhtumite analüüs võimaldab tulevikus paremini leida ja kaitsta riskirühmi

CORIVA (CORIVA = CO – Covid-19 RI – riskirühmad VA – väljaselgitamine) projekti eesmärk oli analüüsida Eestis SARS-Cov-2-ga nakatunute haigestumist, haiguse kulu raskusastet, immuunvastust ning pikaajalist mõju tervisele, sealhulgas nn pikk COVID.

Uuringust tulevad esile COVIDi põdemise tagajärjed ja haigestunute suremuse riskid, mille teadmine aitab tõhusamalt valmistuda tulevasteks pandeemiateks. Uuringu käigus analüüsiti enam kui 60 000 inimese andmeid, kes põdesid koroonaviiruse haigust 2020. ehk pandeemia esimesel aastal. Lisaks kaasati uuringusse 300 000 kontrollisiku andmed.

„Valminud põhjalik uuring võimaldab meil teha teadusandmetel põhinevaid tõenduspõhiseid ja informeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral,“ ütles Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. „Samuti aitab see arendada terviseandmete kasutamist nii meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, terviseteenuste planeerimiseks kui ka meetmete tõhususe ja põhjendatuse analüüsiks.“

Rahvastikupõhise uuringu tulemusel saab öelda, et SARS-CoV-2-ga nakatumise risk ei erine sooti ja nakatuvad igas vanuses inimesed. Nakatumisrisk on aga suurem tõsiseid kaasuvaid haigusi põdevatel inimestel – südame-veresoonkonna-, maksa- ning neeruhaiguste põdejatel. Ka rasvumine on oluline sõltumatu nakatumise riskitegur.

Raske kuluga COVID-19 kõige olulisem suremuse riskitegur on vanus: haiguse ägedas faasis surnutest oli 63% üle 80-aastased. Ka suurema kehakaaluga inimestel oli kõrgem risk raske COVID-19 põdemiseks. Krooniliste haiguste põdejatel on risk COVID-19 raskeks kuluks oluliselt suurem kui inimestel, kel neid haigusi ei ole, kuid haiguste hulgas ei eristu üht konkreetset, mille mõju oleks oluliselt tugevam. Kaitsena raske COVID-19-e eest toodi välja haigestumiseelne suurem kehaline aktiivsus.

Olulise tulemusena toob uuring välja, et COVID-19 mõju suremuse riski tõusule on pikaaegne vanemate inimeste hulgas. Alla 60-aastaste hulgas on suremus haiguse ägedas faasis (esimesed viis nädalat) üle nelja korra kõrgem kui sama vanadel SARS-CoV-2-nakkuseta isikutel, ägeda perioodi möödudes liigsuremus aga kaob. Üle 60-aastaste seas on haiguse ägedas faasis suremus lausa 8–20 korda kõrgem ning suremuse kahekordne risk püsib kuni 12 kuud peale haigestumist, olles seotud südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja kopsuhaigustega.

Pika COVID-19 esinemissagedus uuritavate hulgas oli 21,6% ning põdemisega oli seotud sugu(sagedamini naistel) ja suurem sümptomite arv COVID-19 ägedas faasis.

Uuringu tellis Sotsiaalministeerium ja seda rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu.

 

Mõisted:
*liigsuremus – statistiline termin, mis näitab, kas pandeemiaaegne suremus põhjustas suremuse kasvu võrreldes tavasuremusega
*pikk COVID – haigusejärgne ja pikka aega kulgev olukord, kus inimene jätkuvalt ei tunne ennast hästi. Äge haigus on taganenud, kuid esinevad erinevad häired – maitsemeele häired, väsimus, vaimse tervise probleemid.

Lisainfo:
Projekti tutvustav video
Projekti kodulehekülg
Uuringu lõpparuanne
RITA programmi tegevustest saab ülevaate SIIN.

Projekti juht:
Anneli Uusküla (dr.med.)
Epidemioloogia professor
Tartu Ülikool
737 4195
anneli.uuskula@ut.ee