PUT taotlusvoor 2024

55 rühmaprojekti

22 stardiprojekti

16 järeldoktoriprojekti

• Stardi- ja rühmagrandi puhul saab selles voorus valida kahe fikseeritud grandimahu vahel. Grandimahtude suurused vastavad eelmise vooru II ja IV grandimahtudele.

Stardigrandi fikseeritud mahud 2025. a:

Rühmagrandi fikseeritud mahud 2025. a:

• Taotluse koostamisel ei ole keelatud kasutada generatiivse tehisintellekti tööriistu, kuid nende kasutus peab olema läbipaistev.

Seetõttu on taotlusvormis “Application” sakile lisandunud küsimus tehisintellekti kasutamise kohta, kus taotleja peab selgelt märkima, kas ja mil määral on kasutatud taotluse koostamisel tehisintellekti. Tehisintellekti kasutamise seisukohtadega lähemalt tutvumiseks palun lugege dokumenti “Eesti Teadusagentuuri seisukoht suurte keelemudelite kasutamise osas teadusraha jagamisel”.

• Muudatused taotlusvormi sakil “Eetika”

Eelmise aastaga võrreldes on teaduseetika ja andmehalduse osas muudetud küsimuste ja selgituste sõnastust. Eetiliste teemade kontrollnimekirja on lisandunud tehisintellekti teema ning vastava osaga on täiendatud ka teaduseetika osa täitmise juhendmaterjali. Eetikakomitee kooskõlastuse vajalikkuse küsimusele, kus varasemalt tuli märkida „jah“ või „ei“, on lisandunud täiendav küsimus, milles palutakse selgitada kooskõlastusega seotud detaile, nt mitu kooskõlastust ja milliselt eetikakomiteelt on projektil vaja, kas plaanis on varasemat kooskõlastust pikendada. Täiendav küsimus kuvatakse vaid juhul, kui eetikakomitee küsimusele märgitakse vastuseks „jah“. Andmehalduse osas on samuti küsimusi täpsustatud ja lisatud on kolm täiendavat küsimust avaandmete, andmete avaldamise piirangute ning jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta. Vormistuslikult muudeti taotlejatele Nagoya protokolli küsimuse kuvamise viisi: nüüd on see nähtav vaid neile, kes on märkinud eetika teemade kontrollnimekirjas „jah“ geneetiliste ressursside ja seonduva traditsioonilise teadmise kohta.

Täiendused ja muudatused põhinevad ETAGi teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni tähelepanekutel ja soovitustel.

• Millal võib grandiprojekt alata?

Rahastatavate grandiprojektide alguskuupäev on 1.01.2025. Põhjendatud juhtudel on võimalik stardi- ja rühmaprojektiga alustada hiljem kui 01.01.2025, ent projektide lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei lükku. Projektile hilisema algusaja taotlemiseks tuleb esitada vastav avaldus juba taotlemise hetkel, lisades see eraldi failina taotluse lisainfo sakile. Hilisema alguse korral eraldatakse grant esimesel aastal vastavate kuude võrra vähendatud mahus.

• Kas käimasoleva ETAGi rahastatud grandiprojekti juht, põhitäitja või täitja võib taotleda granti?

2024. aastal ei või granti taotleda isik, kelle ETAGi rahastusega grandiprojekt, sh sissetuleva järeldoktori projekt, kestab 2025. aastal.
Põhitäitjad ja täitjad ei saa taotleda rühmagranti, kui nende osalusperiood käimasolevas projektis kestab taotlusaastale järgneval ehk 2025. aastal. Küll aga võivad nad taotleda järeldoktori- või stardigranti.

• Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

• Kas taotleja peab taotlemise ajal töötama teadusasutuses?

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotlust esitades, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga projekti perioodiks 1,0 koormusega töölepingu.

• Mitmes taotluses võib sama isik olla märgitud?

Põhitäitja saab mitmes granditaotluses olla märgitud ainult sel juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu (nt ühes taotluses on isik märgitud osalema põhitäitjana perioodil 01.01.2025 – 31.12.2026 ja teises 01.01.2027 – 31.12.2029). Täitja rollis võib olla sama isik märgitud ka mitmes taotluses samaaegselt.

• Keda võib märkida stardi- ja rühmagrandi taotluses täitjateks?

Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida üliõpilasi ning projekti seisukohalt vajalikke erialaspetsialiste (laborante, assistente, insenere, tehnikuid jne). Täitjaks ei saa märkida  doktorikraadiga isikuid ja stardigrandi puhul doktorante.

• Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest taotlusi hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid.

• Kas taotluses on piiranguid, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed taotleja viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2024. aasta taotlusvoorus andmed alates 2014. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase kümne aasta jooksul pärast

doktorikraadi saamist teadustööst eemal olnud, nt viibinud ema- või vanemapuhkusel, kaitseväeteenistuses või on esinenud muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudesse ümardatuna suurema kuude arvuni.

Ka veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf-vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, tuleb see märkida valikuga „mitteavalik“.

NB! Kirjastuse poolt aktsepteerimata käsikirjad ja pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe.

• Kas teadustööst eemalolekuna arvestatakse üksnes ametlikult vormistatud vanemapuhkust?

Kui ametlikku vanemapuhkust pole vormistatud, saame teadustööst eemalolekuna arvestada ka (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) vähendatud koormusega (s.o vähem kui 0,5) töötatud perioodi. Oluline on taotluses selgitada, mis põhjusel käsitleb taotleja vähendatud koormusega perioodi teadustööst eemalolekuna (nt täitis asutuses programmijuhi, lektori vm pigem administratiivseid ülesandeid, mis teadustööks ei klassifitseeru). Taotleja CV ei tohi nende selgitustega vastuolus olla – kui sellest peaks siiski ilmnema teadustööna käsitletav tegevus (teadusprojektides ja erialakonverentsidel osalemine, publitseerimine jne), ei saa vähendatud töökoormusega perioodi eemalolekuna arvestada.

• Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CVst saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Taotlusele on oluline lisada nii projekti juhi kui ka põhitäitjate korrektsed ja ajakohased CVd, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETISes taotlusele lisatud vananenud või ebapiisavate andmetega CV võib negatiivselt mõjutada hindamistulemust.

• Kas stardi- ja rühmagrandi taotluses tuleb märkida rühma liikmete töökoormus antud projektis või asutuses?

Granditaotluse rahuldamise korral peavad projekti juht ja asutus tagama, et rühma liikmete töökoormus asutuses vastaks nõuetele (nt projekti juhil 1,0 töökoormus, suure rühmagrandi kolmel põhitäitjal vähemalt 0,5 jne). Taotlemise hetkel ei pea rühma liikmetel veel asutusega (nõutud koormusega) töölepingut olema, kuid sellisel juhul on tervitatav taotluses (isikute või eelarve sakil vm loogilises osas) välja tuua, missugune saab olema rühma liikmete koormus asutuses, kui taotlus rahastatakse ja algab nende osalus projektis. Isikute rolli ja panuse kirjeldamisel võib välja tuua ka nende koormuse projektis. Samuti võib eelarve osas võtta töötasude arvestamise aluseks isikute koormuse taotletavas projektis.

• Kas stardi- ja/või rühmagranti võib taotleda isik, kelle kavandatav töökoormus asutuses on projekti perioodil täiskoormusest väiksem?

Põhjendatud juhtudel on projekti juhil võimalik taotleda grandiprojekti ajal asutuses väiksemat töökoormust kui 1,0. Kui see vajadus on teada juba taotlemise hetkel, tuleb selleks esitada granditaotluse lisainfo sakile vastav taotlus.

• Kas selleks, et n-ö saada kokku suure grandimahu nõuetele vastav (s.o nt rühmagrandi puhul asutuses vähemalt 0,5 koormusega töötav) põhitäitja, on lubatud liita kokku kahe erineva isiku väiksemad töökoormused?

Ei, nõutud töökoormuse peab katma üks isik.

• Milliseid lisafaile võib taotluse põhjendusele lisada?

Taotlusvormi põhjenduse sakil on eraldi failina lubatud lisada vaid järgnevat:
1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
2) põhjendust illustreerivad joonised ja pildid (palun lisage vaid neid jooniseid ja/või pilte, mis on tõesti põhjenduse illustreerimiseks vajalikud ning tekstis korrektselt  viidatud, maksimaalselt kahe eraldi failina);
3) tööplaan aastate lõikes (nt Gantti diagrammina);
4) riskihaldusplaan: riskide hindamine, maandamismeetmed ja varuplaan.

NB! Tööplaan ja riskihaldusplaan on tervitatav lisada eraldi failidena.

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti, v.a riskihaldusplaan – see võib olla tekstimahukam. Muu täiendav info, nt uurimismeetodid, tööpaketid (kui asjakohane), infrastruktuuri kirjeldus jmt tuleb mahutada taotluse põhiteksti, vajadusel viidates lisatud failis sisalduvale joonisele/pildile.
Lisatud joonistel ja piltidel peab kindlasti olema (inglise keeles!) pealkiri ja selgitus, millise taotluses esitatud väitega on see seotud. Lähtuge lisamaterjalide vormistamisel tavast, mille alusel esitate materjale artikli publitseerimiseks.

NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi selliste materjalide eemaldamiseks või erandjuhul parandamiseks.

• Kui detailseid selgitusi „Eetika“ sakil oodatakse? Kui ei kasuta ära kogu tähemärkide mahtu, kas see võib osutuda hindamisel puuduseks?

Detailsus on oluline ja aitab eksperdikomisjonil otsustada, kas küsida täiendavaid selgitusi või kas projekt vajab täiendavaid lisatingimusi. Hindamisel siiski tähemärkide mahtu arvesse ei võeta. Kui eksperdi hinnangul on oluline info puudu, on eksperdikomisjonil võimalik taotlejalt täiendavaid selgitusi küsida.

• Mis on andmehaldusplaan ja mis ajaks tuleb see esitada?

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab asutusega kooskõlastatud andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani vormi saab ise valida. Kasutada võib ETAGi kodulehel olevat vormi.

• Kui andmehaldusplaan tuleb esitada alles peale positiivset rahastusotsust, miks siis peab juba taotluse hetkel sellest nii põhjalikult kirjutama?

Taotlusvormis on esitatud küll mitmeid täpsustavaid küsimusi projekti tulemuste, sh andmete haldamise kohta, kuid neile võib vastata ka üldisemalt. Kindlasti ei pea taotlusvormis olema info sama detailne kui andmehaldusplaanis. Kuna mõned projektid võivad olla väga andmemahukad, tuleks andmete haldamisele mõelda varakult, eriti kui see vajab projekti kontekstis täiendavaid ressursse. Samuti on teadusandmed väärtuslik teadustöö tulemus ning rahastajana huvitab ETAGi, kuidas neid jagatakse ja mida tehakse andmetega pärast projekti lõppu. Samuti on see rahastatavate projektide juhtidele hea võimalus saada tagasisidet teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni ekspertidelt, kes on mitmel korral andnud taotlejaile soovitusi andmehaldusplaani koostamise osas.

• Mida tuleb kirjutada uurimisprojekti olulisuse ja potentsiaalse mõju kohta?

Selle kohta, mida antud punktis hinnatakse, leiate infot vastava granditüübi (stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAGi kodulehel.

• Mida on võimalik lisada taotluses „Lisainfo“ sakile?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (tõendid, kinnituskirjad, projekti hilisema algusaja taotlus, projektijuhi vähendatud töökoormuse taotlus, stardigrandi taotleja välisriigi teadustöökogemusele erandi taotlus jne) ja suure  grandimahu taotlemisel eelarve abivahend inglise keeles (PDF formaadis).

• Kas juba esitatud taotlust on võimalik hiljem parandada ja/või täiendada?

Taotlusvooru ajal saab ETAG juba esitatud taotluse põhjendatud juhtudel parandamiseks avada, kui taotleja selleks soovi avaldab. Pärast taotlusvooru lõppu loetakse taotlus esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. ETAGis läbib taotlus enne hindamisele saatmist

nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste, nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus ETAG võib taotluse parandamiseks tagasi saata.

 NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele ETAG on tähelepanu juhtinud. Teiste muudatuste korral või juhul, kui palutud parandused ei ole tehtud tähtajaks, on ETAGil õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

Palun tutvuge granditaotluse eelarve koostamise juhendiga.

Rühma- ja stardigrantide puhul eristatakse kahte (väike ja suur) fikseeritud grandimahtu.

Oma projektile sobivaima grandimahu arvutamiseks saate kasutada eelarve abivahendit (Budget Tool), mis on spetsiaalselt selleks vormistatud Exceli tabel – see on leitav ETAGi kodulehelt ning ETISes otse taotlusest. Valige taotletav grandimaht tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal.

NB! Suure grandimahu taotlemisel on kohustuslik see tabel detailselt täita ning lisada taotluse lisainfo sakile.

NB! Valitud grandimahtu tuleb taotluses sisuliselt põhjendada.

• Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Väikese grandimahu taotlemisel tuleb eelarve sakil selgitada projekti esimese aasta kogueelarve, milles on välja toodud üldkulu summa ning personali- ja teadustöökulude (ehk otseste kulude) jagunemine põhiliste kululiikide vahel: 1) Personalikulude kogusummat selgitades tuleks nimeliselt välja tuua, kelle töötasu grandist kaetakse ning soovitavalt täpsustada iga isiku puhul tema töökoormus asutuses (soovi korral ka töökoormus, mis on tema grandist kaetava töötasu arvutamise aluseks). Samuti tuleks personalikulude juures loetleda isikud, kelle stipendium (täielikult või osaliselt) grandist kaetakse. Soovi korral võib esitada personalikulude detailsema kalkulatsiooni, mis sisaldab eeldatavaid summasid, kuid kohustuslik see ei ole. 2) Teadustöökulude osas tuleks nimetada projekti täitjad ja koostööpartnerid, kellega on kavas sõlmida käsunduslepinguid või töövõtu lepinguid ning märkida nende lepingute ligikaudne kulu kokku. Samuti saab teadustöökulude juures vähemalt ligikaudselt välja tuua lähetuste, publitseerimise, põhivara soetamisega seotud jm märkimisväärsemad kulud, mis grandi eelarvejuhendis teadustöökuludeks liigituvad.

Suure grandimahu taotlemisel tuleb täita eelarve sakk samade juhiste alusel, kuid lisaks sellele esitada ka detailne eelarve kalkulatsioon, mis tähendab eelnevalt mainitud eelarvetabeli täitmist, s.o kalkulatsiooni kogu  grandiperioodi ulatuses. Eelarve Exceli tabel tuleb täita nii, et selle põhjal oleks võimalik veenduda, et kogu grandi periood on nimeliselt kaetud tingimustele  vastavate isikutega, kelle igakuine töötasu nende osalusperioodil kaetakse (vähemalt osaliselt) grandist.

Oluline on tähele panna, et taotluse rahuldamise korral eraldab ETAG projektile igal aastal (maksimaalselt) taotletud fikseeritud grandimahu, mitte eelarve abivahendi tabelis taotleja poolt märgitud vastava aasta summa.

• Kas taotlusvoorus on juba ette määratud, mitu erineva grandimahuga (väike/suur) granti rahastatakse?

Ei ole ette määratud. Taotluses grandieelarve koostamisel tuleb arvestada sellega,  et taotletav summa peab olema põhjendatud, realistlik eesmärkide saavutamiseks ning kõik grandimahu taotlemise tingimused peavad olema täidetud. Granditaotlusi rahuldatakse eksperdikomisjonide moodustatud ja hindamisnõukogu kinnitatud pingeridade alusel ning rahastuspiiri täitumiseni. Ühestki taotlusest pingereas n-ö ei hüpata üle, sõltumata grandimahust.

• Kellele peab ja kellele võib grandist maksta töötasu?

Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasud täielikult või osaliselt. Rühmagrandi korral on kohustus grandist katta põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt, kuid on lubatud maksta tasu ka täitjatele.  Töötasu maksmise kohustus on täidetud, kui grandist kaetakse (vähemalt osaliselt) põhitäitja ja asutuse vahel sõlmitud töölepingus kokkulepitud igakuine põhipalk. Põhitäitjatele ei ole lubatud maksta tasu üksnes muutuvpalgana (s.o lisatasudena), isegi kui seda tehakse tema osalusperioodil igakuiselt. Samuti ei ole lubatud tasustada põhitäitjaid käsundus- või töövõtulepingu alusel. Küll aga võib käsundus- või töövõtulepingu alusel tasustada projekti täitjaid või koostööpartnereid. Koostööpartneritena saab käsitleda isikuid (sh teistest asutustest ja välisriikidest), kes panustavad projekti episoodiliselt või väiksemas mahus. Oma asutusest kaasatud koostööpartnereid võib tasustada muutuvpalgaga, makstes projekti raames tehtud töö eest lisatasu. Samuti võib täiendavat lisatasu maksta projekti põhitäitjatele, tingimusel, et ka nende töölepingulist töötasu kaetakse grandist.

• Kas projekti põhitäitjate ja täitjate hulgale on seatud ka mingi ülempiir?

Ei, (põhi)täitjate hulgale mingit arvulist ülempiiri ei ole, kuniks neil kõigil on projekti raames ülesanded ja/või nende töö on projektiga seotud. Küll aga on seatud nii väiksele ja suurele rühmagrandile kui ka suurele stardigrandile põhitäitjate alampiir.

• Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat. Summa peab olema ümardatud täisarvuni. Suure grandimahu taotlemisel peab taotletav summa olema suurem kui väike grandimaht.

• Kui taotletakse suurt grandimahtu, kas siis ETAG võib eraldada selle asemel väikses mahus grandi?

Ei, taotlus rahuldatakse täpselt selles summas (mahus), mis taotleti. Küll aga, kui hiljem eraldislepingu sõlmimisel või projekti jooksul ilmneb puudujääke grandimahu nõuete täitmises, on ETAGil õigus jätkata projekti rahastamist väiksemas mahus või lõpetada grant ennetähtaegselt.

• Kuidas arvutatakse doktorikraadi saamisest möödunud aega?

2024. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi saamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2019. Doktorikraadi saamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud diplomi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

• Kas järeldoktoritoetuse saaja võib asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele ETAG piiranguid ei sea.

• Mida teha, kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, mitu taotlust rahuldatakse?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

• Mis on asutus ja mis on koostööasutus?

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

• Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

• Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

• Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab enne, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2024. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2025. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust samal aastal, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

• Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

• juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
• juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
• grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

• Millistele asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:

• • uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
  • osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
  • ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne

• Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

• Kas grandist võib maksta järeldoktoriprojekti juhendajale?

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.

• Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi saamist teadustööst eemal, nt viibinud ema- või vanemapuhkusel, kaitseväeteenistuses või on esinenud muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudessse ümardatuna suurema kuude arvuni.

NB! Vt ka ülevaltpoolt küsimust “Kas teadustööst eemalolekuna arvestatakse üksnes ametlikult vormistatud vanemapuhkust?”

• Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?

Stardigrandi taotleja peab pärast doktorikraadi saamist olema omandanud teadusliku uurimistöö kogemuse (nt järeldoktorina, teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana vms) väljaspool seda riiki (või Cotutelle’i puhul riike), kus ta doktorikraadi sai  või väljaspool teadus- ja arendusasutust teadusmahukas ettevõttes teadustöötajana samas riigis. Hindamisnõukogu võib asjaomase taotluse alusel nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kelle teadustöö eripära ei ole võimaldanud eelnimetatud mobiilsusnõudeid täita, näiteks arstid. Vastav eranditaotlus tuleb esitada grandi taotlemisel lisainfo sakile. NB! Erandi taotlemise soovi korral soovitame eelnevalt  ETAGiga konsulteerida.

• Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kas võib ta taotluses märkida täitjana?

Ei, doktorant peab stardiprojektis olema märgitud põhitäitjana.

• Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktorandina noort teadlast, kes pole taotlemise hetkel veel jõudnud doktorantuuri sisse astuda, kas võib ta taotluses märkida juba põhitäitjana?

Ei, doktorantuuri astuda plaaniva isiku võib esialgu lisada vaid täitjaks.

• • Kas 2024. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?

2024. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende ETAGi rahastatud grandiprojektide juhid, kelle projekt kestab 2025. aastal või kauem. Rühmagranti ei saa taotleda käimasoleva grandiprojekti põhitäitja, kui tema osalusperiood kestab 2025. aastal või kauem.

• Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema taotleja asutusega kehtiv tööleping?

Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Teis(t)ele asutus(t)ele projektiga seotud kulude katmises lepivad kokku projekti juht, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad. Oluline on, et grandi nõuded (s.o kaasatud isikute töökoormus, töötasud jmt) oleks täidetud ka teis(t)es asutus(t)es.

• Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses juba põhitäitjaks märkida?

Ei, rühmagrandi taotluses saab põhitäitjaks märkida ainult neid isikuid, kellel juba taotlemise hetkel on doktorikraad, seega hetkel veel doktorandi staatuses olevad isikud tuleb esialgu märkida täitjateks. Taotluses võib küll selgitada, et need isikud on plaanis pärast kraadi omandamist kaasata projekti põhitäitjatena, kuid taotluses neid veel põhitäitja nõuetele vastavana  ei arvestata.

• Kas taotluses võib põhitäitjana märkida erialaspetsialisti, kellel puudub doktorikraad (näiteks arst)?

Ei või.

Stardi- ja rühmagrandi taotlusi menetletakse, hinnatakse ja taotluste pingeread moodustatakse rahvusvahelistes eksperdikomisjonides, mis on moodustatud seitsmes teadus- ja arendustegevuse (alam)valdkonnas OECD Frascati käsiraamatu (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatori järgi:

1. Loodusteadustes (Natural sciences)
1.1. Täppisteadused (Exact sciences)
1.2. Bio- ja keskkonnateadused (Biological and environmental sciences)
2. Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
3. Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
4. Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
5. Sotsiaalteadused (Social sciences)
6. Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Taotluses tuleb märkida eksperdikomisjon, kus taotleja soovib, et tema taotlust hinnataks. Seejuures on võimalik märkida ka eri (alam)valdkonnad protsentuaalselt. Hindamisnõukogul on õigus otsustada taotluse menetlemine teises eksperdikomisjonis, kui ta leiab, et see on sobivam, st taotluses märgitud eelistust ei pruugita ilmtingimata arvestada.

Iga taotlust hindab komisjonis vähemalt kolm sõltumatut eksperti ja pingeread moodustuvad koondhinnangute alusel. Taotlejatele ekspertide retsensioone ei avaldata, kuna need on komisjonide töövahendid. Taotlejale avaldatakse esialgne lõpphinnang ning koht pingereas, mis on ka ärakuulamismenetluse aluseks. Rahastusettepaneku saanud taotlused suunatakse edasi teaduseetika ja –andmehalduse eksperdikomisjoni.

• Mis on lävend?

Alates 2023. a taotlusvoorust ei eristata enam numbrilisi kvaliteedilävendeid. Need taotlused, mille lõplik punktisumma jääb alla 80% maksimaalsest punktisummast olenemata valdkonnast, rahastamisele ei kandideeri ning pingeritta ei seata.

Küll aga eristatakse kvalifitseerumislävendit. Kvalifitseerumislävendiks on üheksaastmelisel eristaval skaalal (hinded 1-5) hinnatavate kriteeriumide puhul hinne 3 (ingl good).

NB! Kui Te olete ETAGist sama tüüpi granti varem taotlenud ja pole kindel, kas see taotlus jäi alla lävendi, võtke eelnevalt ETAGiga ühendust, et selgitada välja, kas Te kvalifitseerute selles voorus taotlema.

• Kuidas tagatakse taotluste hindamisel konfidentsiaalsus?

Granditaotlused on ETISes nähtavad vaid väga piiratud ringile inimestele. Taotluste menetlemiseks on neile ligipääs ETAGi ja taotlusega seotud teadusasutuse selleks volitatud töötajatel. Taotluste

hindamiseks on neile ligipääs ETAGi hindamisnõukogu liikmetel, vastava valdkonna eksperdikomisjoni liikmetel ja retsensentidel. Kõigi nendega sõlmitakse eelnevalt käsundusleping, mille lahutamatu osa on huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon.

NB! Hindajad ei saa ligipääsu ühelegi taotlusele enne selle deklaratsiooni allkirjastamist. Juhul, kui hindaja on deklareerinud või tal on tuvastatud huvide konflikt konkreetse taotlusega, ei anta talle ETISes sellele ligipääsu, st ta ei näe taotlust, sellele lisatud materjale ega ka hindamistulemusi.

NB! Põhjendatud kahtluse korral huvide konflikti või konfidentsiaalsusnõuete eiramise kohta peab taotleja ETAGi koheselt kahtlusest teavitama.

• Mida tähendab nõue “tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine”?

NB! Esmalt veenduge, et olete tuttav hea teadustava põhimõtetega: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf. Samuti tutvuge oma asutuse vastava korraga (kui olemas).

Taotlejad peavad juba taotlemise faasis võtma arvesse ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui ka isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu.

Juhul, kui projektil ei ole taotleja hinnangul kokkupuudet teaduseetika küsimustega, siis tuleb ka seda hinnangut taotluses põhjendada. Kavandatud projektiga potentsiaalselt seonduvate teaduseetika aspektide hindamiseks on soovitatav lähtuda vastavast juhendist, mis on leitav ETAGi kodulehel.

Samuti on vajalik juba taotluses selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik asjaomase eetikakomitee luba. Kui Te pole kindel, kas luba on vaja, küsige nõu oma asutuse teaduseetika nõustajalt või eetikakomiteelt.

Teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon võib hindamisel seada tingimusi, mida projekti käigus tuleb täita ja järgida.

• Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomitee kooskõlastus või loomkatseprojekti luba?

Asjaomased kooskõlastused esitatakse ETAGile hiljemalt enne vastavate uuringute algust. (Kui uurimistöö tegemiseks vajalik asjaomase eetikakomitee kooskõlastusluba ei ole esitatud hiljemalt enne vastavate uuringute algust, on ETAGil õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.)

• Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis  „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul, kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste kasutamisel teadus- ning arendustegevuses on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

• Kas projekti juhi töökoormusele asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Projektijuhi töökoormus võib väga erandlikel juhtudel olla täistööajast väiksem. Näiteks võib projekti juht töötada asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina). Kui projekti juht soovib mingil põhjusel oma töökoormust asutuses vähendada ja jätkata grandiprojekti juhtimist, tuleb selleks eelnevalt ETAGi kooskõlastus taotleda. Tuleb arvestada sellega, et ETAGil on õigus vastav taotlus rahuldamata jätta ja grant ennetähtaegselt lõpetada, kui projekti juhi töökoormus asutuses väheneb.

• Kas projekti juhti saab vahetada?

Stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist rühmas oleva põhitäitjaga on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peavad projekti juht või asutus esitama ETAGile vastava taotluse koos põhjendustega.

• Kas projekti saab ajutiselt peatada?

Grandiprojekti saab ajutiselt peatada projektijuhi põhjendatud taotluse alusel, mis kooskõlastatult asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev täiskuudes) ETAGi juhatusele. Tagantjärele ei ole võimalik projekti peatada. Projekti ajutist peatamist võib taotleda ema- ja vanemapuhkuse või kaitseväeteenistuse korral vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

• Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on üldjuhul võimalik taotleda üksnes grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure mahuga stardigrandi projektijuht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Samuti võib ETAG teha ettepaneku projekti jätkamiseks vähendatud grandimahuga, kui suure grandimahu tingimused ei ole täidetud. Ainsa erandina on võimalik taotleda grandimahu suurendamist juhul, kui taotleja soovi alusel eraldati talle esimesel aastal fikseeritud grandimahust väiksem summa. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l põhjendatud juhtudel taotleda grandi suurendamist tema projekti fikseeritud grandimahuni.

• Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta, kajastades seda vastava aasta eraldislepingus. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib lepinguperioodi kestel muuta (vastava aasta eraldisest) 20% ulatuses ilma lepingu muudatust sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt ETAGiga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad asutuse raamatupidamisreeglid.