Regeneron ISEF (eelmise ürituse peasponsori järgi nimeatud Intel ISEF) on iga-aastane maailma suurim gümnaasiumiõpilastele mõeldud teadusprojektide võistlus, mida peetakse Ameerika Ühendriikides. Konkurssi korraldatakse rahvusvahelisena alates aastast 1958. Konkursile pääsevad ainult riiklike konkursside võitjad või osalejad. Alates 2007. aastast võtab ka Eesti võistlusest osa. Konkursil osaleb noori ligi 75 välisriigist ja kõikidest 50 USA osariigist (kokku ligi 1800 osalejat 1200 projektiga). Sisuliselt on tegemist USA finaalvõistlusega, kus võrdsetel alustel konkureerivad ka sajad noored välisriikidest. Konkursile esitatud töid hindab vabatahtlikest koosnev 1000-liikmeline žürii. Preemiaid antakse välja kokku üle 4,5 miljoni USD väärtuses – rahalised preemiad, stipendiumid, õppereisid ja osalused seminaridel.
Regeneron ISEF-i veebileht: http://www.societyforscience.org/isef/
Regeneron ISEF 2025 konkursil esindab Eestit Saskia Põldmaa (Tallinna Reaalkool) tööga „Müüonvoo sõltuvus kõrgusest“, (juhendajad: Mart Kuurme ja Veljo Sinivee).
Regeneron ISEF 2024 toimus 11.-17.05. Los Angeleses, Californias, kus Eestit esindasid Jaagup Kuuskla (Nõo Reaalgümnaasium) ja Fred Järv (Nõo Reaalgümnaasium) tööga „Püsiva orgaanilise saasteaine trikloropropaani mehhanokeemiline muundamine platform-kemikaaliks Grignardi reaktsioonis“ (juhendajad: Aivar Vinne, Riina Aav, Jagadeesh Varma Nallaparaju) ning Peeter Kuusik (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10. klass) ja Mihkel Kuusik (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 12. klass) tööga „Turbiinfilter“ (juhendaja: Urmas Kuusik).
Regeneron ISEF 2023 konkursil esindasid Eestit Sander Simson (Tallinna Reaalkool) tööga „Kohvipaksust sünteesitud alusmaterjalile sadestatud plaatina katalüsaatorite kasutamine polümeerelektrolüütmembraankütuseelemendis“ ja Ketli Ilvest (Saaremaa Gümnaasium) tööga „Austerservikuga tehismaterjalide lagundamine“.
Regeneron ISEF 2022 toimus Atlantas, Georgias 8.-13. maini ja sellest võtavad osa Grete Paat, Anita Algus ja Paul Jürgens (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Füüsiliste kaartide kaotamiseks mõeldud telefoniäpp“ ning Rhea Kõivutalu (Tallinna Reaalkool) tööga „Karvase mammuti levik ajas ja tema elukeskkonna määramine“.
Osalejad 2007–2022
2007 – Victor Alari tööga “Wind wave measurements and modelling in Küdema Bay, Estonian Archipelago Sea.”
2008 – Maria Orb tööga „Reducing formation of scale with magnetic descaler“
2009 – Riinu Ots tööga “Implementation of thermal plume rise in SILAM atmospheric dispersion mode”
2010 – Kristina Aare tööga “Bacteria saving the environment. Factors influencing phenol tolerance of soil bacterium Pseudomonas putida”
2011 – Michael Florea tööga “The dependance of GFP-GST fusion protein expression on IPTG concentration in Escherichia coli”
2012 – Kees Vanamölder tööga “Studies on rail vehicle dynamics with applications to tramline network”
2013 – Olivia Luige tööga “Restricting Neurotransmitter Dopamine in Treatment of Schizophrenia: Identifying Antagonists for Dopamine D2 and D3 Receptors”
2014 – Johanna Adojaan tööga “Pulsic an intelligent music player for joggers” ning Anette Miller tööga “Study of the fluorescent qualities of yeasts in different liquid environments”
2015 – Andreas Soone “Addie – a Website for Simplifying Cryptocurrency Addresses” ja Markus Laars tööga “Antibacterial effects of photocatalytic nanoparticulate TiO2 thin films”
2016 – Priit Norak tööga “The development and building of an inexpensive filament extrusion system” ja Rein Leetmaa tööga “Fluorescent Semliki Forest virus replicase proteins: construction, expression and location within cells”
2017 – Eva-Maria Tõnson tööga “Detection of Built-Up Areas from ERS-2, Envisat and Sentinel-1 Synthetic Aperture Radar Data” ja Hans Anniste tööga “The development and building of the signal buoy”
2018 – Mirel Mesila tööga “The Development of Biligand Inhibitors and Non-radioactive Inhibition Assay for Protein Kinase Aurora” ning Joonatan Oras, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk tööga “Innovative indoor biowaste composting solution: biobox with added microorganisms and heating source”
2019 – Märten Reinaas tööga “Lava lamp based user authentication in chat room”
2021 – Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu tööga „Use of peat mats to eliminate environmental pollution from water bodies”
2022 – Grete Paat, Anita Algus ja Paul Jürgens tööga „Füüsiliste kaartide kaotamiseks mõeldud telefoniäpp“ ning Rhea Kõivutalu tööga „The spread of the Woolly mammoth over time and determining its habitat“