Eesti turismimajanduse võtmesuunad, mida välismaal tutvustatakse, on loodusväärtused, ajaloo- ja kultuuripärand ning toit. Selleks, et Eesti kultuuripärand kõnetaks turiste ka rahvusvaheliselt senisest paremini, tellis Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikooli humanitaarteadlastelt uuringu, mis kaardistab uue aasta alguseks Eesti päranditurismi arenguvõimalused, luues eeldused uute turismitoodete sünniks.
Kultuuripärand hõlmab nii rahvapärimust, regionaalseid käitumuslikke omapärasid kui ka kultuuriobjekte. Seni pole lähemalt uuritud, mis meie väliskülalistele seejuures täpsemalt huvi pakuks. „Eesmärk on tuua kultuuripärandist esile just see, mis kogu Eestit ja eri piirkondi rahvusvahelises plaanis eristab ja meie vastu huvi tekitab,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
„Kihnu saar on hea näide, kuidas pärand ja igapäevane elu on täiesti lahutamatud. Selle vastu tuntakse ka väga suurt rahvusvahelist huvi, muu hulgas on Kihnu Jaapanist tulnud külastajate lemmik. Üle Eesti leidub aga palju lugusid ja muud pärandit, mis on aja jooksul igapäevasest toimetamisest kõrvale jäänud, kuid elustamise korral lisaks piirkonnale omanäolisust ning annaks paljudele inimestele tööd ja leiba. Selle pärandi soovimegi uuringuga välja selgitada ning uute atraktiivsete turismitoodete arendamiseks sobilikul moel piirkondlikele turismiarendajatele ja ettevõtjatele välja pakkuda,“ selgitas Lepik.
Kirju ajalugu pakub mitmekesiseid äratundmisvõimalusi
„Eesti ajalugu on põimunud paljude maade ajalugudega ning sealt pärit külalistele võiks huvi pakkuda just „oma“ leidmine Eesti ajaloost ja kultuuripärandist. Šokiturismina võiks läänest tulnutele suur potentsiaal olla nõukogude aja pärandil – militaarrajatistel, tondilossideks saanud tootmishoonetel, ühismajandite 1960. aastate korterelamutel. Kõnetada võiksid lood kolhoosikorrast ja okupatsiooniaja igapäevaelust. Kindlasti võiks leiduda turgu pärimuspõhisele osalus- ja kogemusturismile. Näiteks võiks linnastunud ja maaelust võõrdunud Lääne-Euroopa inimesele huvi pakkuda autentses keskkonnas vanade talutööde käsitsi tegemise ja saunas käimise kogemus. Koroonakriisi õppetunnina võib oletada, et kasvab isikliku autoga reisivate turistide osakaal, mistõttu pakkumised võivad olla suunatud väiksemale, kitsamate huvidega osaliste hulgale,“ tõi uuringumeeskonna juht, Tartu Ülikooli arheoloogia juhtivteadur Heiki Valk näiteid.
Uuringu käigus on kavas kaardistada ajaloolisi vaatamisväärsusi, pärandivaldkondi, lugusid ja teemamärksõnu nii piirkondade kui kohalike omavalitsuste tasandil. Nende põhjal saaks luua kohalikke turismitooteid, mis võiks rahvusvaheliselt silma paista ja pakkuda huvi teadmishimulisele külastajale. Uuringumeeskonda on kaasatud nii ajaloolased, arheoloogid, pärandkäsitöö, -muusika ja ehituspärandi uurijad, samuti folkloristika ja giiditöö eksperdid.
Uuring algas tänavu mais ning lõpeb 15.02.2021. Uuringu lähteülesande koostas Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EASiga. Uuringu eelarve on 55 000 eurot, mis kaetakse Eesti Teadusagentuuri RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.
Lisainfo:
Heiki Valk, heiki.valk@ut.ee, uuringumeeskonna juht, arheoloogia juhtivteadur, Tartu Ülikool
Monika Karu, monika.karu@eas.ee, turismiarenduskeskuse projektijuht, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus