PUT KKK 2019 - Eesti Teadusagentuur

Korduma kippuvad küsimused personaalsete uurimistoetuste 2019. aasta taotlusvooru kohta

Taotluse koostamine
Hindamine
Grandi maht
Järeldoktorigrandi taotlemine
Stardigrandi taotlemine
Rühmagrandi taotlemine

Taotluse koostamine

Kes võib taotluse esitada?

Personaalse uurimistoetuse taotlust võib esitada doktorikraadiga teadlane positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Täpsemad nõuded ja erandid taotlejale eri grandi tüübi lõikes on leitav allpool.

Mis keeles taotlus esitatakse?

Taotlus esitatakse inglise keeles, sest enamus eksperte, kes taotlusi hindavad, ei valda eesti keelt.

Mitu taotlust võib esitada?

Samaaegselt võib taotleda ainult ühte personaalse uurimistoetuse granti.

Milline on personaalse uurimistoetuste 2019. aasta taotlusvooru ajakava?

Personaalse uurimistoetuste 2019. aasta taotlusvooru orienteeruv ajakava on järgmine:

Taotlusvooru dokumentide avaldamine ETAGi kodulehel: märtsi algus 2019
Taotlusvooru infopäevad: 14.03.2019 Tallinnas ja 19.03.2019 Tartus
Taotluste esitamine ETISes: 01.-30.04.2019
Taotluste tehniline kontroll ja menetlusse võtmine: mai 2019
Taotluste hindamine välisretsensentide poolt: juuni-september 2019
Valdkondlikud ekspertkomisjonide ja hindamisnõukogu koosolekud: oktoober 2019
Esialgse rahastusotsuse taotlejale teatavaks tegemine: novembri algus 2019
Lõplik rahastusotsus: detsember 2019
Rahastud projektide algus: jaanuar 2020

Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?

Alates 2015. aastast toimub Eestis üleminek seniselt nelja valdkonna jaotuselt üle OECD Frascati Manuali (2015) teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaatorile, mille kohaselt eristatakse kuut teadus- ja arendustegevuse valdkonda:

Loodusteadused (Natural sciences)
Tehnika ja tehnoloogia (Engineering and technology)
Arsti- ja terviseteadused (Medical and health sciences)
Põllumajandusteadused ja veterinaaria (Agricultural and veterinary sciences)
Sotsiaalteadused (Social sciences)
Humanitaarteadused ja kunstid (Humanities and the arts)

Hindamisnõukogu moodustab eri valdkondadesse kuuluvate taotluste hindamiseks ekspertkomisjonid, mille nimetus ja arv ei pruugi kokku langeda valdkondade loeteluga.

Taotluses saab märkida eelistatud valdkonna. Hindamisnõukogul on õigus määratleda, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse, et tagada taotluste hindamine sobivamate ekspertide ja retsensentide poolt.

Taotluste pingeread moodustatakse ja rahastamisettepanekud tehakse aga ikka kuues valdkonnas.

Kas taotluse maht on piiratud?

Taotlus koosneb mitmest osast, millel igal ühel on kindlad tähemärkide piirangud. Tähemärkide piirang ja allesjäänud tähemärkide loend on ETISes iga projekti osa juures eraldi. NB! Kopeerides teksti erinevatest tekstitöötlusprogrammidest taotlusse, võib tähemärkide arv suureneda, mistõttu on soovitatav taotluse ettevalmistamiseks kasutada ETAGi näidisvormi ja Microsoft Wordi programmi.

Mida tähendab nõue tagada projekti käigus üldiste eetikanõuete järgimine?

Taotlejad peavad arvesse võtma ning kirjeldama kõiki riske, mis kavandatud projektis on seotud nii inimeste osaluse kui isikuandmete kogumise ja kasutamisega, samuti katseloomade kasutamisega. Eetikanõuete kirjeldus peab sisaldama seda, kuidas projektis järgitakse inimeste vabatahtliku osaluse, informeeritud nõusoleku ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ning kuidas tagatakse uuritavate heaolu. Abistavaks materjaliks on “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks personaalse uurimitoetuse taotluses“.

Taotluses tuleb samuti selgelt välja tuua, kas uurimistöö tegemiseks on vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus või juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, kas on olemas või vajalik hoolsuskohustust puudutav deklaratsioon.

Juhul, kui projektil ei ole kokkupuudet abivahendis “Juhised eetikaküsimuste lahendamiseks personaalse uurimistoetuse taotluses” mainitud eetiliste küsimustega, siis tuleb ka seda taotluses kirjeldada.

Mis on Nagoya protokoll?

Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis „Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus“. Enne taotluse esitamist on vajalik välja selgitada, kas uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga. Kui uurimistöös kasutatakse inimese geneetilist materjali, siis sellele Nagoya protokoll ei kohaldu. Juhul kui ilmneb, et geneetiliste ressursside ja traditsiooniliste teadmiste ning teadus- ning arendustegevuse korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis tuleb deklareerida hoolsuskohustus vastavas ülemaailmses andmebaasis DECLARE. Hoolsuskohustuse deklareerimine on vajalik rahastatud projekti korral geneetiliste materjalide kättesaamisel ning Eesti Teadusagentuurile tuleb esitada deklaratsioon hiljemalt koos lõpparuandega. Kui Teil tekib küsimus, kas konkreetse uurimistöö ja uuritava materjali korral on puutumus Nagoya protokolliga, siis enne taotluse esitamist pöörduge Eesti Teadusagentuuri koordinaatori poole või Keskkonnaministeeriumi kontaktisiku poole.

Mis ajaks on vajalik esitada eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni otsus?

Kui taotluse esitamise ajaks on vastavad otsused olemas, need kehtivad projekti perioodil ning need on väljastatud projekti juhile või põhitäitjatele, lisatakse need taotlusele. Kui neid taotluse esitamise hetkel ei ole, esitatakse need hiljemalt enne inimuuringute või loomkatsete algust. Kui uurimistöö tegemiseks vajalik inimuuringute eetikakomisjoni või loomkatseprojekti loakomisjoni positiivne otsus ei ole esitatud hiljemalt inimuuringute või loomkatsete alguseks, on teadusagentuuril õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning lõpetada eraldisleping.

Mida tuleks kirjeldada projekti käigus tekkivate andmete haldamise osas?

Andmete haldamise all tuleks kirjeldada, kas ja millised andmed projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid seejuures rakendatakse; kas andmeid jagatakse või tehakse avalikuks ja millisel viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist.

Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht.

Mis on andmehaldusplaan ja mis ajaks tuleb see esitada?

Andmehaldusplaan sisaldab detailset kirjeldust projekti käigus loodavatest andmetest, nende töötlemisest, kogumisest, säilitamisest. Rahastatud projekti juht esitab andmehaldusplaani projekti esimese kuue kuu jooksul. Andmehaldusplaani koostamisel soovitab teadusagentuur järgnevat vormi: “Andmehaldusplaani soovituslik vorm“.

Millisel juhul on vaja taotlusele lisada vastuvõtva asutuse kinnituskiri ning mida see peab sisaldama?

Vastuvõtva asutuse kinnituskiri on vajalik vaid juhul, kui taotlejal või (stardigrandi puhul) taotluses märgitud põhitäitja(te)l puudub taotluse esitamise ajal vastuvõtva asutusega töölepinguline suhe. Sel juhul peab vastuvõtva asutuse kinnituskiri sisaldama asutuse kinnitust, et taotluse rahuldamise korral sõlmib asutus taotlejaga ja (stardigrandi puhul) põhitäitja(te)ga töölepingu grandi tingimustes ettenähtud töökoormuse ja töö asukohaga. Kinnituskirja peab allkirjastama vastuvõtva asutuse poolt selleks volitatud isik. Kinnituskiri tuleb lisada taotluses lisainfo alla.

Muudel juhtudel ei ole vaja taotlusele eraldi vastuvõtva asutuse kinnituskirja lisada. Taotluse kinnitamisega ETISes kinnitab vastuvõttev asutus, et projekti rahastamise küsimused, sh (rühmagrandi puhul) asutuse väliste projekti (põhi)täitjate rahastamine on kokku lepitud.

Kas taotluses on piiranguid selles suhtes, millise eelneva perioodi teadustulemusi võib esitada?

Taotluses tuleb esitada andmed järeldoktori ja stardiprojekti juhi senise teadustöö kohta ning järeldoktori juhendaja ja rühmaprojekti juhi viimase kümne aasta teadus- ja arendustegevuse kohta (st 2019. aasta taotlusvooru puhul andmed alates 2009. aastast). Juhul, kui taotleja on viimase 10 aasta jooksul viibinud rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täisaastatesse ümardatuna suurema aasta arvuni.

Taotlusvormi lisatud projektijuhi artiklitele tuleb lisada terviktekstid pdf vormingus. Kui artiklil on ligipääsupiirang, märkida see „mitteavalik“.

Kas taotluses saab näidata ka veel ilmumata artikleid?

Jah, veel ilmumata, aga kirjastuse poolt aktsepteeritud artikleid saab lisada teadustulemuste alla. Sellisel juhul tuleb kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon koos kirjastuse kinnituskirjaga.

Kuidas peab taotluses esitama bibliomeetrilised andmed?

Taotleja ei pea ise enda kohta bibliomeetrilisi andmeid esitama. ETAG koostab hindajatele ühe taustamaterjalina iga taotleja bibliomeetriliste andmete ülevaate.

NB! Selleks on taotlejal vajalik luua ja ühildada oma identifikaatorid (ORCID, ResearcherID) erinevate andmebaasidega (Scopus, ISI WoS), kontrollida, kas andmebaaside kontod on avalikud ja kas andmebaasides on talle omistatud õiged publikatsioonid. Soovitatav on omada ka avalikku Google Scholar kontot. ETAG teavitab taotlejat ülevaate valmimisest e-kirja teel ning kooskõlastab need taotlejaga.

Kas lapsehoolduspuhkusel olev teadlane võib taotleda personaalset uurimistoetust?

Jah, võib taotleda.

Kui oluline on taotleja ja põhitäitjate CV (ETISes) taotluse hindamisel?

Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CV on väga oluline, sest retsensendid ja/või ekspertkomisjon vajavad hindamiseks täiendavat infot (nt info senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide tervikloend jms). Seega võib ETISes taotlusele lisatud vananenud andmetega CV mõjutada hindamistulemust.

NB! Palun hoidke oma CV ETISes aktuaalne ja avalik.

Kas IUT või PUT juht, põhitäitja või täitja võib taotleda personaalset uurimistoetust?

2019. aastal ei või personaalset uurimistoetust taotleda isik, kelle juhitav IUT teema või PUT projekt järeldoktor kestab 2020. aastal.

Nii IUT teemade kui PUT uurimisprojektide põhitäitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Lisaks võib taotleja olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses. Grandi saamisel peavad nad aga otsustama, millises projektis nad jätkavad, sest samaaegselt ei saa olla projekti juhiks ja/või põhitäitjaks mitmes projektis.

Ka IUT teemade ja PUT uurimisprojektide täitjad võivad taotleda personaalset uurimistoetust. Üks isik võib osaleda täitjana mitmes projektis.

Kas Moblitas Pluss järeldoktori-, tagasipöörduva teadlase või tippteadlase projekti juht, kelle projekt kestab taotlusvoorule järgneval aastal, võib taotleda personaalse uurimistoetuse granti?

Granti taotleda teadlane võib, kuid:

järeldoktor ei või Mobilitas Pluss projekti täitmise ajal olla personaalse uurimistoetuse projekti juhiks või põhitäitjaks. See tähendab, et osaledes personaalse uurimistoetuse projektis, peab järeldoktor loobuma Moblitas Pluss projektist. Kui teadlane ei soovi Mobilitas Pluss projekti ennetähtaegselt lõpetada, on võimalik personaalse uurimistoetuse projekti algusaega edasi lükata. NB! Personaalse uurimistoetuse projekti lõppkuupäev selle perioodi võrra ei pikene;
tagasipöörduv teadlane ja tippteadlane ei saa taotleda personaalset uurimistoetust samasisulise tegevuse jaoks, nagu Mobilitas Pluss projektis. Kui projektid on erineva sisuga, võib teadlasel olla samaaegselt nii Mobilitas Pluss kui personaalse uurimistoetuse projekt.

Kas projekti juhi töökoormusele vastuvõtvas asutuses on piiranguid? Kas projekti juhi töökoormust võib projekti ajal muuta?

Nii järeldoktor kui ka stardiprojekti juht peavad projekti ajal töötama vastuvõtvas asutuses 1,0 töökoormusega ja stardiprojekti juht töö asukohaga Eestis. Vastasel juhul võib teadusagentuur lõpetada grandi eraldamise.

Rühmaprojekti juht võib mõjuvatel põhjustel töötada vastuvõtvas asutuses väiksema kui 1,0 koormusega. Selleks peab rühmaprojekti juht koos vastuvõtva asutusega esitama teadusagentuurile vastava taotluse koos põhjendustega. Erandi otsustab teadusagentuur igal üksikul juhul eraldi.

Kas stardi- ja rühmagrandi taotluses tuleb projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormuseks märkida panus antud projektis?

Ei, taotluses tuleb märkida projekti juhi ja põhitäitja(te) töökoormus vastavalt töölepingule vastuvõtvas või muus teadus- ja arendusasutuses. Minimaalne töökoormus asutuse võib olla 0,2, sest eeldatakse, et projekti juht ja põhitäitja(d) töötavad vastavas asutuses minimaalselt 1 tööpäev nädalas. Projekti juhi ja põhitäitja(te) panust projekti tuleb taotluses kirjeldada ning seda võidakse arvestada hindamisel.

Kas projekti juhti saab vahetada?

Järeldoktorit ja stardiprojekti juhti ei saa vahetada. Rühmaprojekti juhi vahetamist on võimalik taotleda projekti perioodil mõjuvatel põhjustel. Selleks peab projekti juht ja vastuvõttev asutus esitama teadusagentuurile ühise taotluse koos põhjendustega.

Kas projekti saab ajutiselt peatada?

PUT projekti, sh järeldoktoriprojekti saab ajutiselt peatada ainult projekti juhi põhjendatud avalduse alusel, mis kooskõlastatult vastuvõtva asutusega tuleb esitada enne projekti katkestamise perioodi (peatamise algus- ja eeldatav lõppkuupäev) teadusagentuuri juhatusele. Projekti ajutist peatamist võib projekti juht taotleda rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse või kaitseväeteenistuse puhul vastavaks perioodiks või muudel erakorralistel asjaoludel kokku kuni kolmeks aastaks. Projekti peatamise perioodiks peatub grandi eraldamise leping.

Mis on mõeldud teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamise all?

Teadustöö tulemuste avalikusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks võib kasutada segu erinevatest kanalitest – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe ja –kirja artiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab kodanikel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.

Kas taotluse põhjendusele on vaja lisada täiendavaid materjale?

Taotlusele on vajadusel võimalik lisada piiratud mahus täiendavaid materjale. ETISes saab projekti põhjenduse sakil eraldi failina lisada vaid:

1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
2) põhjendust selgitavad tabelid, joonised jms.;
3) ajakava aastate lõikes (nn Gantti diagramm).

Põhjendusele lisatud failid ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti (nt uurimismeetodid tuleb kirjeldada taotluse põhitekstis, mitte lisas). Juhul kui lisatakse faile, mis ei ole loetelus või lisatud failid sisaldavad kirjeldavat teksti, saadetakse taotlus tehnilise kontrolli käigus tagasi.
Projekti põhjenduse osale lisatud materjali vaatavad ka retsensendid, mistõttu saab lisada vaid pdf vormingus faile (mitte näiteks digidokumente).

Kuhu on võimalik lisada taotlusega seotud administratiivset informatsiooni?

Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (diplomi koopia, kinnituskirjad, erandi taotlused jne) on võimalik lisada ETISe taotlusvormi sakil „Lisainfo“. Lisainfo sakile üles laetud faile retsensendid ei näe.

Hindamine

Mis on lävend?

Taotlust hinnatakse erinevate kriteeriumide lõikes. Osasid kriteeriume hinnatakse eristaval skaalal (hinded 1-5), teisi mitteeristaval skaalal (jah ei; ingl appropriate – inappropriate). Igale kriteeriumile on kehtestatud lävend ehk minimaalne hinne, et olla potentsiaalselt rahastatav. Eristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks ehk minimaalseks hindeks on hinne 3 (ingl good). Mitteeristaval skaalal hinnatavate kriteeriumide lävendiks on hinnang ´approriate´. Erandiks on grandi tüübi vastavuse kriteerium, kus hinne „inappropriate“ ei diskvalifitseeri taotlust rahastavate taotluste hulgast. Antud kriteeriumis hinne „appropriate“ annab 1 punkti ja „inappropriate“ 0. Projektide valdkondlikus paremusjärjestuses rahastamisele konkureerimiseks peab taotlus ületama lävendi kõigis kriteeriumides.

Kas kõigi kriteeriumite hinded võetakse võrdse koefitsiendiga arvesse?

Ei, kriteeriumites „tähtsus Eestile“ ja „projekti teaduslik mõju“ kasutatakse koefitsienti 0,8. See tähendab, et vastavates kriteeriumites saadud hinne korrutatakse 0,8.

Kuidas leitakse taotlustele retsensendid?

Eesmärk on igale taotlusele leida erialaselt kõige pädevamad ja sobivaimad retsensendid. Teadusagentuuril on olemas varasematest taotlusvoorudest retsensentide andmebaas. Sobivaid retsensente soovitavad teadusagentuuri hindamisnõukogu ja valdkondlike ekspertkomisjonide liikmed. Taotlejal on õigus nimetada taotluses tema hinnangul sobivaid ja ebasobivad retsensendid, seda hinnangut põhjendades (nt huvide konflikti olemasolu).

Mis tingimustel võib ekspertkomisjon retsensentide antud hindeid muuta või kuidas ekspertkomisjon neid hindeid ja hinnanguid kasutab?

Retsensentide antud hinded ja hinnangud on sisendiks ekspertkomisjonis toimuvale arutelule. Iga taotlust hindab kaks retsensenti. Kui nende hinnangud lahknevad oluliselt, siis kaalutakse, kas on vaja leida ka kolmas retsensent. Ekspertkomisjoni arutelul kaalutakse retsensentide arvamusi ning üldjuhul on need aluseks ekspertkomisjonis konsensuslikult kujundatavale arvamusele. Ekspertkomisjoni arutelu tulemusel kujunevad hinded ja hinnangud võivad retsensentide hinnetest ja hinnangutest erineda, näiteks kui retsensendid pole arvesse võtnud teatud olulisi asjaolusid (nt taotleja viibimist emapuhkusel, taotleja positsiooni publikatsioonis) vms. Lisaks hindab ekspertkomisjon taotlust antud taotlusvooru ja valdkondliku pingerea kontekstis ning võrdleb teiste taotlustega. Juhul, kui ekspertkomisjoni arvamus erineb retsensentide omast, põhjendab komisjon oma arvamust koondhinnangus. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangu aluseks ekspertkomisjoni koondhinnangu, ent võib seda vajadusel muuta. Seega ei pea taotlusele antav lõpphinnang olema retsensentide antud hinnete keskmine ega nende summa.

Kuidas hinnatakse taotluses projekti olulisust Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja majandusele?

Projekti olulisust Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja majandusele hindab taotlust menetlev ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu, seda ei hinda välisretsensendid. Antud kriteeriumi puhul hinnatakse (sõltuvalt projekti suunitlusest ja valdkonnast) projektis kavandatud rakendusliku väljundi mõjuulatust, sarnase uurimisteema senist rahastamist (nt kas varem on rahastatud sarnasel teemal IUT, PUT või ETF projekti), teema aktuaalsust (nt seost ühiskonnas määratletud väljakutsete või riigi strateegiliste eesmärkidega), panust valdkondliku mitmekesisuse säilitamisse jms.

Millal saab teada personaalse uurimistoetuse taotlusvooru tulemused?

Personaalset uurimistoetust puudutavad esialgsed rahastusettepanekud tehakse teatavaks 2019. aasta novembri alguses, misjärel on taotlejal ja vastuvõtval asutusel õigus esitada kirjalikult ühisarvamus teadusagentuuri sätestatud tähtaja (umbes kahe nädala) jooksul. Lõplikud otsused tehakse teatavaks 2019. aasta lõpus. Seejärel kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

Grandi maht

Kui detailselt tuleb kirjeldada grandi eelarvet?

Taotluses ei ole vaja esitada detailset eelarvet kulude alamjaotuse tasemel, nt teadustöö kulu puhul ei ole vaja esitada eraldi kuluridadena lähetuste, kemikaalide, aparatuuri vms tasemel. Küll aga on oluline põhjendada kavandatud personalikulude suurust (miks on vaja kaasata taotluses näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, st mis on nende roll ja ülesanded, mis roll on projekti kaasatud üliõpilastel?) ning teadustöö kulude mahtu, sh seda, millised kulud põhjendavad grandi eksperimentaalsust. Lisaks sisuliselt põhjendada, miks taotletakse suurt või väikest ja mitteksperimentaalset või eksperimentaalset granti. Eriti suurt tähelepanu põhjendusele pööratakse suurte grantide hindamisel.

Selleks, et otseseid kulusid paremini arvutada, on ETISe taotlusvormis eelarve sakil kasutada abivahend (Exceli tabel). Tabelis arvutatud summa põhjal tuleb märkida taotlusesse kõige sobivam fikseeritud grandimaht vastavalt eelarvejuhendile. Taotluse juures hinnatakse grandimahu valiku põhjenduslikkust.

Kuidas määrata, kas grant on eksperimentaalne või mitteeksperimentaalne?

Projekti eksperimentaalsuse määramisel on olulised kavandatud meetodid. Mitteeksperimentaalses uurimistöös saavutatakse eesmärgid valdavalt vaatlustest ja tuletustest, mis baseeruvad olemasolevatel või kogutud andmetel, materjalil, mudelitel jne ning mis ei eelda andmete kogumiseks või analüüsimiseks katsete tegemist spetsiifilise aparatuuri ja materjalide abil. Eksperimentaalses uurimistöös tehakse katseid või teste, mis nõuavad kohati väga spetsiifilist aparatuuri ja materjalikulu (nt laboritehnikat, kemikaale, katseloomi, testravimeid jms). Enamasti käsitletakse eksperimentaalse uurimistööna selliseid uuringuid, milles rakendatavate meetodite kaudu üritatakse manipuleerimise või suunatult testimise abil mõista teatud protsesside põhjuslikke seoseid.

Eri uurimisprojektid võivad sisaldada erineval määral eksperimentaalset osa. Ka olemuselt mitteeksperimentaalses uuringus võib olla vajadus mõne katse läbiviimiseks. Grandi eksperimentaalsuse tingib siiski hinnang, kui suures mahus ja millisel määral on eksperimentaalsete uurimismeetodite rakendamine oluline projekti eesmärkide saavutamiseks.

Kas projekti eelarve koostatakse üheks aastaks?

Ei, projekti teaduslik tegevuskava ning otseste kulude jaotus koostatakse projekti koguperioodiks. Selle alusel on võimalik määratleda grandi fikseeritud aastane maht.

Kui taotletakse suurt granti, kas siis teadusagentuur võib eraldada selle asemel väikse grandi? Kui taotletakse eksperimentaalset granti, kas siis teadusagentuur võib eraldada mitteeksperimentaalse grandi?

Ei, taotlustes hinnatakse mh taotletud grandimahu (otseste kulude) põhjendatust ja läbimõeldust projekti eesmärkidest ning metoodilisest ja/või erialasest spetsiifikast lähtuvalt. Kui taotletud grandimaht ei ole piisavalt põhjendatud, hinnatakse grandi tüübi vastavus „inappropriate“ ning vastava kriteeriumi eest antakse 0 punkti. Hinne „inappropriate“ grandi tüübi vastavuse kriteeriumis ei diskvalifitseeri taotlust rahastavate taotluste hulgast.

Mida tähendab stardi –ja rühmagrandi määramisel, et taotlus on rahuldatud osaliselt ja grant on määratud üheks aastaks?

Seoses IUT-te lõppemisega ja sellest tuleneva rahastuse lühiajalise kasvuga teeb teadusagentuur 2020. ja 2021. aastal ettepaneku määrata lühiajaline (üks aasta) grant neile taotlustele, mis jäävad napilt rahastusest ilma. Lühiajalise grandi finantseeritakse vastavalt taotletud grandimahule aga mitte rohkem, kui fikseeritud grandimahus.

Kui projekt algab hiljem kui 1. jaanuaril, kas siis vähendatakse aastase mahu saamiseks fikseeritud grandimahtu proportsionaalselt?

See sõltub projekti algusajast ja selle otsustab teadusagentuur igal konkreetsel juhul eraldi. Vastav esimese aasta grandi suurus lepitakse kokku grandi eraldamise lepingu

Kas võib taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat?

Jah, stardi- ja rühmagrandi taotlejal on õigus taotleda fikseeritud grandimahust väiksemat summat, seda põhjendades.

Kas grandi mahtu saab projekti käigus muuta?

Projekti vältel on võimalik taotleda grandi mahu vähendamist. Näiteks saab suure stardigrandi saanud uurimisprojekti juht taotleda grandi jätkamist väikse stardigrandi mahus, nt kui kaob vajadus (põhi)täitjate kaasamiseks vms. Juhul, kui projektile on eraldatud väike grant, ei ole võimalik järgmis(t)el aasta(te)l taotleda suurt. Teaduagentuur ei muuda grandi jätkamisel selle mahtu, kuid võib piisavate põhjenduste puudumisel (nt puuduvad selgitused, miks on vajalik suure grandiga jätkamine, ehkki põhitäitjate arv on oluliselt vähenenud vms) otsustada grandi eraldamist mitte jätkata.
Lisaks on võimalik taotleda grandi suurendamist fikseeritud grandimahu ulatuses, juhul kui esimesel aastal taotleja soovi alusel eraldati fikseeritud grandimahust väiksem summa. Näiteks eksperimentaalse väikse rühmagrandi taotleja soovis fikseeritud grandimahu (183 250 €) asemel esimesel aastal 170 000 €. Sellisel juhul on tal võimalus järgmis(t)el aasta(te)l taotleda grandi suurendamist kuni 183 250 €.

Kas grandimaht on paremusjärjestuse moodustamise aluseks?

Ei, grandimahu alusel taotlusi eraldi ei liigitata. Paremusjärjestused moodustatakse vastavalt grandi tüübile (järeldoktori-, stardi- või rühmagrant) ja menetlemise valdkonnale.

Kas otseste kulude osakaalud võivad eri aastatel olla erinevad?

Jah, võivad. Projekti tegevused ja otsesed kulud kirjeldatakse taotluses projekti koguperioodiks, kuid eri aastatel võib otseste kulude omavahelist proportsiooni muuta. Lepingus kokkulepitud otseste kulude jaotust võib muuta 20% ulatuses ilma lepingu lisa sõlmimata. Sellest suurema muutuse vajadus tuleb eelnevalt teadusagentuuriga kooskõlastada. Projekti rahalisi vahendeid võib ka n-ö aastate vahel liigutada, kui seda võimaldavad vastuvõtva asutuse raamatupidamisreeglid.

Kas projekti personalikuludest tuleb maksta projekti juhi, põhitäitja(te) ja täitja(te) töötasu?

Järeldoktorigrandist võib katta vaid järeldoktori töötasu. Stardigrandist tuleb katta projekti juhi ja põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt. Rühmagrandi korral on kohustatud katta vaid põhitäitja(te) töötasu täielikult või osaliselt.

Järeldoktorigrandi taotlemine

Kes saab taotleda personaalse uurimistoetuse järeldoktorigranti?

Personaalse uurimistoetuse järeldoktorigranti saab taotleda isik, kes on doktoriõppe läbinud ja doktorikraadi kaitsnud Eesti ülikoolis ning kelle doktorikraadi omistamisest pole möödas rohkem kui 5 aastat. Taotleja peab olema vahetult enne taotlemise tähtpäeva töötanud või õppinud Eestis vähemalt 12 kuud.

Isikud, kes ei ole Eestis doktorikraadi kaitsnud, saavad taotleda Mobilitas Pluss järeldoktoritoetust Eestisse järeldoktorantuuri tulemiseks.

Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

2019. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omistamise kuupäev olla varasem kui 30.04.2014. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, eeldusel, et taotleja saab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni enne eraldislepingu sõlmimist. Sellisel juhul peab taotleja esitama eranditaotluse, kus kinnitab doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist enne eraldislepingu sõlmimist.

Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses, pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Kas järeldoktoritoetuse saaja võib vastuvõtvast asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla IUT teema ega teise PUT projekti juht ega põhitäitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamine on järeldoktori ja asutus(t)e vahelise kokkuleppe küsimus. PUT järeldoktorigrandi taotlemise tingimused ja kord ega järeldoktori, teadusagentuuri ning vastuvõtva asutuse vahel sõlmitav eraldisleping selleks piiranguid ei sea.

Kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt PUT, Mobilitas Pluss, Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, et rahastuse saab mitu taotlust, kuidas siis tegutsema peaks?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

Mis on vastuvõttev asutus ja mis on koostööasutus?

Vastuvõttev asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus ja koostööasutus välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse.

Väljamineva järeldoktori puhul sõlmib vastuvõttev asutus toetuse saamisel järeldoktoriga töölepingu. See tähendab, et kui järeldoktor soovib projekti ellu viia välisriigi teadus- ja arendusasutuses, peab ta selleks sõlmima lepingu mõne Eesti teadus- ja arendusasutusega. Toetus kantakse üle vastuvõtvale asutusele (mitte koostööasutusele).

Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad omistatud Eesti teadus- ja arendusasutuses, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Erandina võib põhjendatud juhtudel ja hindamisnõukogu kooskõlastusel järeldoktoriprojekti täita osaliselt Eestis. Sellisel juhul peab taotleja esitama eranditaotluse, kus põhjendab vajadust järeldoktoriprojekti täita osaliselt Eestis.

Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab varem, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2019. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktori projektid peavad algama hiljemalt 1. juuli 2020. aastal. Järeldoktori projekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema asutuse blanketil ja adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:

juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et järeldoktor ei saa oma projekti täita Eestisse jäädes;
grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.

Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.

Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või asutuse esindaja poolt.

Millest asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, projekt sisaldab järgmisi askpekte:

uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
ülekantavad oskused sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne;

Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, erandina võib põhjendatud juhtudel (n: interdistsiplinaarse uurimistöö korral) olla järeldoktoril rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata!

Stardigrandi taotlemine

Kuidas arvutatakse doktorikraadi omistamisest möödunud aega?

2019. aastal stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad omistatud ajavahemikul 1. jaanuar 2013 – 1. jaanuar 2018. Kvalifikatsiooni omistamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud dokumendi väljaandmise kuupäev.

Hindamisnõukogu võib põhjendatud juhul nõuetele vastavaks lugeda taotleja, kellele on antud taotluse menetlemise valdkonnas esmakordne doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon rohkem kui seitse aastat enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui pikk peab olema ajaliselt järeldoktorantuur, et taotleda stardigranti?

Järeldoktorantuuri mõiste kui selline on nii rahvusvahelisel tasandil kui ka siseriiklikult üheselt defineerimata. Seetõttu ei ole üheselt reguleeritud ka järeldoktorantuuri kestus. Järeldoktorantuuri läbimise soovituslik nõue stardigrandi taotlemisel on tingitud vajadusest hinnata taotleja rahvusvahelise teadustöö kogemuse piisavust. Üldjoontes võib aga siiski märkida, et arvestuslikult võiks minimaalseks järeldoktorantuuri kestuseks pidada vähemalt ühte aastat. Igal konkreetsel juhul annab hindamisnõukogu omapoolse hinnangu, kas ühes või teises taotluses viidatud järeldoktorantuuri või sellega võrdsustatud välisteaduskoostöö projekti saab pidada piisavaks.

Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, stardiprojekti puhul ei ole põhitäitjatele kvalifikatsioonipiiranguid. Oluline on põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

Kui palju võib stardigrandist maksta üliõpilastele teadustöö stipendiumideks?

Teadustöö stipendiumideks eraldi summasid stardigrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees ning uurimisprojektile määratud personalikulust võib teadustöö stipendiume maksta. Teadustöö stipendiumite suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus lähtuvalt kehtivast seadusandlusest.

Kas stardigrandist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.

Kas stardigranti võib alustada hiljem kui 01.01.2020?

Jah, erandina võib põhjendatud juhtudel (n: seoses Mobilitas Pluss järeldoktori projekti lõppemisega) ja hindamisnõukogu kooskõlastusel stardigranti alustada hiljem kui 01.01.2020. Taotleja peab esitama eranditaotluse, kus põhjendab projekti hilisemat algust. Projekti lõppkuupäev hilisema alguse tõttu edasi ei nihku.

Rühmagrandi taotlemine

Kas 2019. aasta taotlusvoorus on rühmagrandi taotlejatele piiranguid?

2019. aastal ei saa rühmagranti taotleda nende IUT teemade või PUT projektide juhid, kelle IUT või PUT jätkub 2020. aastal või kauem. Taotleja ei saa samaaegselt taotleda rohkem kui ühte personaalse uurimistoetuse granti, küll aga võib taotleja olla märgitud põhitäitjana veel ühes stardi- või rühmagrandi taotluses.

Kas rühmaprojekti põhitäitjatel peab olema vastuvõtva asutusega kehtiv tööleping?

Ei pea. Rühmagrandis võivad (põhi)täitjatena osaleda ka teistes Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Nende tasustamise ning teadustöö kulu katmise lepivad kokku projekti juht, vastuvõttev asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad.

Mida hinnatakse projekti põhitäitjate puhul?

Projekti põhitäitjate puhul on oluline põhjendada nende kaasamise vajadust, sh selgitada nende rolli ja ülesandeid projektis. Seda saab teha ETISe taotlusvormi sakil „Isikud“ olevas kommentaaride tekstikastis. Samuti on oluline, et taotlusele oleks lisatud põhitäitjate korrektne CV, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks.

NB! Põhitäitjad peavad hoidma oma CV ETISes aktuaalsena.

Kui projekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses märkida põhitäitjana?

Jah, rühmaprojekti puhul võib hindamisnõukogu erandina lubada põhjendatud juhtudel põhitäitjaks isiku, kes ei oma doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Igal juhul on oluline põhjendada kõigi põhitäitjate ülesandeid ja rolli projektis, sh miks just isik, kes alles omandab doktorikraadi, on projekti eesmärkide saavutamiseks oluline.

Kas taotluses võib põhitäitjana märkida erialaspetsialisti, kellel puudub doktorikraad (näiteks arst)?

Ei, rühmaprojekti põhitäitjal peab olema doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon v.a. eelmises punktis nimetatud juhul. Küll aga võib erialaspetsialiste lisada rühmaprojektis täitjaks.

Kui palju võib rühmagrandist maksta üliõpilastele teadustöö stipendiumiks?

Teadustöö stipendiumiks eraldi summasid rühmagrandi eelarves ei määrata, need on personalikulu sees. Teadustöö stipendiumide suurust teadusagentuur ei kehtesta, need kehtestab vastuvõttev asutus kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

Kas rühmagrandist võib ühele isikule maksta samaaegselt nii töötasu kui ka stipendiumi?

Ühele isikule ei tohi sama töö eest maksta nii töötasu kui stipendiumi. Stipendiumi ei tohi maksta tööülesannete eest, mis sisalduvad isiku töölepingus/ametikirjelduses.