SekMo – sektoritevahelise mobiilsuse toetus

I taotluvoor on SULETUD

II taotlusvooru avamise aeg on selgumisel

 

Mida toetatakse?
Kes saavad toetust taotleda?
Kui suur on toetus?
Kulude abikõlblikkus
Kui pikk on toetuse kasutamise periood?
Mille alusel taotlusi hinnatakse?
Koostööpäevad
Meediakajastused ja infopäevad
Ole kursis – liitu SekMo uudistelistiga 

Toetuse eesmärk

Edendada teadmiste jagamist ehk teadmussiiret, soodustades palgakulu toetusega töötajate liikuvust ja koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning avaliku, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide vahel.

Meetme eesmärk on mobiilsusskeemide läbi kaasata aastaks 2029 vähemalt 600 osalejat ning, et toetuse saanud ettevõtetes luuakse SekMo toel vähemalt 50 uut teadusuuringute valdkonna töökohta. 

Mida toetatakse?

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse järgmisi mobiilsusskeeme: 

Taotle toetust siit: 

Taotlemisvormi täitmise juhend on leitav SIIT.

Toetusmeetme kogueelarve aastani 2029 on 29,5 miljonit, millest ca 20,5 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu toetus. Sektoritevahelise mobiilsuse toetust annab välja Riigi Tugiteenuste Keskus.

Meetmes osalenud projektide nimekiri on leitav SIIT.

 

    • Töö: rakendusuuring/eksperimentaalarendus projekt

Teadlane – doktori- või magistrikraadiga isik, kes käesolevas tegevuses osalemiseks peab omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse alast töökogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega;

rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;

eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus tootearendusprotsessi käigus, mis põhineb alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi tooteid või protsesse või parendatakse olemasolevaid;

projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse;

Kuidas leida teadlast? 

Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik

Adapter võrgustikul on ligipääs üle 3500+ teadlasele/spetsialistile Eestis. Läbi Adapteri saab ettevõtja kiirelt ühendust vajaliku teadlase või spetsialistiga, et leida endale koostööpartner. Selleks koosta Adapter veebilehel päring, kus kirjeldad oma vajadust võimalikult täpselt. Sinu päring jõuab võrgustikus osalevate asutuseni ja 5 tööpäeva jooksul saad päringule vastuse.

Eesti Teadusinfosüsteem - koondab teavet teadlaste, teadusasutuste ja teadusvaldkondade kohta.

Tegevus 1. Teadlane → era- või avaliku sektori ettevõttesse/asutusse infovoldik

    • Töö: õpe, teadusarendus, innovatsioonitegevus või tehnoloogiasiire 

Tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

  • vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus;
  • ta juhib ettevõtet, kuulub ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt;
  • ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.

Seega käsitletakse tippspetsialistidena juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on nn ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel. Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. 

Ülikoolide loetelu leiad haridussüsteemi puudutavaid andmeid koondavast infosüsteemist
Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused leiad siit
Institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid leiad siit

Tegevus 2. Tippspetsialist → ülikooli/rakenduskõrgkooli/TA asutusse_voldik_A4

    • Töö: Doktoritöö, mis lähtub ettevõtte/asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest ja seda kavandatakse koostöös ettevõtte/asutuse ja ülikooliga.

Doktorant – pärast 1. jaanuari 2022. aastat doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle doktoritöö teema on seotud tööandja (taotleja) tegevusega ning töö põhisisu on teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale. 

teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töö- või teenistussuhe, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga;

Lisainfot teadmussiirdedoktorantuuri kohta leiad õppeasutuste veebilehtedelt:

Tegevus 3. Doktorant → era- või avaliku sektori ettevõttesse/asutusse

Kõik SekMo taotletavad projektid peavad olema seotud vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise (NS) kasvuvaldkonnaga. Tegemist on valdkondadega, mis annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada ettevõtluse ja teaduse tugevusi. NS kasvuvaldkonnad on järgmised:

Igale kasvuvaldkonnale on kinnitatud suunanäitaja ehk teekaart:  


Kes saavad toetust taotleda?

  • Erasektor: Eesti äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik
  • Avalik sektor: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus

! Toetust ei saa taotleda positiivselt evalveeritud TA asutused ning tehnoloogia arenduskeskused.

  • Ülikool
  • Positiivselt evalveeritud avalik-õiguslik teadusasutus
  • Positiivselt evalveeritud riigi teadus- ja arendusasutus
  • Institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool

  • Erasektor: Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik (sh positiivselt evalveeritud eraõiguslik TA asutus ning tehnoloogia arenduskeskus)
  • Avalik sektor: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus

! Toetust ei saa taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik TA asutus ega ülikool. 

Toetust ei anta projektile juhul kui:

  • Tegevuse 1, 2 ja 3 projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse; 
  • Tegevus 1 elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või isik, kes omab nendes osalust või on toetust taotleva asutuse rahastaja; 
  • Tegevuse 1 ja 2 elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusele tööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu. 
  • Tegevuse 3 elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. aastat. 


Kui suur on toetus?

Projekti abikõlbulike kulude arvutamise aluseks võetakse tööjõukulude kuupõhine ühikuhind:

Täiskoormusel töötava teadlaste kohta 4171 eurot, millele lisandub 40% (1668 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks. 

Teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega. Sellisel juhul hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt töökoormusele.

Toetusmäär on sõltuvalt asutuse suurusest ja läbiviidava uuringu tüübist 25-70% ulatuses uurimisprojekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtte suurus Väikeettevõte


50 töötajat ning aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot

 Keskmise suurusega ettevõte

50-250 töötajat ning aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot

 Suurettevõte


Rohkem kui 250 töötajat ning aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot
Rakendusuuringute toetuse piirmäär
 70% 60% 50%
Tootearenduse toetuse piirmäär
 45% 35% 25%

Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tehtavate tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.

Tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot, millele lisandub 40% (1668 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks. Taotletava toetuse piirmäär on kuni 85% abikõlblikest kuludest (taotleja omafinantseering vähemalt 15%).

Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2651 eurot, millele lisandub 40% (1060 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks. Toetuse piirmäär on kuni 70% abikõlblikest kuludest (taotleja omafinantseering on vähemalt 30%).  Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse ühikuhinnast proportsionaalselt 50%.

Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud on kulud tegevuste 1, 2 ja 3 tegevuste elluviimiseks järgmiselt:

  1. ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud
  2. muud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40%  ühikuhinnast (st tööjõukuludest)

Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

  • Otseselt projektiga seotud kulud, mida saab kajastada 40% sisse
  • Reguleeritud Grupierandi määrusega (artikkel 25 punkt 3):
    • personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;
    • vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;
    • ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;
    • turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
    • täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.


Kui pikk on toetuse kasutamise periood?

Tegevus 1. – minimaalselt  3 kuud ja maksimaalselt 2 aastat 
Tegevus 2. – minimaalselt  3 kuud ja maksimaalselt 2 aastat
Tegevus 3.  – 1,0 koormuse korral max 48 kuud, osakoormuse korral max 72 kuud

! kõik projektid peavad lõppema hiljemalt 31.08.2029.


Mille alusel taotlusi hinnatakse?

Nõuetele vastavat taotlust hindab RTK, kaasates vajadusel sõltumatuid eksperte. Taotluse läbi vaatamiseks, hindamiseks ja otsuse langetamiseks võib kuluda kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest. Hindamisjuhend on leitav SIIT.

Taotluste hindamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumitest: 

  • projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele ja seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga; 
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 
  • projekti teaduslik-tehniline tase, sealhulgas selle kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava vastavus projekti eesmärkide täitmisele;
  • projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus ning projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel; 
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele ning seose olemasolu nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga hinnatakse skaalal jah/ei. Punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Hindamiskomisjonil on õigus anda 5. kriteeriumile täiendavalt 0,5 punkti, kui taotleja on Äriregistri andmetel registreeritud väljapoole Harju või Tartu maakonda.  

Kõigi valikukriteeriumite hinnetele on kehtestatud lävendid. Kriteeriumite kaalud ja lävendid on kirjas hindamisjuhendis. Rahastamisele kuulvad taotlused peavad ületama kõigile valikukriteeriumitele kehtestatud lävendid. Taotlused, mis ei ületa vähemalt ühe valikukriteeriumi lävendit, jäävad rahastamata. 

Tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised: 

  • projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga ja lisandväärtus teadus- ja arendus- ja/või innovatsioonitegevusele; 
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 
  • palgatava tippspetsialisti varasem töökogemus ja tema suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas tegevuste ajakava; 
  • projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel; 
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni. 

Tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotluste valikukriteeriumid jah/ei skaalal on järgmised:

  •  projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga;
  • projekti kooskõla TAIE arengukavaga ning mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  •  toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia, sealhulgas doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega, tegevuste ajakava, andmed doktoriõppesse immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga;
  • projekti kuluefektiivsus kehtestatud ühikuhinna alusel;
  • projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega – sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng ning keskkond ja kliima. 

Rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad nimetatud asjakohastele kriteeriumidele kuni eelarve ammendumiseni. 

  • Esita sisukas taotlus!
  • Taotluse esitamisel tee koostööd palgatava teadlase, tippspetsialisti või teadmussiirdedoktorandiga.
  • Taotluses kirjelda võimalikult täpselt oma projekti, võimalusel lisa uuringuplaan.
  • Pea meeles, et projekti hindav ekspert saab tugineda vaid taotluses kirja pandule ja taotleja esitatud tõenditele – lisa kõik vajalikud dokumendid! Kui kaasad eksperte väljast, lisa nende ekspertiis ja nõusolek.
  • Kui kasutad osaliselt TA asutuse laboreid või teed muud koostööd, lisa TA asutuse nõusolek ja kasutustingimused.
  • Jälgi, et taotlusest nähtuks selgelt, kuidas projekti raames toimub teadmussiire.
  • Jälgi, et projekti ajakava oleks realistlik.
  • Arvesta, et üks teadlane ei saa lahendada kõiki maailma probleeme.
  • Igasugune teadlase läbi viidav tegevus ei ole automaatselt teadusarendustegevus!
  • Kirjelda muu hulgas ka projekti edasist väljundit (kuidas teadlane/tippspetsialist või teadmussiirdedoktorant) ettevõtet edasi aitab – kas ja millised on potentsiaalsed projektijärgsed tegevused.

Viited


Koostööpäevad

Eesti Teadusagentuur, EAS ja Startup Estonia on korraldanud seitse ettevõtjate ja teadlaste vahelist SekMo koostööpäeva. Koostööpäeval viiakse läbi lühivestlused ehk nö “kiirkohtingud”, mille jooksul saavad nii ettevõtja kui ka teadlane tutvustada teineteisele enda uurimisteemat või -probleemi ning sobivusel näidata üles huvi koostööks.

Esimene  koostööpäev toimus 24. märtsil 2022 Tallinnas, energeetika ja keemia teemadel.
Teine koostööpäev toimus 12. mail 2022 Tartus, loomemajanduse teemadel.
Kolmas koostööpäev toimus 31. mail 2022 Tallinnas, tehisintellekti, robootika ja IKT teemadel.
Neljas koostööpäev toimus sTARTUp Dayl 25. augustil.
Viies koostööpäev toimus puidutööstuse teemadel 18. oktoobril 2022 Tartus.
Kuues koostööpäev toimus meditsiini ja tervise teemadel 10. novembril 2022 Tartus.
Seitsmes koostööpäev toimus metalli ja masinaehituse teemadel 10. jaanuaril 2023 Tallinnas.
Kaheksas koostööpäev tervisetehnoloogia teemadel toimus 24. jaanuaril 2024 Tartus.

SA Eesti Teadusagentuuri roll meetmes on teha teavitustööd (sh tutvustada sektoritevahelise mobiilsuse toetuse taotlemise võimalusi sihtrühmadele), nõustada ja vajadusel vahendada läbirääkimisi ning viia kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning teha muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele ning teadmussiirdele. Neid tegevusi viime ellu koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS).

.

Tööstusest.ee, Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

Maaleht.delfi.ee, Mis on vermikompost ja kas see võiks ka mahesaadused mühinal kasvama panna?

Raadio Kuku, Sektoritevahelise mobiilsuse toetus

Raadio Kuku, Ettevõte saab palgata teadlase ja riik maksab selle kinni - no ei või olla!

Novaator.err.ee, Bioinformaatika pakub võimalust vähi ja ajuhaiguste seljatamiseks

Maaleht.delfi.ee, Nutikas valgusti kasvatab riiulil köögiviljasaaki

Tööstusest.ee, Mudel asub ette nägema välisõhu kvaliteeti

Viimsi Teataja, Koosloome: KOVide universaalne tööriist

Tööstusest, Tehnoloogia: personaalsed rõivad vastavalt tarbija vajadustele

Tartu linna uudised, Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut võtab fookusesse ettevõtluskoostöö ja insenerivaldkonna arendamise

Maaleht, Maaülikooli teadlaste ja ettevõtete koostöös antakse puiduväärindamisele ja metsakasvatamisele uus hoog 

Raadio Kuku, "Teadus teab": akadeemilise ja mitteakadeemilise sektori koostöö

Äripäeva raadio, Ettevõtetele jagatakse ligikaudu 30 miljonit teadlaste palkamiseks

Äripäev, "Vaata, milliste digilahenduste arendamiseks kasutasid Krediidiregister ja R8 Technologies teadlase palkamise toetust SekMo?"

Raadio Kuku, "Teadus Teab": Teadmussiirdedoktorantuur

Innovatsiooniliidrite klubi blogi, "Ettevõtluse ja teaduse lõimimise edukus tuleneb õigete meetmete kasutamisest"

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud asub teadmussiirde doktorandina uurima füsioterapeutide töörahulolu

Geenius, Täielik kosmos! TalTechi teadlased osalevad murrangulises terviseprojektis

SekMo infotund: digilahendused igas eluvaldkonnas toimus virtuaalselt 27.09.2024
Vaata infotundi järgi siit / SekMo_üldine_tutvustus_digivaldkond / Meetme tutvustus_Tassa_270924 / ETAG_Digi_fookusvaldkond_teekaart_Kaidi_Rekker

SekMo infotund puidu projektidele toimus virtuaalselt 28.08.2024
Vaata infotundi järgi siit / Viktor Muuli slaidid_ETAG_SekMo_2808 / Meetme tutvustus puit RTK Tea Tassa / Mats Hansen_Teekaardi tutvustus

SekMo infotund energia projektidele toimus virtuaalselt 11.06.2024
Vaata infotundi järgi siit / ETAG_SekMo Kaidi Rekker energia projektid / Meetme tutvustus Tea Tassa Energia projektid

SekMo infotund rakenduskõrgkoolidele toimus virtuaalselt 30.05.2024
Vaata infotundi järgi siit / SekMo tutvustuse slaidid ETAG Kaidi Rekker / Meetme tutvustuse slaidid RTK Tea Tassa

SekMo infotund teisese toorme ja jäätmete teemal toimus virtuaalselt 07.05.2024.
Infotunni materjalid / Infotunni salvestus

SekMo infotund toiduvaldkonna ettevõtetele toimus virtuaalselt 21.03.2024.
Infotunni materjalid / Infotunni salvestus

SekMo infotund erialaliitudele ja maakondlikele arenduskeskustele toimus virtuaalselt 20.02.2024.
Infotunni materjalid / Infotunni salvestus

SekMo infotund ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ning nende allasutustele toimus virtuaalselt 08.01.2024.
Infotunni materjalid /Infotunni salvestus

SekMo infotund teadus- ja arendusasutustele toimus virtuaalselt 30.11.2023
Infotunni materjalid / Infotunni salvestus

I taotlusvooru infopäev toimus virtuaalselt 14.06.2023
Infopäeva materjalid / Infopäeva salvestus

 

SekMo kogemuslood

Liitu uudistelistiga

Jäta siia oma kontakt, kui soovid liituda SekMo - sektoritevahelise mobiilsuse toetuse uudistelistiga.

Nimi(Required)

 

Kontakt ja lisainfo:

Viktor Muuli
vanemkonsultant
5194 4452
viktor.muuli@etag.ee