Selgusid Eesti parimad haridusteaduslikud uurimused

Täna, 31. märtsil anti Tartu Ülikoolis üle haridusteaduslike tööde riikliku konkursi preemiad.

Konkursile esitati 45 tööd, mille temaatika oli väga mitmekesine ning mis hõlmasid sihtrühmi lasteaiast õpetajate ja teadlasteni.

Eesti keeles publitseeritud teadustööde/artiklite kategoorias tunnustati I preemiaga Mai Beilmanni, Kadri Soo ja Dagmar Kutsari (Tartu Ülikool) tööd „Jagatud mure on pool muret: Rahulolu kaasõpilaste ja koolieluga koolikiusamist kogenud õpilaste seas“. Artikli eesmärk oli tõendada tunnetatud abisaamise tähtsust kiusamiskogemusega õpilaste koolirahulolu säilimisel.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias anti välja kaks I preemiat. Esimese neist pälvisid Mikk Granström, Eliis Härma ja Eve Kikas (Tallinna Ülikool) tööga „Õpetajate teadmised õpistrateegiatest“. Uuringu tulemused on heaks sisendiks õpetajakoolituse õppekavade arendamisel. Samuti tunnistati I preemia vääriliseks Helene Uppini ja Inge Timoštšuki (Tallinna Ülikool) töö „Loodusloomuuseumis õpetamine: mida on meil õppida Eesti klassiõpetajatelt?“. Kuigi õpetajad põrkuvad mitmete raskustega (nt ajamahukas korraldamine või eriavajadusega õpilaste toetamine), on neil mitmekesised ja tõhusad strateegiad raskuste ületamiseks.

II preemiaga tunnustati samuti kahte tööd. Esimene neist, Kätlin Peetsi ja Eve Kikase (Tallinna Ülikool) ning Ernest Hodgesi (St. John’s University, USA) uurimus kannab nime „Vanem-laps kontekstid, kus füüsiline karistamine tõstab või langetab laste agressiivsust“. Tulemused võiksid huvi pakkuda erinevatele koolis töötavatele spetsialistidele kui ka lapsevanematele, aitamaks teadvustada, et karistamisest tulenevad probleemid võivad väljenduda hiljem ning teises kontekstis. Ka tunnustati II preemia vääriliseks töö „Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate kultuuridevaheline pädevus uussisserändajate õpetamise kogemuse näitel“, mille autoriteks on Inge Timoštšuk ja Maiki Vanahans (Tallinna Ülikool) ning Krista Uibu (Tartu Ülikool). Artikkel pakub välja kultuuridevahelise pädevuse küsimustiku, mille abil saavad õpetajad oma pädevust hinnata, analüüsida ja arendada.

Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritöö või monograafia kategoorias pälvis I preemia Lidia Feklistova (Tartu Ülikool) tööga „Sissejuhatava programmeerimise MOOCi õppijad: taustamuutujad, kaasatuse mustrid ja õpisooritus“. Pakkudes konkreetsetele sihtrühmadele erinevaid tegevusi ja abiallikaid saavad kursuste korraldajad hõlbustada personaliseeritud õppimist, õppijaid paremini kaasata ning arendada kursusi kuluefektiivsemalt. II preemia sai Helen Semilarski (Tartu Ülikool) uurimus „Õpilaste enesetõhususe parandamine ainealaste ja aineüleste raamteemade ning 21. sajandi oskuste omandamisel loodusteaduste tähendusrikka õppimise edendamiseks“. Koostatud metoodilised õppevahendid toetavad õpilaste tähenduslikku õppimist, uudse metoodikaga saadud tulemused kinnitavad vahendi vajalikkust loodusteaduste õpetamisel nii õpetajate kui ka õpilaste seas.

Magistritööde kategoorias tunnistati I preemia vääriliseks Marit Puusepa (Tartu Ülikool) töö „Õpetajakoolituse üliõpilaste vastastiktagasiside uskumuste küsimustiku valideerimine“. Töö tulemusena valmis Eestis esmakordselt valideeritud vastastiktagasiside küsimustik, mis võimaldab õppejõududel paremini õppetööd planeerida. Samuti anti välja kaks II preemiat. Esimese neist pälvisid Kaidi Mõttus ja Anneli Paulus (Tartu Ülikool) uurimusega „Narratiivi mikrostruktuuri hindamine keelepuude diagnostikas kooliõpilastel“, mis aitab mitmekesistada kooliealiste laste kõne- ja keelearengu hindamisvõimalusi. Teisena tunnustati Mari-Liis Nummerti (Tallinna Ülikool) tööd „Õpetajate arusaamad väärtustele keskenduvast dialoogilisest kommunikatsioonist (VKDK) mitmekultuurilises klassiruumis“, kus leiti, et õpetajad vajavad VKDK-d kultuurierinevustest tulenevate väärtuste, käitumispraktikate ja tavade mõistmiseks.

Samuti pälvisid tänukirja Marina Lepp ja Piret Luik Tartu Ülikoolist (L. Feklistova doktoritöö juhendamise eest) ning Pihel Hunt ja Gerli Silm Tartu Ülikoolist (M. Puusepa magistritöö juhendamise eest).

Hindamiskomisjoni esimees Mare Oja ütles, et tööde teaduslik tase oli kõrge ning autorid tõid hästi esile haridusvaldkonna erinevaid aspekte ja aitasid tõsta fookusesse haridusteaduse olulisuse. „Mitmed tööd käsitlesid digivahendite kasutamisega seotut,  õppeprotsessi tõhustamist, õppekeskkonna avardamise võimalusi, õpilaste õppimise analüüsimist ja selle toetamist. Samuti pöörati tähelepanu koolikiusamisele ja vaimsele tervisele, tundlikele teemadele, äärmuslikele vaadetele ja mitmekultuurilisele klassiruumile,“ tunnustas ta osalejaid.

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Alates 2023. aasta sügisest uueneb haridusteaduslike tööde tunnustamise kord – välja antakse eripreemiad üliõpilaste teadustööde konkursi raames. Koos uuendustega suureneb haridusteaduslike tööde preemiafond enam kui kaks korda – seniselt  5500 eurolt kuni 13300 euroni.  Magistritööde ja doktoritööde kategoorias lisandub senisele I ja II preemiale III preemia, kui konkursile esitatakse piisavalt palju kõrgetasemelisi töid. Erinevalt varasemast saavad uuenenud konkursil rahalise preemia ka haridusteaduslikud bakalaureusetööd.

 

Lisainfo:

Marion Villemson
Konkursi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
Marion.Villemson@etag.ee